Nauryzdyng 12 kýni Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevty Fizuly qalasynyng әuejayynda Ázerbayjan preziydenti Iliham Áliyev qarsy aldy.

Múnda eki el preziydentteri Qúrmanghazy atyndaghy Balalar shygharmashylyghy ortalyghynyng ashylu saltanatyna qatysty.  Sonday-aq jergilikti halyqpen kezdesip, aldaghy uaqytta salynatyn Fizuly qalalyq Ortalyq auruhanasynyng jobasymen tanysty.

Suret: Aqorda telegram arnasy

Zamanauy innovasiyalyq ortalyq Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen qazaqstandyqtardyng atynan bauyrlas әzerbayjan halqyna gumanitarlyq tartu retinde qysqa merzim ishinde salyndy.

«Búl – Qazaqstan halqynyng tartuy. Mening jeke tapsyrmam boyynsha atalghan syilyqty jekemenshik BI Group kompaniyasy býkil halyqtyng atynan shyn jýrekten úsynyp otyr. Ortalyq elderimiz arasyndaghy jan-jaqty baylanystardy nyghaytugha qyzmet etedi dep oilaymyn. Sizderge tabys pen baq-bereke tileymin. Ázerbayjannyng osy qasiyetti ólkesi qaryshtap damy beretinine senimdimin», – dedi Qazaqstan preziydenti Fizuly júrtshylyghymen әngimelesu kezinde.

Búdan keyin eki el basshylary Shusha qalasyndaghy әleumettik-mәdeny jәne basqa da nysandardy aralap kórdi, Qarabaq tau jotasynyng baurayynda ornalasqan qalanyng bas josparymen tanysty. Sodan keyin eki el preziydentteri aimaqtyng kórnekti jerlerin, onyng ishinde ortalyq alandy, «Saatly» meshitin, tau qyratyndaghy «Djydyr duzu» alanyn, «Buli-Buli» múrajay-ýiin, jalpyúlttyq kóshbasshy Geydar Áliyevting 100 jyldyghyna oray úiymdastyrylghan fotokórmeni jәne taghy da basqa tarihy oryndardy aralap kórdi.

Shusha shahary ejelden әzerbayjan mәdeniyetining altyn besigi sanalghan. Qala zamanynda gýldenip, poeziya, kórkemóner jәne sәulet óneri damyghan ortalyq bolghan.

Býginde múnda infraqúrylym salu jәne qalpyna keltiru júmystary qarqyndy jýrip jatyr. Qazirding ózinde birneshe qonaq ýi, muzey jәne meshitter boy kótergen. Túrghyn ýiler, bilim beru mekemeleri, әleumettik nysandar, shirkeuler salynyp, jóndelude. Sonymen qatar týrli sala mamandarynyng qatysuymen nysandardy baghalau jәne týgendeu júmystary jýrgizilip jatyr.

Suret: vecher.kz

«Aliternativa» ózekti zertteuler ortalyghynyng diyrektory, sayasattanushy Andrey Chebotarev Qazaqstannyng Qarabaqqa nazar audaryp otyrghanynyng sebebin belgili bir kezende Astananyng Ázerbayjan men Armeniya arasyndaghy әskeriy-sayasy qaqtyghysty retteu ýderisine qatysqandyghymen baylanystyrady. Sayasattanushynyng aituynsha, Astananyng múnday әreketi  2010 jyly, Qazaqstan EQYÚ-gha tóraghalyq etken kezde bayqaldy.

«Astana qaqtyghysty sheshude at salysqanymen aitarlyqtay nәtiyje bolmady, biraq soghan qaramastan Qazaqstan býginde Ontýstik Kavkazda beybitshilikti nyghaytugha dayyn»,- deydi sayasattanushy.

Suret: azattyq-ruhy.kz

Baqylaushylardyng ekinshi bir bóligi Qazaqstannyng Qarabaqqa kómektesuin eki halyqtyng jaqyndyghymen, tuystyghymen týsindiredi.

«Qazaqtar men әzirbayjandar týrki tektes halyqtar, bauyrlas halyqtar. Qazaqstan halqynyng basym bóligi Tauly Qarabaq mәselesinde Ázirbayjandy qoldady jәne biz búl elding aumaqtyq tútastyghynyng qalpyna keluin qúptaymyz. Búl simvoldyq qadam ghana emes, týrki birligi men yntymaghy iydeyasyna berik ekenimizdi bildiretin sayasy messedj. Onyng ýstine, pragmatikalyq túrghydan alghanda, búl bizge Resey men Qytay siyaqty Qazaqstandaghy basqa yqpal ortalyqtaryna qatysty taghy bir tepe-tendikke ie bolu mýmkindigin beredi. Týrkiya siyaqty kýshti geosayasy oiynshysy bar týrki vektory biz ýshin tәuelsizdigimiz ben aumaqtyq tútastyghymyzdy saqtau ýshin óte manyzdy»,- deydi sayasattanushy Aydar Ámrebaev.

Sarapshylar Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng Ázerbayjangha jasaghan sapary nәtiyjeli boldy dep sanaydy. Sebebi osy kezdesu barysynda eki el jetekshileri kýlli әlemge Shyghys pen Batysty baylanystyratyn Transkaspiy halyqaralyq kólik baghytynyng qanshalyqty manyzdy ekenin kórsetti.

