Áp degennen aitayyq, N. Nyghmatullin qazaq halqynan keshirim súrauy kerek. Búl Qazaq Elining parlamenti, ol jerde qazaqtar bir-birimen últtyq dәstýr arqyly tildesuine tyiym salugha N. Nyghmatulinning eshqanday húqy joq! Búl últymyzdy basynudyng bir týri dep qarauymyz kerek Múnday óreskeldik eshbir elde bolghan emes! Bir-aq mysal keltireyik. Ózbekstan shekarashylar dayarlau uchiliyshesinde oqyghan bir inim aitady. Kýnde tanerteng sapqa túryp, aldaghy júmys kýnining tәrtibin týsindiru kezinde uchiliyshe basshysy ózbek general-leytenant Ibadullaev әrdayym «Esterinde bolsyn, bizge eng әueli ózbek últyn sýietin, ózbek últyn qúrmetteytin sardarlar (ofiyserler) kerek»-deytin edi deydi. Osyny estigende «apyr-ay, ózbekter naghyz últshyl, naghyz óz elin sýietin, últtyq namysyna eshqashan daq týsirmeudi oilaytyn halyq deytin edi ras eken-au dep tang qalghanbyz. Al bizding tәuelsizbiz dep atalatyn Qazaqstan әskerleri men ishki ister sarbazdaryna (poliyseylerge) әli kýnge sheyin orys tilinde әmir beriledi. Olar bir-birimen oryssha sóilesedi. Osynyng bәrin jurnalister men jazushy qauym, keudesinde namystyng azdy-kópti shoghy men qolamtasy qalghan ózge de qazaq azamattary 22 jyldan beri aituday-aq aityp, jazuday-aq jazyp keledi.

Áp degennen aitayyq, N. Nyghmatullin qazaq halqynan keshirim súrauy kerek. Búl Qazaq Elining parlamenti, ol jerde qazaqtar bir-birimen últtyq dәstýr arqyly tildesuine tyiym salugha N. Nyghmatulinning eshqanday húqy joq! Búl últymyzdy basynudyng bir týri dep qarauymyz kerek Múnday óreskeldik eshbir elde bolghan emes! Bir-aq mysal keltireyik. Ózbekstan shekarashylar dayarlau uchiliyshesinde oqyghan bir inim aitady. Kýnde tanerteng sapqa túryp, aldaghy júmys kýnining tәrtibin týsindiru kezinde uchiliyshe basshysy ózbek general-leytenant Ibadullaev әrdayym «Esterinde bolsyn, bizge eng әueli ózbek últyn sýietin, ózbek últyn qúrmetteytin sardarlar (ofiyserler) kerek»-deytin edi deydi. Osyny estigende «apyr-ay, ózbekter naghyz últshyl, naghyz óz elin sýietin, últtyq namysyna eshqashan daq týsirmeudi oilaytyn halyq deytin edi ras eken-au dep tang qalghanbyz. Al bizding tәuelsizbiz dep atalatyn Qazaqstan әskerleri men ishki ister sarbazdaryna (poliyseylerge) әli kýnge sheyin orys tilinde әmir beriledi. Olar bir-birimen oryssha sóilesedi. Osynyng bәrin jurnalister men jazushy qauym, keudesinde namystyng azdy-kópti shoghy men qolamtasy qalghan ózge de qazaq azamattary 22 jyldan beri aituday-aq aityp, jazuday-aq jazyp keledi. Biraq sonyng birde-birine ne jauap joq ne ony onyna keltireyik degen bir qauly qabyldanbaydy dep balasha ókpelep jýrsek mәsele mynada eken: Ol–ókimet basynda otyrghan tolyp jatqan kosmopoliyt, nigilist, qostildi, ýshtildi, europashyl, orysshyl tek aty-jóni ghana qazaqsha orqazdardyng (orys-qazaqtardyn) qaytkende taza qazaq qaldyrmau ýshin jasap otyrghan aram pighylynyn, әdeyi teris әreket jýrgizuining nәtiyjesi eken. Búl–óz elinde qazaqtyng jer iyesi, jer baylyghynyng iyesi, el iyesi boluyna qarsy kýres ekenin endi týsine bastadyq. Biraq kesh qaldyq. Býgingi QR biyligining basyndaghylar sonau patshaly orys Reseyinin, kommunistik orys Reseyinin, shovinizm, imperializm auruynan arylmaghan, arylghysy kelmeytin qazirgi orys Reseyining qazaq halqyna qarsy josparly týrde, túraqty týrde jýrgizilip kele jatqan qanqúily sayasatynyng jeteginde kele jatqandyghynyng nәtiyjesi. Biz 22 jylda ne tilimizdi, ne últtyq salt-dәstýrimizdi óz jerimizge ózimiz iyelik húqymyzdy qaytaryp ala-almadyq dep jýrgende parlament mәjilisining jetekshisi búghan sheyin qazaqtyng ne ghylymynda, ne әdebiyetinde, ne ónerinde, ne ekonomikasynda aty-jóni belgisiz bolyp, kýnderding kýninde býkil halyq qalaulylarynyng kóshbasshysy bop shygha kelgen, ne kóregen kósemdigi, ne sheshendigi joq N. Nyghmatullin degen endi parlamentte qazaqtardyng ózara syilastyghynyn, mәdeniyettiligining últtyq keremet erekshe týrining biri Ábeke, Bәke, Biyseke, Sәke, Seyseke, Múha, Mәke dep silastyqpen ýn qatuyna da tyiym saldy. Búl endi qazaqty basynudyn, qazaqtyng ýnin shygharmay túqyrtyp, tabangha saludyng 22 jyldan beri jýrgizilip kele jatqan aluan týrining eng bir soraqysy deseniz esh qatelespeysiz! Álde parlamentte nebir mayly jilikting dәmin tatyp, odan airylsa, basyna qaraly kýn tuatynday kórine me qaydam, sol jerde birde-bir qazaq múnyng qalay dep onyng betine tura qaray almady. Býitken kýndering qúrsyn, býitip qatyn-bala asyraghandaryng qúrysyn senderdi qay onbaghan ana jerge deputat etip otyrghyzdy eken, ә dedik ishtey. Áriyne, orys deputattar da ýndegen joq, olargha keregi de sol. Olargha qayta qazaqtardyng bir-birine Taqyrkedey Múnaybaevich, Oralman Qayyrshiyevich, Sypyrushy Kýzetshiyevich, Núrjaltaq Bazarbaevich, Dәriya Núrqoyanovna dep til qatysqany kerek.

