Ótken júma kýni oblys ortalyghynda salynyp jatqan Aqtau jol bitumy zauytynyng basynda respublikalyq jәne jergilikti búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderin tayauda iske qosylatyn óndirispen tanystyru rәsimi bolyp ótti.
Óndiris alanynda Manghystau oblysynyng industriyalyq-innovasiyalyq damu basqarmasy basshysynyng mindetin atqarushy J.Saghyndyqov aimaghymyzda jýzege asyrylyp jatqan investisiyalyq jobalar men respublikalyq industriyalandyru kartasyna engizilgen «Aqtau qalasynda jol bitumdaryn óndiru» investisiyalyq jobasyn iske asyru barysy turaly әngime órbitti.
– Qazirgi tanda atalghan baghdarlamanyng ayasynda Manghystau oblysy boyynsha industriyalandyru kartasyna jalpy smetalyq qúny 280,1 mlrd. tenge túratyn jәne janadan 8800 júmys ornyn ashugha mýmkindik beretin 34 joba endi,-dedi Jenisbek Órenúly.
Onyng ishinde ónirlik kartagha smetalyq qúny 230,9 mlrd. tenge bolatyn jәne 8400 jana júmys ornyn ashatyn 32, al respublikalyq kartagha smetalyq qúny 49,1 mlrd. tenge túratyn jәne janadan 354 júmys ornyn ashugha mýmkindik beretin 2 joba kirdi.
2010-2012 jyldar aralyghynda sme-talyq qúny 131,4 mlrd. tenge jәne 1800 jana túraqty júmys ornyn qúraytyn 23 nysan paydalanylugha berildi.

Ótken júma kýni oblys ortalyghynda salynyp jatqan Aqtau jol bitumy zauytynyng basynda respublikalyq jәne jergilikti búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderin tayauda iske qosylatyn óndirispen tanystyru rәsimi bolyp ótti.
Óndiris alanynda Manghystau oblysynyng industriyalyq-innovasiyalyq damu basqarmasy basshysynyng mindetin atqarushy J.Saghyndyqov aimaghymyzda jýzege asyrylyp jatqan investisiyalyq jobalar men respublikalyq industriyalandyru kartasyna engizilgen «Aqtau qalasynda jol bitumdaryn óndiru» investisiyalyq jobasyn iske asyru barysy turaly әngime órbitti.
– Qazirgi tanda atalghan baghdarlamanyng ayasynda Manghystau oblysy boyynsha industriyalandyru kartasyna jalpy smetalyq qúny 280,1 mlrd. tenge túratyn jәne janadan 8800 júmys ornyn ashugha mýmkindik beretin 34 joba endi,-dedi Jenisbek Órenúly.
Onyng ishinde ónirlik kartagha smetalyq qúny 230,9 mlrd. tenge bolatyn jәne 8400 jana júmys ornyn ashatyn 32, al respublikalyq kartagha smetalyq qúny 49,1 mlrd. tenge túratyn jәne janadan 354 júmys ornyn ashugha mýmkindik beretin 2 joba kirdi.
2010-2012 jyldar aralyghynda sme-talyq qúny 131,4 mlrd. tenge jәne 1800 jana túraqty júmys ornyn qúraytyn 23 nysan paydalanylugha berildi.
Býgingi kýni bizding industriyalyq-innovasiyalyq damu basqarmasynda Elbasynyng aghymdaghy jyldyng 11 qazanyndaghy Ýkimetting keneytilgen otyrysynda bergen tapsyrmalaryn oryndau maqsatynda úsynylyp otyrghan jobalardy qabyldau men memlekettik baghdarlamagha engizu tәsilderi ózgertilmek, olardyng bizding ónirimizge qajettiligi men paydalylyghyna eng birinshi kezekte kónil bólinedi.
Al aghymdaghy jyly smetalyq qúny 83,5 mlrd. tenge jәne 600 jana júmys ornyn qúraytyn 2 jobany ayaqtau josparlanyp otyr.
Aqtau bitum zauyty – respublikalyq mәnge ie innovasiyalyq joba. Atalghan jobanyng jýzege asuynyng negizgi ekono-mikalyq tiyimdiligi sol – jol bitumy men basqa da joghary qosymsha qúndy múnay ónimderining keybiri boyynsha Manghystau oblysynyng importyn azaytyp, esesine eksportyn arttyrugha qol jetkizuge mýmkindik tuady.
Kezdesude «CASPI BITUM» birlesken kәsiporny» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi bas diyrektorynyng óndiris jónindegi orynbasary jәne kәsiporynnyng bas injeneri S.Baysekenov óndiristi iske qosu júmystarymen tanystyrdy.
