Ruhany jetilu jolynda senim men imannyng manyzy óte ýlken. Olar birimen biri tyghyz baylanysta. Senim bolmasa iman joq, al iman bolmasa ruhany jetilu mýmkin emes. Sondyqtan, senim men imannyng aiyrmashylyghyn, jәne olardyng ózara baylanysyn jaqsy biluimiz kerek.  

Senim. Qanday әreket bolsa da әueli onyng nәtiyjesine degen senim kerek ekeni belgili. Ruhany jolda senim bolmasa, jasalghan ghibadat ózining ruhany mәninen aiyrylyp, qarapayym әreketke,  yaghni, ritualgha ainalyp ketedi. Islamda senim iman dep atalyp, imansyz jasalghan әreketterding barlyghy ruhany tirekten aiyrylyp, materialdyq beyne alady, nәtiyjesi bolmaydy.

Senim degenimiz ne? Senim aqparat emes. Aqparat sezim mýshelerimen qabyldanyp, aqylmen saralanyp, es arqyly týisikke jetkende ol senimge ainalady. Týisik degenimiz aqparattyng jýrekke, yaghny jangha jetui. Jan qabyldaghan aqparat senimge ainalady. Aqparat uaqytsha. Ol uaqyt yqpalymen úmytylady. Senim túraqty, uaqyt oghan әser ete almaydy. Sebebi, naghyz senim mәnigilikti jan qasiyeti.

Biraq senim әuelgi aqparattan, yaghni, tanymnan bastalady. Mysaly, nәreste jaryq dýniyege kelip, kózin ashqan sәtinde eng әueli anasyn kóredi. Anasynyng bar ekenin kórip, ony tanyp, bar ekenine senim payda bolady. Anasynyng kýndelikti qamqoryn kórip, ol senim anasyna degen sýiispenshilikke úlasady. Óse kele qorshaghan ortamen tanysyp, búl tanym bolmys kórinisterine degen senimge auysady. Oy órisining jetilu barysynda búl kórinisterding bir jaratushysy baryn tanyp, senim úlghayyp, Allagha degen mahabbatqa ainalady. Osylay býkil Bolmystyn, onyng ishinde adam ómirining negizgi maqsaty oryndalady. Ruhany jetilu jolynda Bolmys kórinisterining osynday ýlken manyzy bar.

Iman. Senim arab tilinen engen iman degen sózben de anyqtalady. Biraq, arab tilinen engen sózder Allamen baylanysty bolghandyqtan, olardyng maghynasy ruhany dengeyde. Imannyng maghynasy senimge qaraghanda óte ken.

Álemning zattyq bóligin qabyldau senim  bolsa, al ol әlemning bir Jaratushysy baryna senu iman bolyp tabylady. Senim men imannyng negizgi aiyrmashylyghy osynda jatyr. Senim materiyalyq әlemge jatsa, al iman ruhany әlemge jatady. Iman býkil Bolmysty tolyq qamtityndyqtan, ol senimnen joghary.  Kóptegen ghalymdar zattyq әlemdi zerttep tanu arqyly oy jýiesining evolusiyalyq damuy barysynda bir Jaratushy baryna senip iman dәrejesine kóterilgen.

Senim imangha ainaluy ýshin aqparatty әueli tәn arqyly, odan aqyl arqyly, al eng jogharghysy jan arqyly bekitu kerek. Jogharghy Ghaziz Jandy adam ózining shybyn janymen qabyldaghanda ol Allany tanidy. Ruh bólinbeytin tútas bolghandyqtan, jan tazaryp Allamen birigedi. Búl dengeydi әr dinde әrtýrli, mysaly, sopylar «Ana-al-Haq», yaghny «men Qúdaymyn»  dep ataydy. Osylay iman ózining jogharghy dengeyinde Allagha degen mahabbatqa ainalyp, jan Týp IYege qaytady.

