Bilimdi úrpaq - el bolashaghy!
Jahandanu kezeninde bәsekege qabiletti jәne súranysqa ie mamandardy dayarlau óte manyzdy. Joghary oqu oryndaryndaghy bilim sapasyn әlemdik dengeyge say jetildiru qajettiligin ómirding ózi talap etip otyr.
Bolashaq damuymyz bilim salasynda innovasiya jetistikterin keninen paydalanugha baylanysty. Ásirese bilim beru salasyndaghy kóptegen ózgeris joghary oqu oryndaryndaghy kýrdeli mәselelerdi anyqtap berdi. Bolashaqta dayarlanatyn mamandardyng sapasyna, ýzdiksiz bilim men ghylymy jetistikterdi iygeruding últtyq ekonomikagha tiygizetin әserine, salany jetildiru manyzgha ie ekeni barshagha mәlim. Qazirgi kezde basqarudyng zamanauy әdis-tәsilderin mengergen mamandargha degen qajettilik kýnnen-kýnge artyp keledi.
Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha memlekettik baghdarlamalardan últtyq jobalar formatyna kóshu jýzege asyryldy.
«Bilimdi últ» sapaly bilim beru» últtyq jobasynda jedel sheshimderdi talap etetin jәne halyqtyng qajettiligin qamtamasyz etuge baghyttalghan mәselelerdi sheshu joly kózdelgen. Últtyq jobada balalardy mektepke deyingi tәrbiyemen jәne oqytumen qamtu, qalalyq jәne auyldyq mektepter arasyndaghy oqytu sapasyndaghy alshaqtyqty azaytu, oqushy oryndarynyng tapshylyghy problemalaryn sheshu ýshin mektep salu, qauipsiz jәne jayly bilim beru ortasyn qúru jәne t. b. mәseleler jalghasyn tapty.Joba sapaly bilim alugha qoljetimdilikti keneytuge mýmkindik beredi, jobany әzirleu barysynda qogham ókilderimen, bilim beru salasyndaghy sarapshylarmen talqylanghany da barshagha mәlim. Últtyq joba bes mindetten qúralghan tórt baghyttan túrady.
BÚÚ-nyng bastauymen alghash ret «túraqty damu» konsepsiyasy úsynyldy. «Túraqty damu maqsattary» – qazirgi uaqyttyng qajettiligin qamtamasyz ete otyryp, bolashaq úrpaqtardyng ózining qajettilikterin qamtamasyz etuine qauip tughyzbaytyn damu. Túraqty damu maqsattary konsepsiyasynyng 4 bólimi -sapaly bilim eken algha tartqym keledi. Elimizde de bilim beru jýiesi sangha ghana emes, sapagha negizdeu – býgingi kýnning basty talaby. Sanaly da sapaly úrpaq tәrbiyeleu arqyly ghana biyikke shyghatynymyzdy eskersek, búl mәsele údayy nazarda boluy tiyis. Býginde oqytushylardyn biliktiligin kóteru júmystaryn jandandyru jәne bilim sapasyn jaqsartu elimizde de bilim beru jýiesi sangha ghana emes, sapagha negizdeu – býgingi kýnning basty talaby.
Sanaly da sapaly úrpaq tәrbiyeleu arqyly ghana biyikke shyghatynymyzdy eskersek, búl mәsele údayy nazarda boluy tiyis. Býginde oqytushylardyng biliktiligin kóteru júmystaryn jandandyru jәne bilim sapasyn jaqsartu joldary birizdilikpen jýieli jolgha qoyylyp keledi. Osy jayttardy eskere otyra, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining zang fakulitetining oqytushylar qúramy sapaly bilim beru maqsatynda ayanbay enbek etude. Ár memleketting ekonomikalyq jәne әleumettik túrghydan damuynyng taghy bir kórsetkishi – әlemdik tәjiriybege sýiengen bilimdi maman dayarlaumen tyghyz baylanysty. Sapaly bilim beru – bәsekege qabiletti, órkeniyetti el boludyng kepili. Adamzat tarihyndaghy jetistikting barlyghy ilim, ghylymnyng jemisi ekendigi sózsiz.
Sartaev S.A.,
әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining zang fakuliteti Memleket jәne qúqyq teoriyasy men tarihy,konstitusiyalyq jәne әkimshilik qúqyq kafedrasynyng zang ghylymdarynyng kandidaty.
Qasymbek Á.J.,
әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti zang fakulitetining magistranty.
Abai.kz