– «CASPI BITUM» birlesken kәsiporny» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining (Qytay Halyq Respublikasynyng «KPI» aksionerlik qoghamy (50 payyz) men Qazaqstan Respublikasynyng «CITIC Kazakhstan» (50 payyz) kompaniyasy kәsiporynnyng qúryltayshylary bolyp tabylady) Aqtau plastmassalar zauytynda jol bitumdaryn óndiru jobasy Qazaqstan Respublikasynda múnay-himiya ónerkәsibin damytu baghdarlamasyn damytu shenberinde jasaldy,- dedi Serik Jәlelúly. – Bas jobalaushy «Qazaq múnay jәne gaz instituty» aksionerlik qoghamy jobalaghan zauyt óndirisi Qazaq-stan Respublikasynyng jol qúrylysy súranymyn qanaghattandyru ýshin jogha-ry sapaly jol bitumdaryn shygharu men jana júmys oryndaryn qúrugha baghyt-taldy. Onyng qúrylysy «KazStroy Serviys» Últtyq memlekettik qúrylys kompaniyasy» aksionerlik qoghamy (qúrylys-montaj júmystary men jalpy zauyt-tyq sharuashylyq qúral-jabdyqtaryn jetkizu) men «CITIC Construction» kompaniyasy (ELOU-AVT tehnologiyalyq qúral-jabdyqtaryn jetkizu, bitumdardy týrlendiru men qaptau) arqyly Qytaydyng «BANK of CHINA» bankisining qarjysy (joba qúnynyng 80 payyzy) men jobagha qatysushylardyng qarjysyna (joba qúnynyng 20 payyzy) salynuda. Jylyna Qarajanbas kenornynyng 1 mln. tonna múnayyn shiykizat retinde paydalanatyn zauyt ýstimizdegi jylghy jeltoqsan aiynda iske qosylghannan keyin jyl sa-yyn 406 myng tonna jol bitumyn (olardyng ishinde 161 myng týrlendirilgen bitum), 255 myng tonna benziyn-diyzeli fraksiyasy men 330 myng tonna vakuumdyq gazoyli shygharady. Atap aitsaq, 400 myng tonnadan kem emes kólemde BND 60/90, BND 90/130 markalaryndaghy jol bitumdary men poliymerlik týrlendirilgen bitumdar óndiredi. Poliymerlik týrlendirilgen bitumdar ayaz ben ystyqqa jәne eskirip-tozugha tózimdi qasiyetterine baylanysty joldyng paydalanylu merzimin úzartady jәne jóndeu shyghyndaryn aitarlyqtay azaytady.
«Bitum zauyty-asfalittyq beton óndiru jónindegi zauyttar-asfalittyq beton tóseu orny» jolynda bitum sapasyn joghaltpau ýshin Aqtau bitum zauytynda Qazaqstanda túnghysh ret jol bitumyn bir joly paydalanylatyn eki týrli tasymaldau ydysy – Biyg-Begy (1000 keli) men plastikalyq qaptargha (40 keli) qaptau jónindegi innovasiyalyq tehnologiya qarastyryldy. Qaptalghan salqyn bitumdy paydalanu tek materialdyng búrynghy fizikalyq-himiyalyq erekshelikterin saqtap qana qoymaydy, sonymen birge asfalittyq beton zauyttarynda ýlken kólemdi bitum qoymalarynda bitumdy balqyghan kýiinde ústaugha ketetin shyghyndardy qysqartu esebinen ýnemdeuge qol jetkizedi.
Jobany iske asyru 2010-2014 jyl-dargha arnalghan Qazaqstan Respubliy-kasynyng ýdemeli industriyalyq-inno-vasiyalyq damu jónindegi memlekettik baghdarlamasyna sәikes jýrgizilude. Qazirgi uaqytta zauyttyng tehnologiyalyq bloktary boyynsha (ELOU-AVT, bitumdardy týrlendiru men qaptau bloktary) tehnologiyalyq qúral-jabdyqtar montajdalyp, synaqtan ótkizildi, býginde iske qosu sharalary jýzege asyryluda-«salqynday» synaqtan ótkizu men auamen ýrleu ayaqtaldy. Bumen ýrleu men «ystyqtay» synaqtan ótkizu ýshin әzirlik júmystary jýrgizilude, búl ýshin 980 tonna kóleminde rezervuargha pesh otyny qabyldandy. Qarajanbas kenornynan rezervuarlargha 25 myng tonna múnay týsti.
Jalpy zauyttyq sharuashylyq boyynsha tranformatorlyq podstansa, TP16-6, KRUN, kompressorlyq stansa, jylu qazandyghy, su әzirleu stansasy boyynsha iske qosu men júmysyn jolgha qoy isteri ayaqtaldy. DGO-gha su beru, rezervuarlyq parkter, soraptyq jýie, temir jol estakadasy, avtokólikpen su qúi orny júmysqa әzir.
Barlyq rezervuarlardy tekseru men temir joldyq qúi estakadasy boyynsha júmys ayaqtaldy. Operatorlyq bólimde iske qosu jәne júmysyn jolgha qoy isteri ayaqtalu ýstinde.
Tehnologiyalyq qúral-jabdyqtardy múnay ónimimen (pesh otynymen) synaqtan ótkizu ýstimizdegi jyldyng 10 qarashasyna deyin iske asyrylady. Bitumnyng alghashqy synaq partiyasy 2013 jyldyng 25 qarashasy qarsanynda shygharylady.
Kezdesu sonynda kәsiporyn basshylary men mamandary operatorlyq bólim men múnaydan bastap bitum qúramynyng sapasyna deyin tekseretin zerthananyng júmystarymen tanystyrdy.
Aldaghy aida paydalanugha beriletin Aqtau bitum zauyty jol qúrylysynyng aldynan jana kókjiyekter ashady. Búl shet elderge eksportqa ónimder shygharatyn kәsiporyn Qazaqstanda europalyq standarttargha sәikes keletin danghyl joldar salugha múryndyq bolady dep senemiz.
Abai.kz