Bile-bilsek, osynyng bәri әuel bastan-aq Qazaq Elining eng jogharghy zang shygharushy mekemesining atyn Parlament dep fransuzshalap qoyghan súrqiyalyqtan bastalghan eken ghoy. Sol parlament degening sonday bir qasiyetti sóz emes, ol bar bolghany fransuzsha parle-sóileu, aitu degen ghana maghynany bildiredi. Al Senatynyz bayaghy Rim dәuirindegi el basshylyghy. «Tili ekeudin-dini ekeu» dep Ábubәkir Kerderi qalay bilip aitqan desenshi! Áytpese, miy, aqyl-esi últtyq sanasynan, últtyq namysynan airylmaghan bolsa jogharydaghy eki tildi, ýshtildi mәngýrtter búl eki organdy әuelden-aq qazaqsha ataugha sheshim qabyldar edi ghoy. Basqa respublikalarda búlar jogharghy Kenesh, Rada,Knesset, Duma t.b. dep osy óz tilinde atalady. Álgi ózbek generaly eng әueli óz últynyng qamyn oilap, shekarashylar aldynda tek ózbekshe sóilep túrghanda qazaqtyng Abaydan sadagha ketkir! Abay Tasbolatov degen deputaty zan, qauly-qarar jatatyn ýstelding ýstine qúiryghyn qoyyp, ayaghymen attap ótkende osy deputattar mәz bolyp qarq-qarq kýldi. Osynyng bәri әr el preziydenti býkil bayandamasyn da, halyqqa Joldauyn da tek óz ana tilinde jazyp, óz tilinde aitatynynan boluy әbden mýmkin. Aytpaqshy qazaqtar ózderin ózbekterden mәdeniyettimiz jәne oryssha, aghylshynsha sóilesek búdan da mәdeniyetti, búdan da bilimdi bolamyz dep oilaydy. Jәne Qazaqstangha kelip júmys istep jýrgen ózbekter óz elinde kýnin kóre almaghan qayyrshylar dep esepteydi.

Endi mine, óz elinde tilin memlekettik dәrejege kótermek týgil keyingi kezde is-qaghazdaryn qazaqsha jýrgizeyik degen sózding ózi aitylmaytyn bolghan qazaq elinde Núrlan Nyghmatullin siyaqtylar qazaqtyng qalyptasqan dәstýrli tildik qarym-qatynasyna da tyiym saldy. Onyng búlay etuge esh húqy joq! Múnday húqy joghyn bilmeytin N. Nyghmatullin tútas bir elding parlamentin basqarugha da húqy joq. Onyng osy kemistigin aitatyn bir deputat tabylmasa, parlamentimizding qanday parlament ekenin talqygha salatyn kez jetti. Qazaq búghan da shydap ýnsiz otyr. Qaptap jýrgen kosmopoliyt,tengrist, nigilist, mәngýrtterge, keregi de osy. Endeshe, qazaqtyng basyna osylaysha
... .... ... ... ... ...
...Kórgensiz bitken kósem bop,
Kerauyz bitken sheshen bop,
Qan-jyngha toyyp semirgen
Jaylaudy jany jatsynyp
IYleuding qiyn kemirgen,
Qúlaghy úzyn januar
Qús tistegen qúmay bop
Kiyeli sózge kiylikken,– zaman tuyp jatsa da mynq etpeytin óz memleketining atyn Kazahstan dep orysshagha beyimdep jazyp qoyghan el jer betinde bar ma eken? Osy biz qazaqty oyanbady dep ókpelep jýrsek, sol qazekemdi songhy 22 jyldan beri bireuler búrynghydan da qalyng úiqygha batyryp baratqan joq pa?

Abai.kz