Týp IYege qaytu jolynyng týrli dengeyleri bar eken. Olar: a) sezimder arqyly aqparat alu; ә) aqparat arqyly tanu; b) tanu arqyly senimge ie bolu; v) senim arqyly bir Jaratushy baryna senip, imangha jetu; g) iman arqyly Jaratushymen baylanys ornatu; d) baylanys arqyly Jaratushygha degen sýiispenshilikke jetu; e) sýiispenshilik arqyly Týp IYege qaytu. Adam ómirining negizgi maqsatyna jetuining osynday jeti dengeyin kórsetuge bolady. Búlar ruhany jolgha ghana emes, dýniyelik ómirge da ortaq dengeyler. Mysaly, qanday әreket bolsa da әueli ol maqsat turaly aqparat alyp, ony oida qorytyp, oryndalatynyna senim payda bolyp, sonan song ghana iske kirisip, maqsatqa jetu kerektigi kimge bolsa da týsinikti bolsa kerek.

Imannyng ne ekenin Abay otyz segizinshi sózinde bylay dep týsindiredi.

Áueli din islamnyng jolyndaghy pendeler imannyng haqiqaty ne sóz ekenin bilsin. Iman degenimiz bir ghana inanmaqtyq emes, sen Alla taghalanyng birligine, uә qúrannyng onyng sózi ekendigine, uә payghambarymyz Múhammed Mústafa salallahu ghalayhy uәssәllәm onyng tarapynan elshi ekendigine inandyn. Jә, ne bitti? Sen Alla taghalagha Alla taghala ýshin iman keltiremisin, ya ózing ýshin iman keltiremisin? Sen iman keltirmeseng de, Alla taghalagha keler eshbir kemshilik joq edi. Ózing ýshin iman keltirsen, jә inandyn.

Abay osylay iman men senimning (Abaysha, inanmaqtyq) arasyn ashyp beredi. Senim dýniyege baylanysty. Eger senimdi Allamen baylanystyrsa, ol imangha ainalady. Yaghni, iman degenimiz tek qana bir nәrsege senu ghana emes, ol senimdi Allamen baylanystyryp, ghibadat arqyly terendetu. Kórgen nәrsege senu tabighy qúbylys. Al kórmegen nәrsege senu ýshin aqyl ghana emes, jýrek te kerek. Allany aqylmen kóru mýmkin emes. Onyng әlemdik kórinisin kórip, soghan tabynu kópqúdayshylyqqa, ne bolmasa ateizmge alyp keledi. Biraq, jýrektegi shybyn jangha kórneu dýnie jetkiliksiz. Oghan býkil Bolmyspen biriktiretin Ghaziz Jan kerek. Jan osylay Jaratushyny izdep sharyq úryp, aqyry bir Allagha degen senimge jetedi. Iman degenimiz osy. Biraq, Abay tújyrymy boyynsha, búl iman Allagha ghana emes, eng әueli ómir maqsatyna jetu ýshin sening ózine kerek.

Imandy jetildiru turaly Abay әri qaray bylay dep jazady:

Ol inanmaqtyghyng qúr ghana inanmaqtyqpen qalsa, saghan payda bermeydi. Onyng ýshin sen ózing inanmaqtyghynnan payda ala almadyn, paydalanamyn desen, payda beredi, kәmil iman bolady. Paydany qalaysha aludy bilmek kerek.

Senimdi, yaghni, inanmaqtyqty imangha ainaldyru kerek eken. Tipti, kәmil imangha keltiru kerek. Sonda ghana ol senimning paydasy bolady. Paydany qalay aludy bilmek kerek.  Sonda ghana senim kәmil imangha ainalyp, Allagha taghalagha jetuge bolady.

