Nauryz – әlemdegi eng kóne meyramnyng biri. Onyng payda bolu tarihy bizding dәuirge deyingi bir myng jyldy qamtidy deydi kóptegen tarihy derekter. Ol derekter ony qazirgi  Iran territoriyasynda payda bolghan zoroastrizm dinimen baylanystyrady. Onda ejelgi irandyqtardyng kýnge tabynghany, sondyqtan onyng qúrmetine tirishiliktin  oyanar kezi – nauryz aiynda búl mereke toylanatyn bolghan desedi...

IYә, derekti tarih bizge osylay deydi...

Alayda, tariyhqa degen kózqarastar da ózgerip otyruy zandy. Mysaly, ótken ghasyrlarda europosentrizm ústanymynda «kóshpendiler tarihta eshbir iz qaldyrmaghan, ol adamzattyng beker ótken uaqyty» degen ústanym boldy. Al, qazirgi tarihta ‑ kóptegen tarihy oqighalardy qayta qarau barysynda ‑  adamzat tarihyna eleuli ózgerister әkelgen «kóshpendiler órkeniyeti» bolghany moyyndaldy. Oghan, ejelgi dәuirdegi saqtardyng ónerdegi qaytalanbas «ang stiyli» dep atalghan zergerlik óneri, saq (skifter) dalasynan «Altyn adamdardyn» kóptep tabyluy, kóshpendilerding eng alghash bolyp orasan kenistikti jaulap, ol jerlerde memleketterding payda boluyna týrtki bolghany, olardyng jylqyny jeәne ózge ýy januarlaryn alghash bolyp qolgha ýiretkeni, alghashqy metallurgiyany mengergeni, erjýrek jauyngerler bolghany, olar óte kóne zamandarda bir Tәnirge tabynyp, Kýndi «qúday simvoly» retinde sanaghany әser etti. Alysqa barmay‑aq, osy Almaty manyndaghy jartastardaghy kóne petroglifterdi qarasaq, onda «kýnbasty adam» beynesin kóremiz. Almatyda ótip kelgen «Aziya dauysy» atty әn festivalining de logotiptik belgisi «Kýnbas adam» bolghany belgili. Sol siyaqty, osy joldardyng avtorynyng da arghy atasynyng aty Kýnbas bolghanyn qosa aitar edim.

Odan әri, tarihta iran halqynyng ejelgi dini delingen zoroastrizmning payda boluy myng jyldyqpen ólshenedi deydi. Alayda, osy uaqytqa deyin әlem ghalymdary búl dindegi qúday aty «Avesta» sózinin, payghambarynyng aty «Zaratushtra» sózining maghynalyq tórkinin parsy tilinen qanshama izdese de – odan eshbir ghylymiy‑lingvistikalyq mәn‑maghyna tappady. Keyingi zamandarda ortaaziyalyq, sonyng ishinde qazaqstandyq ghalymdar ony kónetýrkilik til qalybyna salyp qayta qaraghanda ‑ kóp jaghday óz qisynyn tapty. Osyghan sýiengen qazaqstandyq tarihshylar Ejelgi saqtar diny nanym‑senimi Kýn Qúdayy nasihattaushy saq missionerining parsy eline baryp, «O basta Jaratushy túrady»  degen missionerlik sózine toqtady.

IYә, әrtýrli totemdi qúday sanaghan ol zamanda kóktegi bir Jaratushynyng bar ekenin moyyndau, shynynda da, progresti iydeya edi. Sondyqtan missionerding «O basta» degen týrkilik sóz maghynasyn týsinbegen halyq ony «Avesta» degen qúday atyna ainaldyryp, ekinshi qatardaghy «Jaratushy» sózin Zaratushtragha, yaghni, payghambardyn, yaghni, missionerding ózining esimine ainaldyrghan degen pikir payda boldy. Búl pikir, әriyne, talasty pikir. Biraq, oghan birneshe faktorlar basymdyq beredi:

Birinshiden, Kóne týrkiler (saqtar) Ejelgi Grek órkeniyeti zamanynan grek mәdeniyetine zor yqpalyn tiygizgen. Grekterding «bas qúdayynyn» aty Zevs (Qúdaylar patshasy, Bas qúday) kóne týrkilerding Kók Tәnirine (Kýn) say kelse, Ejelgi Grekterdegi Zevsting jary, tirshilik bastauy Gera – kóne saqtarda Úmay Ana atymen belgili. Úmay da Gera siyaqty «tirshilik kózining bastauy, onyng qoghaushysy, Jer‑Su iyesi retinde qabyldanady. Al búl tizbekte saqtardyng kóne nanym‑senimi tarihy hronolgiya boyynsha Zoroastrizmning payda boluynan әldeqayda erte oryn alady.  Jәne de, ejelgi grekter qabyldaghan «qúdaylar iyerarhiyasy» týsinigi әueli shyghys halyqtarynda payda bolghandyghyn bildiredi.

Ekinshiden, kóshpendilerdi moyyndamaytyn  Europa ghalymdary «Kýnge tabynudyng shyqqan jeri Ýndi halqynda» dep, tarihy shyndyqty búrmalaghan. Jaqsy, «solay bolsa, solay shyghar» dep buddizm tarihyna sholu jasayyq. Sonda, ýndilerding Buddanyng qúdaygha ainalghangha deyingi aty Sakiya ekenin anyqtaymyz. Ondaghy «Sakiya Buddagha ainalardan búryn jiyrma jasynda bilimin tolyqtyrugha Soltýstik Saq eline ketti» degen derekting ózi – Aziyadaghy «Kýnge tabynu» diny nanym‑senimi bizding arghy babalarymyz, týp atalarymyz ‑ kóshpendi prototýrki, ne, protosaq elinde payda bolghanyn anyq kórsetip túr.

