Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4177 0 pikir 22 Qarasha, 2013 saghat 04:45

Jagha ústatar jat qylyq…

Alyp shahar Almaty qúpiyagha toly qala.
Jurnalistik zertteuim «kógildirler» jýretin klubtan bastaldy. Kórer kózge ersi, anayy qylyq jasaytyn «jigitterdi» kóru ýshin olardyng mekeni sanalatyn týngi klubqa kirdim.
Esik aldyndaghy baqylaushy sol qolymyzgha mór basyp «tórge shyghynyz» degendey isharat bildirdi. Maqsatym da sol tórden oryn alyp, «keyipkerimdi» kóru edi. Ishke ene bere qaranghy zalgha tap boldym. Múndaghylardyng bәri qalypty kiyim kiygen, shash qoiylary da kәdimgi er adamgha tәn, bylayghy kýndelikti ómirde basqasha aita almaysyz. Árbiri aru qyzdar ghashyq bolarlyqtay-aq sәndi kiyingen. Biraq beker. Sebebi olar qyzdargha qaramaydy. Jigitterding ómirlik synarlary «jigitter» eken. Sózge tartsam «Qyzdardy sýie almaymyz, jaratylysymyz sonday, tek jigittermen ghana «lәzzat balyn tatyp, qúmarymyzdy qandyramyz» deydi olar.


Alyp shahar Almaty qúpiyagha toly qala.
Jurnalistik zertteuim «kógildirler» jýretin klubtan bastaldy. Kórer kózge ersi, anayy qylyq jasaytyn «jigitterdi» kóru ýshin olardyng mekeni sanalatyn týngi klubqa kirdim.
Esik aldyndaghy baqylaushy sol qolymyzgha mór basyp «tórge shyghynyz» degendey isharat bildirdi. Maqsatym da sol tórden oryn alyp, «keyipkerimdi» kóru edi. Ishke ene bere qaranghy zalgha tap boldym. Múndaghylardyng bәri qalypty kiyim kiygen, shash qoiylary da kәdimgi er adamgha tәn, bylayghy kýndelikti ómirde basqasha aita almaysyz. Árbiri aru qyzdar ghashyq bolarlyqtay-aq sәndi kiyingen. Biraq beker. Sebebi olar qyzdargha qaramaydy. Jigitterding ómirlik synarlary «jigitter» eken. Sózge tartsam «Qyzdardy sýie almaymyz, jaratylysymyz sonday, tek jigittermen ghana «lәzzat balyn tatyp, qúmarymyzdy qandyramyz» deydi olar.