Abay ilimi boyynsha, búl jol senimnen bastalady. Senim әlem kórinisterin bilip, tanyghannan keyin, onyng bir Jaratushysy bary turaly oy tudyrady. Osylay, adam iman dәrejesine kóteriledi. Múnday imandylardy Abay «adam» dep ataydy. Onyng alghashqy dengeyinde ol ruhany joldaghylarmen aralasyp, olardyng uaghyzyn tyndap, ruhany kitaptaryn oqyp, bilim alady. Ruhany bilim ayasynda diny rәsimderdi oryndaugha kirisedi. Osylay adamnyng ishki dýniyesi tazara bastaydy. Ishki dýniyesi tazarudyng joghary dengeyinde iman tolyghyp, adam Alla jolyna tolyq týsedi. Ol endi fәny әlem men ruhany bolmysty jaqsy aiyra biledi, sondyqtan, kónilin ruhany jolgha tolyq baghyttaydy. Dýniyege alandamay, ruhany jolgha tolyq týsken múndaylardy Abay «tolyq adam» dep ataydy. Sebebi, ol ómirding negizgi maqsatyna jetu jolyna tolyq týsti. «Adam» men «tolyq adamnyn» aiyrmashylyghy olardyng iman dәrejesimen anyqtalady. «Adamnyn» imany әli tómen, sondyqtan, Allagha degen shyn kónili joq, nәpsi yqpalymen jýr. Pende degenimiz osylar. «Tolyq adamnyn» imany kәmil, sondyqtan  nәpsimen kýrese biledi, maqsaty tek qana Alla taghala.

«Tolyq adamnyn» alghashqy dengeyi «kәmil músylman». Ol endi dýnie qyzyghyna alandamay, rahany jolgha tolyq týsip, ruhany bilimge úmtylady. Ruhany bilim ayasynda Allagha qúlshylyq jasaydy. Nәtiyjesinde, Abay kórsetken «Yntaly jýrek, shyn kónil» óristep, ruhany sezimder payda bola bastaydy. Búl sezimderding lәzzattyghy jýrek yntasyn shyndap, ómirding basqa qyzyqtaryn kerek qylmaydy. Ruhany bilim ayasynda ómir sýrgendikten, Bolmys syrlary keninen ashylyp, әlem kórinisteri tolyq tanylady. Búl «hakim» dengeyi.

Kelesi dengeyde ruhany sezimder túraqty bolyp, adam onyng sheksiz lәzzat tolqynynda ýnemi terbeletin bolady. Allanyng Núrymen túraqty baylanys ornaydy. Lәzzatty búl ruhany sezim tolygha kele Allagha degen túraqty mahabbatqa úlasady. Búl «әuliye» dengeyi. Osylay jan Týp IYege qaytady. Búl ruhany jetiluding shyny, Bolmyspen birigip, jan ózining Allamen birligin tolyq sezinedi. Búl Abay kórsetken Týp IYege qaytudyng eng jogharghy dengeyi. Búl joghary dengeyde senim men tanym ýndesip, ekeuining aiyrmashylyghy joyylady. Abaydyng «Sen de sýy ol Allany jannan tәtti» degen ýndeui iske asady.

Abay «tolyq adamnyn» tórtinshi dengeyi «payghambar» turaly da jazady. Biraq, búl dengeyge әrkim jete almaydy, sebebi, búl dengey tek qana Allanyng húzyrynda.

Jaratushygha iman keltirip, Oghan mahabbat qylyp, Soghan úmtylghanda ghana Týp IYege qaytu joly nәtiyjeli bolady. Áytpese, joq.  Búl turaly Abay bylay dep týsindiredi:

Kónilde ózge mahabbat túrghanda, haqlyqty tappaydy. Adamnyng ghylymy, bilimi haqiqatqa, rastyqqa qúmar bolyp, әrnәrsening týbin, hikmetin bilmekke yntyqtyqpenen tabylady...Bolmasa mal tappaq, maqtan tappaq, ghizzat-qúrmet tappaq sekildi nәrselerding mahabbatymen ghylym-bilimning haqiqaty tabylmaydy.

Osylay Abay «adam» men «tolyq adamnyn», yaghny pendeshilik jol men taza ruhany joldyng aiyrmashylyghyn týsindirip beredi. Negizgi shart -- iman dәrejesinde eken. Imanmen jasalghan әreketterding barlyghy ruhany bolsa, al imansyz jasalghandardyng barlyghy materialdyq bolyp tabylady. Materialdyq әreket jalghan egonyng yqpalyna týsip, jýrekti bylghap, aqyry kim bolsa da imany joq «jarym adam» dengeyine qúldyrap ketedi.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz