Songhy birneshe aida tanymal Orta Aziyalyq medialar әielderge qatysty zorlyq-zombylyqtyng kóbengi turaly kóp jazyp, kórsetip jatyr. Bizding Qazaqstanda, Orta Aziyanyng eng Europalandyrylghan jәne tabysty elinde de búl problema óte ózekti.

Otandyq búqaralyq aqparat qúraldarynda túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng neshetýrli súmdyq oqighalaryn estip, kórip te jýrmiz. Tipti songhy Biyshimbaev oqighasynan keyin elde qoghamdyq pikirtalas órship túr. Búl mәseleni sheshuding óz núsqasyn memleket te, azamattyq qogham da úsynyp jatyr, biraq olardyng kýsh-jigeri jaghdaydy ózgertu ýshin әli jetkiliksiz. Túrmystyq zorlyq-zombylyq Qazaqstanda memlekettik manyzy bar problemagha qalay ainaldy jәne biylik ony nege sheshe almaydy?

Túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbandary qalay qorghalyp jatyr?

2009 jyly Qazaqstanda «Túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng aldyn alu turaly» zang qabyldandy. Ol memlekettik organdar men mekemelerdi túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbandaryna qamqorlyq jasaugha jәne olargha kenes beru, medisinalyq jәne zandyq kómegin qosa alghanda, qajetti qoldau kórsetuge mindetteydi.

2017 jylgha deyin Qazaqstanda túrmystyq zorlyq-zombylyq jaghdaylary ýshin qylmystyq kodeksting eki baby boyynsha – densaulyghyna jenil ziyan keltirgeni jәne úrghany ýshin tartyluy mýmkin. Jaza qamaugha aludy, aiyppúldy, týzeu nemese qoghamdyq júmystardy qamtydy. Biraq sol jyldyng shildesinde elde osy baptardy qylmyssyzdandyratyn zang qabyldandy, úryp-soghu jәne densaulyqqa jenil ziyan keltiru Ákimshilik qúqyq búzushylyqqa ainaldy.

2020 jyldyng qyrkýieginde Qazaqstan Parlamenti «Otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyl turaly» zang jobasyn qarady. Qújat qazaqstandyq qoghamda qyzu pikirtalas tudyrdy, nәtiyjesinde ol keri qaytaryldy. Ázirleushiler qazirgi redaksiyada zorlyq-zombylyqtyng aldyn-alu sharalary júmys istemeydi jәne olardy naqtylau qajet dep sanady. Áleumettik jelilerde de qyzu pikirtalastar bastaldy.

2022 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev taghy da túrmystyq zorlyq-zombylyq mәselesine qayta oraldy. Preziydent túrmystyq zorlyq-zombylyq ýshin jazany qataytudy úsyndy. Tiyisti zang jobasy qazir parlamentte qaraluda.

Qoghamdaghy ózgeris qanday?

Qoghamdaghy túrmystyq zorlyq-zombylyq mәselesine degen kózqaras ta ózgerude. Genderlik zorlyq-zombylyqtyng aldyn alu jónindegi halyqaralyq kenesshi Halida Ájighúlova biylghy jyly qazaqstandyqtar túrmystyq zorlyq-zombylyqty kriminalizasiyalau turaly petisiyalargha belsendi týrde qol qoya bastauy osynyng kórsetkishi dep sanaydy. Mәselen, 2020 jyly túrmystyq zorlyq-zombylyqty qylmystyq jauapkershilikke tartu jәne túrmystyq zorlyq-zombylyq turaly jana zang qabyldau turaly petisiyagha 100 myngha juyq qol jinalghan. Biyl da osynday petisiya bir-eki kýnde 150 myng qol jinady.

«Aldymen túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbandary óz mәselesin aita bastady. Dәl osy әielderding ýni mentaliytetimizdi ózgerte bastady. Soqqygha jyghylu úyat emes, zorlyqshy bolu úyat. Áriyne, búl jana mentaliytet әli qalyptasu satysynda», - deydi genderlik zorlyq-zombylyqtyng aldyn alu boyynsha halyqaralyq kenesshi Halida Ájighúlova.