Gey termiyni ótken ghasyrdyng 60-jyldarynan bastap qoldanyla bastaghan. Al sodan jarty ghasyr uaqyt qana búryn «gey» degen sóz aghylshyndarda «kónildi, múnsyz, qamsyz» degen úghymdy bildiripti. Keyin búl sózding seksualdy baghytqa qaray qalay auyp ketkeni әli týsiniksiz. Orys seksology Igori Kon XII-XIV ghasyrlarda onyng «provansali narechiyesindegi» maghynasy tek «poeziya men mahabbattyn» «kurtiziandyghyn» bildirgenin jazady. XVII ghasyrdaghy Angliyada «gay» sózi aldymen jenil jýristi degen úghym berse, keyin kele jezókshelikti nasihattaghan sóz bolghan synayly. Gomoseksualizmdi túspaldaghan «gay» termiyni Angliya men AQSh-ta 1920-1930 jyldary jaryq kórgen birneshe prozalyq jәne kino tuyndyda kórinis beripti. Batys­tan kelgen indet songhy 15-20 jylda Qazaqstandy da sharpysa kerek. Ásirese, Astana, Almaty, Qaraghandy, Aqtau, Atyrau, Óskemen qalalarynda geyler kóp dep estiymiz. 2009 jylghy derek boyynsha, olardyng sany әjeptәuir kórinedi. Búl, әriyne, teris pighyldylardyng taratqan ósegi sekildi. Klubta keziktirgen «qos ghashyqpen» әngimelestim. Ózderin Erkin jәne Jandos dep tanystyrghan jigitter «ekeumizding bir-birimizge ghashyq bolyp, birge ómir sýrip jatqanymyzgha 4 jyl boldy. Bir-birimizdi óte qatty sýiemiz, keyde qyzghanyp qalatyn da kezderimiz jii bolady» deydi.
Bәlky búlar maghan әdeyi jalghan aityp túruy da mýmkin.
«Áke-sheshem ýilen dep qúlaq etimdi jegennen keyin sәuir aiynda ýilenip ketuge az qaldym» deydi 22 jasar Erkin esimdi «jigit». Al Erkinning «parasymyn» dep ózin tanystyrghan Jandos: «aramyzda on eki jas alshaqtyq bar. Áyelimdi jibergenmin, eki balanyng әkesimin» dedi. «Alghash ýilenip bala-shaghaly bolsaq ta, jynystyq auytqushylyqpen tuylghanbyz, qyzdargha qaraugha qúlqymyz, qyzyghushylyghym joq» dep aqtalatyn jigitterding sózi búl. Ózderinde әrbir iske jauaptary dayyn, «Eger ata-anam «ýilen» dep әlek salar bolsa, jay bir qyzdy aparyp tanystyryp ketsem bolghany. Eger tipti kýshtep jatsa, shamaly uaqyttan keyin ýidegi ahual ýshin ýilenip, óz ómirimdi jasyryn jalghastyra beremin» dep sózin ayaqtady.
Ekinshi júp Núrjan men Ruslan. «Birge bolghanymyzgha alty ay uaqyt boldy. Synarymdy osy klubtan tapqanmyn. Ol qazir ýide auyryp jatyr» dep sol mezette ózining jartysyna qonyrau shalyp, «Ne istep jatyrsyn? Kimmen sóilesip jatyrsyn?» dep әielin tergegen kýieuding róline ene týsti. Endi bireui: «Osynday jerlerde ózimizdi emin-erkin sezinemiz. Bәri «v teme» bolghandyqtan, bizdi jazghyrghan adam bolmaydy. Keyde «naturaldar» jýredi. Sol kezde jaman. Meninshe, olardy bizder siyaqtylar jýretin jerden alastatu kerek. «Mysaly, «69»-da geyler men lezbiylerdi kirgizgende, tekserip kirgizedi» dedi. Osynday әserli әngimemizding arty klub úiymdastyratyn shougha auysty. Sahnada qyz kelbetindegi erkekter (transtar) óner kórsete bastady. Tek ishki kiyimimen ghana shyqqan «trans» rólge enip ketkeni sonshalyq, jalanash kýiinde búrandap biyin ayaqtap qoshemetke ie boldy. Shou­da nasihattalghan dýniyeler «Erkek pen erkek», «әiel men әiel» tósekte qalay bolu kerek?» degen súraqqa jauap siyaqty boldy.
Oylary men kózderi tek bir ghana nәrseni qalap túrghan әlgilerding oiy tek nәpsi, lәzzat alu. Qayran keseldi dertke shaldyqqan, beysharalar-ay! …

Serik Beysenbaev,
әleumettanushy:
Barlyghymyzgha belgili biz ashyq qogham qúru jolyndaghy memleketpiz. Soghan baylanysty «kógildirlerdin», yaghny gomoseksualdy baghyttaghy adamdardyng úshyrasuy zandy qúbylys. Bizding qoghamda basqa memleketter men mәdeniyetterding aralasuy jәne solargha elikteuding nәtiyjesinde osynday toptar payda boldy. Olardyng sany jóninde arnayy statistikany kezdestirgen joqpyn. Biraq gey klubtar bar dep estiymin. Biz odan eshqayda qashyp qútyla almaymyz. Olardyng kózin jong ýshin shekaramyzdy jauyp, qarsy zang qabyldap nemese tikeley qylmystyq kodeksterge ózgerister engizu siyaqty sharalargha baruymyz kerek. Alayda Qazaqstan Respublikasy zayyrly qúqyqtyq memleket bolghandyqtan, búl sharagha bara almaymyz. Mәsele olargha repressiyalyq sharalardy paydalanu emes. Búl jerde órkeniyetti týrde sharalar qoldanu. Mysaly, Reseyde ótken jyly geyge baylanysty zang qabyldandy. Búqaralyq aqparat qúraldarynda geydi nasihattaugha qarsy zang kýshine endi. Eger bizde sonday әreket jasalynsa, azghyndyqqa tyiym bolatyn edi. Biraq әzirshe búl mәsele ushyqqan joq. Geyler sheruin ótkizemiz dep eshkim úsynys berip jatqan joq Reseydegidey. Olardyng sany salys­tyrmaly týrde azyraq. Búl әzirshe uaqytsha nәrse. Geyler basqa mәdeniyettin, basqa subkulituranyng ókili bolghandyqtan, olargha qarsy júrtshylyqta tózimsizdik kýsheyip keledi. Olardyng kóbeyip ketpeuine baylanysty belgili bir is-sharalar meylinshe órkeniyetti týrde jasalynuy kerek. Uaqyt ótip, kesh qalmau ýshin qazirden bastap tiyimdi shara qolgha alynghany abzal.

Baqyt Jigitbekova,
psiholog:
Qazirgi qoghamda kóp jaghdayda tabystyng kózin әielder tabatyn bolghandyqtan, keybir otbasynda әielding yqpaly basym bolady. Búl bala tәrbiyesine tikeley әser etui mýmkin. Qazaq halqynyng últtyq ýrdisi boyynsha er adamdy qúrmet tútqan. Býgingi tanda er adamdardyng bedeli qoghamda kýnnen-kýnge týsip bara jatyr. Qazirgi qoghamda kóp jaghdayda er adamnyng kiyimi, әiel adamnyng kiyimi degen joq. Áyelderge úqsap kiyinu de, er adamdardyng psihikasyna әser etui mýmkin. Sodan song mamandyqtardyng kóbi er adamdardyng qara kýshin talap etpeydi. Sondyqtan qyzmet orny da er adamdardy әiel minezdi bolugha tәrbiyeleydi. Adamnyng qanday boluy, onyng bes jasqa deyingi berilgen tәrbiyesine baylanysty. Mysaly, qazirgi kezde ajyrasqan adamdar óte kóp. Jalghyz basty analar balalaryna dúrys tәrbie berui ýshin olardy әskery mektepke týsirip, kóptegen sport ýiirmelerine beredi. Olar әkesi bolmaghandyqtan, naghyz erkek bolyp óssin degen maqsatta osynday jaghdaygha barady. Ekinshi jaghdayda jalghyzbasty әielder ghana emes, jalpy anasynyng ainagha qarap taranyp, boyanghanyn kórgen bala ony qaytalauy mýmkin. Býkil tәrbiyeni anasynan kórip ósken bala bes jastyng ózinde «qyz minezdin» birinshi belgilerin qabyldaydy degen sóz. Jalghyzbasty analar úl balany tәrbiyelegen uaqytta balagha erkek­ting tәrbiyesi kerek ekenin týsinui qajet. Bes jasqa deyingi balalarda iydentifikasiya degen bolady. Ol degenimiz tenestiru degen úghym. Mysaly, qyz bala ózining anasyna qarap, ózin onymen tenestire bastaydy. Al er balalar әkesine qarap ózin onymen tenestire bastaydy. Eger bala әkesiz ósse, anasyna elikteui óte qauipti.
Geylerdi azaytudyng amaly er adamnyng bedelin kóteru bolyp tabylady. Kóp jaghdayda әiel adamdardy emes, er adamdardyng bedelin kóteruge mәn bergen jón. Er adamdar múghalim, tәrbiyeshi degen mamandyqty az tandaydy, sondyqtan osynday mamandyqtargha er adamdar kóptep baruy jóninde sharalar boluy tiyis.

Irina Volkova,
seksolog-psihoterapevt:
Jynystyq auytqushylyq geylerde tuylghan kezinen, ya bolmasa jýre payda boluy da mýmkin. Biraq osy kýnge deyin jynystyq auytqushylyqtyng payda boluy jóninde ghylym bir sheshimge kelgen joq. Jalpy, keybir adamdarda búl jaghday tuylghannan bastau alady. Balabaqshadan bastap múnday belgi bayqala bastaydy. Al keybir adamdarda ósken kezde biline bastaydy. Bir jynystaghy adamdarmen ghúmyr keshuge týrli jaghday әser etui mýmkin. Búl auru emes – psiho-fiziologiyalyq jaghday dep týsindiruge bolady.
"Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019