Taghy bir qomaqty argument – qazirgi «týrki tili» degen tildik toptyng tarihy kemi 12 myng jylgha, arysy 25‑45 myng jylgha ketetini turaly derekter tabyluda. Yaghni, qazirgi bizding qoldanystaghy kóp sózimiz osydan sonshama myndaghan jyldar búryn da qoldanysty bolghan. Onyng deregi Amerika qúrylyghynan tabyluda. Ol jaqta qonystanghan ýndisterding (qatelikpen solay atalyp ketken) Amerika qúrylyghyna kelui 45 myng jyl búryn bastalyp, songhy qonystanu 12 myng jyl búryn toqtaghan. Aziya‑Amerika ajyrap, aradaghy kósh toqtaghan. Biraq, qazaqstandyq ghalym Ádil Ahmetov ýndis taypalarynda әli kýnge deyin jýzden astam bizding sózder qaz‑qalpynda qoldanylatynyn ghylymy túrghyda dәleldedi.  Búl bizding tildik tarihymyzdyng terendiginen habar berip túrghan naqty derek! Onyng ýstine, qazirgi molekulalyq DNK zertteuler amerikalyq ýndisterding Aziyadan kóshkenin kórsetude. Búl  aighaq ta bizding pozisiyany kýsheytip túr.

Mine, osy tarihy derekterdi eskere otyryp, «Nauryz meyramy parsylardan emes, Kýnge olardan әldeqayda kóp búryn Kýnge tabynghan kóshpendiler arasynda payda bolghan meyram» degen qorytyndy shyghady. Al, «meyram parsylarda payda bolghan» degen sóz tarihty búrmalau. Mysaly, tarihy oqulyqtarda tarih atasy Geradottyng «Saqtar (skifter deniz) parsy tilinde  sóileytin halyq» degen sózi keyinnen kóp nәrseni búrmalaugha, tarihy súraqtardang shatasuyna alyp kelgeni belgili. Biz ol sózdi Geradottyng ózi aitty ma, әlde, ony keyinnen bireuler Geradottyng «auzyna salyp» berdi me – ony bilmeymiz. Biraq, tarihshylar kóp ghasyrlar boyy «Saqtar – parsy halqynyng ókili» dep, Iran men Túran arasyndaghy ghasyrlyq soghystardy týsindire almay jýrdi emes pe? Mine, Nauryz meyramynyng shyghu tegi de dәl osynday kelensiz jaghdaygha tap boldy ma dep oilaymyn...

Sondyqtan, osylay oy qoryta otyryp, men senimdi týrde býgingi Úlystyng Úly kýni toyy, ótetin aigha baylanysty Nauryz toyy dep atalatyn meyram osy sayyn dalany mekendegen arghy babalar – prototýrkilik kóshpendilerden shyqqan dep mәlimdey alamyn!

Al, ol kóshpendilerding tól múragerleri retinde býgingi ortaaziyalyq týrkilik elderdi aitugha bolady. Al, onyng qaq tórinde Qazaq halqy túr. Endeshe, «Nauryz meyramy – Qazaq halqynyng ondaghan myng jyldardan beri toylap kele jatqan tól meyramy» dep nyq aitqan dúrys!

Búghan bireuler «Nauryz degen sóz she, ol parsy sózi ghoy?» dep qarsy boluy mýmkin. Ol turaly  Abay «Biraz sóz qazaqtyng qaydan shyqqany turaly» degen tarihy maqalasynda Nauryz tarihyn kóshpeli halyqtardyng sonau «hibagiy», «hýzaghiy» dep atalghan zamangha deyin aparyp: «Ol kýnde Nauryz degen bir jazghytúrym meyramy bolyp, nauryznama qylamyz dep, tamasha qylady eken. Sol kýnin «Úlystyng Úly kýni» deydi eken», - dep jazady. Aqyn Nauryz toyyn dinge janastyrmay, kektem merekesi ekenin ashyq jazady.

Bizding oiymyz da osyghan úqsas. Tek bir mәseleni eskeru kerek, ol qay uaqytta bolmasyn, kóshpendilerding ózderi mekendegen alyp kenistikte, úlan‑ghayyr dalada kommunikasiyasy, ózara baylanysy әlsiz bolary zandy. Al, oghan kerisinshe, kez kelgen mereke‑meyram otyryqshy halyqtyng ortasynda tez taraydy jәne meyramnyng belgili bir erejelermen kanondanuy jyldam ótedi. (Mysaly, dinning taraluy da osy zangha baghynady). Sondyqtan, biz de Nauryz meyramyna baylanysty osy zandylyqty bayqaymyz: ony merekeleude kóshpendiler  irandyqtardan qalyp qoydy, meyramdy irandyqtar siyaqty búqaralyq merekege ainaldyra almady.  Sondyqtan, búl meyram uaqyt óte kele bizge qayta oralghanda, sanamyzda «Iran halqynyng Nauryz merekesi» dep qayta janghyrghan synayly. Endeshe, «qaytqan malda bereke bar» deytin qazaq halqy endi ony ózining tól merekesi dep tanuy kerek jәne ol әdiletti. Jogharyda tarihty qozghaghanda ‑ men osyny aitugha úmtyldym...

Al Nauryz atauy she?

Búl atau bizge meyrammen birge qosarlanyp kelui әbden yqtimal – til men mәdeniyet ýnemi almasyp otyratyn qúbylystar!

(Nauryz turaly basqa  mәlimetterdi kelesi maqalalarda aitatyn bolamyn)

ÚLYSTYNG ÚLY KÝNI BÝGINNEN BASTALDY, MEYRAM QÚTTY BOLSYN, AGhAYYN!

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof

Abai.kz