Sonymen qatar, jazdyng sonynda Qaraghandyda Qazaqstandaghy alghashqy «әielder polisiyasy» bólimshesi ashyldy. Jalpy qala boyynsha tergeu, yuvenaldy polisiya, sot oryndaushylar funksiyalaryn biriktiretin әielder polisiyasy bólimi júmys isteydi.

«Áyelding әielmen qarym-qatynasy mýlde basqa, qarym-qatynasy jaqsy. Er adam jәbirlenushi әielden keybir sәtter turaly súraghanda, ol eshtene aitpauy mýmkin. Mәsele zorlyq-zombylyq qúrbany ózin qorghalghan sezinui kerek», - deydi oblystyq polisiya departamentining basshysy Sanjar Ádilov.

«Áyelder polisiyasynyn» ózi Birynghay otbasylyq kómek ortalyghynyng (USFC) jenildetilgen atauy. Ondaghy 14 kabiynette psihologtar, zangerler, sot oryndaushylary, yuvenaldy polisiya qyzmetkerleri, teologtar, volonterlar, mediatorlar, әleumettik qyzmetkerler jәne t.b. barlyghy tek әielder.

Belsendiler ne deydi?

Týzetulerding keybiri shyn mәninde tiyimdi boluy mýmkin. Mәselen, IIM Ákimshilik polisiya basqarmasynyng bastyghy Ruslan Qarjaspekovting aituynsha, endi hattama jasau ýshin beynebaqylau kameralarynan týsirilgen jazu nemese kuәgerlerding aighaqtary jetkilikti bolady. Búl jәbirlenushilerdi stigmatizasiyadan qorghaugha kómektesedi, sonymen qatar túrmystyq zorlyq-zombylyq jasaghandardy jauapkershilikke tartady.

Búghan deyin jәbirlenushining aryzynan keyin ghana jauapqa tartu mýmkin bolghandyqtan, 2023 jyly zorlyq jasaghandardyng 17 payyzy ghana jazalanghan.

Sonday-aq, Qarjaspekovting aituynsha, byltyr 5 myng otbasylyq zorlyq-zombylyq qylmysy boyynsha tergeu taraptardyng sotta tatulasuyna baylanysty toqtatyldy. Kóbinese jәbirlenushige tuystary men agressordyng ózine qysym kórsetu sebep boldy. Qazirgi týzetulermen búl mýmkin emes jaghday.

Túrmystyq zorlyq-zombylyqpen kýresu boyynsha anyqtau jýiesining tәjiriybesi shynymen de tiyimdirek bolghanymen, sarapshylar týzetuler eldegi túrmystyq zorlyq-zombylyq mәselesin sheshpeytinin aitady. Mysaly, negizgi mәsele sheshilgen joq: túrmystyq zorlyq-zombylyq әli de qylmyssyzdandyrylghan.

Qúqyq qorghaushysy Halida Ájighúlova Qazaqstanda túrmystyq zorlyq-zombylyqpen kýresuding eki negizgi әdisi bar ekenin aitady, olar Qazaqstanda tómen dengeyde qalyp otyr. Búl – azamattardy tәrbiyeleu jәne qylmys ýshin layyqty jaza.

Al advokattar odaghynyng tóraghasy Serik Berkamalov úryp-soghudy dekriminalizasiyalau qúqyq búzushylyq sanynyng eki esege derlik artuyna әkeldi dep esepteydi. Onyng ýstine túrmystyq zorlyq-zombylyq jeke qylmys retinde әli anyqtalmaghan.

«Feminita» qazaqstandyq feministik bastamasynyng teng negizin qalaushy Janar Sekerbaeva qazirgi zannamagha týzetuler engizu ghana emes, balalar men әielderge qatysty zorlyq-zombylyqtyng kez kelgen týri ýshin jazany kýsheytetin jeke zang qajet dep sanaydy.

Sonymen qatar, ol fizikalyq zorlyq-zombylyqtan basqa: ekonomikalyq, mәdeni, psihologiyalyq zorlyq-zombylyq týrlerine nazar audaru qajet dep sanaydy. Qogham belsendisining aituynsha, zandaghy týzetuler jetkiliksiz.

«Búl zangha qatang jaza engizbeyinshe, ókinishke qaray, jaghday sol kýiinde qala bermek», - deydi Janar Sekerbaeva.

Dayyndaghan Nazerke Altayqyzy

Abai.kz