Ár halyqtyng ghúmyrly boluy - tiline baylanysty. «Sózi joghalghan eldin, ózi de joghalady» degeni bar Úly Ahmet Baytúrsynúlynyn. 

Búl shyndyq. Tilin joghaltqan últ, dәstýrin de, әdep-ghúrpyn da, saltyn da, tipti, ata-babasynan kele jatqan diny nanym-senimin de joghaltady. Mysal retinde aitatyn bolsaq: Kórshi Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy, últtyq qúrylymdar, últ ókilderi qonystanghan  respublikalardyng kópshiligi, ózining ana tilinen aiyrlyp qalghan úlystar.

Búl elderdegi, últ tilindegi mektepter týgel derlik qazaq tilijabylyp qalghan deuge bolady. Ana tilderi tek fakulitativtik sabaq retinde ótedi. Aptasyna birneshe saghat. Biraq, oghan memleket jalaqy  tólemeydi. Sondyqtan, oghan múghalimderding baruy da, joqtyng qasy. Osy asa ýlken memlekettegi kóptegen respublikalardyng tek atauy ghana qay últtiki ekenin kórsetip túrghanymen, ondaghy  mekendegen últtar bayaghyda-aq joghalghan. Eger naqtyraq  kórsetettin bolsaq: Kareliya, Urdmurt, Shuvash, Qalmaq, Komi, Mordva, Hakas, Tuva, Yakut taghy basqa, kezinde últ bolyp sanalghan  halyqtar, keyingi jiyrma jylda ózderin últ retinde tútasymen joghaltty.  Endi búlardyng últ bolyp qayta qalpyna kelui ekitalay dýniye. Tipti, tatardyng ózi ana tilin, 60-70 payyzgha joghaltqan.  Búl elderde: Memlekettik is jýrgizu, kәsip ashu, ghylym-bilim salasy, mektepter men baqshalar, sonday-aq, turizm, sport salasy tútasymen orys tilinde. Yaghni, últtyq tilderdi yghystyryp  shygharghan. Qanday ókinishti! Dәlirek aitqanda, soltýstiktegi kórshi memleket - sary orystar men  qara orystardyng ólkesine ainalghan. Osy elde ózining tәuelsizdigi men tili ýshin, dәstýri men dini  ýshin kýresetin kishkentay Kosovalyq kýsh te qalmaghan. Súmdyq qoy! Tek, kavkazdyq respublikalar  ghana әzirshe ózderin saqtap túr.

Al, bizde qalay? Bizding elde de, soltýstik oblystar men Pavlodar jaghy, әli kýnge deyin orys  әlemining qúshaghyndaghy ónirler deuge bolady. Tipti, búl ólkelerdi basqaryp otyrghan әkimderdin  ózderi, últtyq kadrlar deuge auyzyng barmaydy.

Eks-preziydentting túsynda, alpysqa jaqyn audandar men kishigirim qalalardyng attary ózgergen  eken. Eldimeken - okrugterding ataularynyng qazaqshalanuy odan da kóp. Mektepter men mәdeniyet újymdarynyng tól tilimizde atau aluy jýz-jýzdep sanalady. Tarihymyzgha, últtyq dәstýrimizge  moyyn búrghan, qanshama Ruhany Janghyrular bolyp ótti. Osy ister arqyly, talay ghasyr basylyp  qalghan, qazaq halqy qayta jandanyp, dýniyege kelgendey boldy. Áriyne, jibergen kemshilikter de joq deuge bolmas. Múny aityp ta, kórsetip te jatyr.  Degenmen, últymyzdyng halyq bolyp, shynayy serpilip qalghany shyndyq. Otyz jylda shashylmaghan qazaqtyng jastary, shartarap elderine qasha bastady. Elde, júmys ta, tabys ta joq. Ne ashylyp jatqan  óndiris oryndary men kәsiporyndaryn kórmeysin. Kishigirim reforma jasalynyp, investisiya tartylyp jatqanymen, iske qosylyp jatqan zavod, fabrikalardyng atyn estimeysin. Biren-saran bolmasa.

Esti slovo Pavla Vereshagina: (iz kinofilima «Beloe solnse pustyniy») - Obidno za derjavu!   Eto slovo, vsegda prihodit mne v mysli. Takaya ogromnaya y bogataya respublika v miyre, no dosih por, bolishe tridsaty let ne mojem podnyati respubliku v ekonomicheskom y sosialinom napravlenii. V respubliyke nasionalinoy iydeologiy tem bolee net! Obidno! Ocheni obidno!

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz