Orta Aziya − HIH ghasyrda payda bolghan atau...
TAMGhAShY
Tamgha (tanba) – kodtalghan grafikalyq aqparat, onda kóne týrikterding filosofiyasy jatyr. Tamghany әzirbayjan – damgha, kabardin – damyge, adygey – tamyga, abaz – damyga», abhaz – adamyg, deydi. Tamghadan tamghashy, tanbashy, tamgachy, tavgashy, tabgachy sózderi shyqqan.
Búryn bir elding qaghany qaytys bolsa, onymen mýddeles (odaqtas) elding qaghany qazagha kónil aitu ýshin, tamghashyny (memlekettik hatshy) nemese yabghudy (viyse-premier) jiberetin. Qazir «kónil aitu» jedelhatyn joldaydy. «Kýltegin» jyrynda «...Týrgis qaghannan Maqrash tamghashy, Oghyz elinen Bilge tamghashy anyrap keldi», – degen joldar bar. Qazaq ta adamy qaytqanda, alystan dauys salyp, anyrap jetedi...
XIV
Enirep egilgen
Qytan, tatabyn bastap
Udar Senung keldi.
Qayghydan
Qabyrghalary sógilgen
Tabghash qaghannan
Isii Lekeng keldi.
Baylyqtarynyng auyzyn
Ashyp tastady —
Altyn, kýmisti
Shashyp tastady.
Týpit qaghannan
Bólek keldi.
Ol da erek keldi.
Kýn batystaghy
Soghud, Bercheker,
Búqaraq júrttarynan
Neng Seun,
Oghyl Tarqan jetti.
Olar da tartynbay
Darqan jetti.
On oq oghlym,
Týrgis qaghannan
Maqrash tamghashy,
Oghyz elinen
Bilge tamghashy
Anyrap keldi.
Qyrqyz qaghannan
Tardush Ynanchu Chur
Zarlap keldi.
Qara tastargha
Qúmnyng betine
Syzghanday etip
Órnek salatyn,
Boyauly jip tókkendey
Árlep salatyn
Tabgash Qaghan jiyeni
Chan Senung keldi...
Qosymsha derek:
(Týrik qaghanattary men handyqtaryndaghy ataqtar, lauazymdar, mansaptar, dәrejeler)
Qaghan, Yabghu (Jabghy), Shad, Tegin, Bilge, Elbilge (Ilbilge), Elterish (Ilteris), Qútylygh (Qútlyq), Elhan (Ilhan), Gýrhan, Tamghashy, Bahadýr (Generalissimus) Bek, Beklerbek (Bas qolbasshy), Jarghan (Jogharghy sot), Inal (Inaq), Inalshy (Ministr), Syrtyraq, Erden, Tarhan, Apa, Apa Tarhan, Baqa (Bagha), Tayanyn (Tayan), Búiryq, Óge búiryq, Tútyq, Aghyshy, Ordubashy, Júghryshy, Aqtashy, Búlarghashy, Shabushy, Arqyshy, Qúlabúz, Týksin, Ialafar, Ialabashy, Ydyqút (IYdiqút), Elteber, Búlghay, Júrtshy, Tabashy, Targhushy, Tútúq, Erkin, Terim, Tiyrek, Túighyn, Shyqyn, Qúlúq, Kang (Iniigun), Rakabdar, Móherder, Dastur, Mosul, Múlazym, Múqtasiyb, Uәzir, Han, Sardar, Jauynger, Sarbaz, Jasauyl, Artauyl, Qarauyl (Kejeuil), Aydauyl, Qaydauyl, Dombauyl, Baqauyl (bógeuil), Tosqauyl, Shyghauyl, Toruyl, Jortuyl, Erauyl (Ereuil), Qúrauyl, Alpaghyr, Búlyq (Polk), Alaman (Desant), Atarman, Úrynghy (Horunjiy), Jýzgin, Úshar, Alghaday, Shora (Churra), Shabarman, Esauyl, Onbasy, Jýzbasy, Mynbasy, Týmenbasy.
Úsynys:
Týrkiya mektep oqulyqtaryndaghy «Orta Aziya» termiynin «Týrikstan» dep ózgertudi qolgha alypty. Dúrys bastama! Orta Aziya − HIH ghasyrda payda bolghan atau. Tútas aimaqtyng tarihy atauy − Týrikstan! Alash arystary Maghjan Júmabayúly men Mústafa Shoqay «Týrikstan» dep «Orta Aziyany» ataghan. Týrikstan – týrik tarihynyng búlaghy!
Biz de qara jerge kartop kómip otyrghan el emespiz ghoy. Týrik qaghanaty turaly kino nege týsirmeymiz? Kýltegindi nege jaryqqa shygharmaymyz? Qazaqqa auaday qajet taqyryp − osy!
Aydyn Rysbekúly,
Geralidist
Abai.kz