«Ázerbayjandyq tranzit Qazaqstan ekonomikasy ýshin óte tiyimdi. Bolashaqta búl tranzit әlemning geosayasy kartasyn ózgertip, Qazaqstandy jetekshi tranzittik derjavalardyng birine ainaldyra alady. Qazaqstan men Ázerbayjan preziydentteri Qasym-Jomart Toqaevpen Iliham Áliyevtyn  Qytaydyng Siani terminalynan Bakudegi Apsheron stansiyasyna konteynerlik poyyzdyng kelu rәsimin beynebaylanys arqyly tamashalauy kezdeysoq emes. Búl Ázerbayjan tranziytining júmys isteytindigin jәne týrli jýkterdi qabylday alatynyn kórsetedi. Shyn mәninde, eki preziydent Shyghys pen Batysty baylanystyratyn Transkaspiy halyqaralyq kólik baghytynyng qanshalyqty manyzdy ekenin kýlli әlemge pash etti», - dedi Ázerbayjan geosayasy zertteuler ortalyghynyng jetekshisi Tahir Djafarliy qazaqstandyq búqaralyq aqparat qúraldaryna bergen súhbatynda.

Suret: sputnik.kz

Mamandardyng aituynsha, Transkaspiy baghyty jyldan jylgha auqymyn úlghaytyp jatyr. Qazaqstan strategiyalyq zertteuler institutynyng bas sarapshysy Ádil Qaukenovtyng aituynsha, 2022 jyly tasymaldau kólemi eki ese ósti, 2023 jyly ósim 65 payyzdy qúrady. Sonymen qatar, búryn búl baghytpen jóneltilmegen jana ónimder tasymaldana bastady, mysaly, Germaniyagha múnay jiberildi. Osyghan sәikes, el basshylary tauar ainalymyn barynsha arttyryp, 10 million tonnagha jetkizu mindetin qoydy. Al, Qytay – búl baghyttyng basty kliyenti.

«Ázerbayjan ekijaqty qarym-qatynas túrghysynan ghana emes, iri aimaqtyq jәne kontiynenttik jobalar túrghysynan da zor qyzyghushylyq tudyrady. Preziydent atap ótkendey: búl Kaspiy tenizining týbi arqyly talshyqty-optikalyq baylanystardy tartu. Býginde auqymdy jobalardyng biri – Transkaspiy joly nemese Orta dәliz. Búl birqatar eldi ghana emes, sonymen qatar aimaqtardy baylanystyrady. Orta dәliz porttar men óndiristik alandardy, birinshi kezekte Shyghys Aziyadaghy, atap aitqanda Qytaydy Europa jәne Tayau Shyghys aimaqtarymen baylanystyratyn jana baghyt boldy. Demek, búl baghyt arqyly birneshe ónir birden ózara baylanys nýktesin tapty», – dedi Ádil Qaukenov.

Sarapshylardyng pikirinshe, kózdep otyrghan baghyttar tiyimdi bolu ýshin, búl baghytqa biznesty tartu maqsatynda kóp júmys isteu kerek. Múnday pikirdi sayasattanushy Aydar Ámrebaev ústanyp otyr.

Suret: Aqorda telegram arnasy

«Mәselen, kópten beri aitylyp kele jatqan Qazaqstan aumaghy arqyly ótetin halyqaralyq tar tabandy temir jol qúrylysynyng ózektiligi. Búl Qorghastaghy shekaramyzda jәne odan әri europalyq tar gabaritti naryqqa tauarlardy jetkizu kezinde aitarlyqtay qarjylyq jәne uaqyttyq shyghyndardy boldyrmaugha mýmkindik beretini anyq. Býkil Ortalyq Aziyadaghy temirjol jelisin birynghay standarttarmen jәne sifrlandyrylghan basqaru jýielerimen baylanystyru jәne keneytu qajet. Osy týrli shyghyndar men problemalardyng barlyghyn jengen kezde búl baghyt Euraziya ortalyghyndaghy naqty әri tiyimdi kólik-logistikalyq habqa ainaluy mýmkin, búl aimaqtaghy barlyq elderdin, sonyng ishinde bizding jәne Ázirbayjannyng da mýddelerine say bolady.

Onyng jalpy Ontýstik Kavkaz elderi ýshin ýlken manyzy bar ekenin atap ótkim keledi, óitkeni Tauly Qarabaqtaghy «44 kýndik soghystan» keyin Ázirbayjan ózining bastapqy aumaghyn tolyghymen qalpyna keltirdi jәne osy ortaq aimaqtyng soghystan keyingi damuy aldynda túr. Mening pikirimshe,  Ontýstik Kavkaz elderi arasynda syrtqy kýshterding qatysuynsyz mýddeli taraptar kelissóz jýrgizui kerek.  Osy arqyly aimaqtaghy jaghday aqyryndap retteledi, túraqty, qauipsiz jәne tiyisinshe ekonomikalyq túrghydan gýldene tusui kerek. Dәl sol Armeniyanyng sayasy ózin-ózi tanuy mәseleleri bar ekenine qaramastan, eger siz halyqtyng ómirin retteu, ekonomikalyq mýddeler túrghysynan, ontýstik eldermen ózara әrekettesu túrghysynan týbegeyli qarasanyz. Kavkaz Armeniya ýshin óte manyzdy – Gruziyamen de, Ázirbayjanmen de ózi ornalasqan kólik-logistikalyq tyghyryqtan shyghu ýshin. Eger Armeniya pragmatikalyq túrghydan әreket ete alsa, al Ontýstik Kavkaz birtútas jәne ishki integrasiyalanghan ekonomikalyq aimaq retinde shyqsa, onda, әriyne, aimaqtyng әleueti jaqsy. Iri naryqtarmen ózara is-qimyldardy ashu jәne dәlizder qúru mýmkindikteri bar. Ónir óte tez kóterilui mýmkin, bar bolghany baysaldy esep pen keybireulerding sayasy ambisiyasyn qanaghattandyrmay, adamdardyng ómirin jaqsartugha baghyttalghan kýsh-jiger qajet»,- deydi sayasattanushy.

Abai.kz