Júma, 22 Qarasha 2024
Sayasy portret 23808 16 pikir 27 Nauryz, 2024 saghat 09:45

ALASAT SONY – SABAGhAT

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Birinshi bólim: Qaysar ruhty ghaziz jan

Ekinshi bólim: Altyn baladan – alyp epopeyagha

Merkiden keyin Almaty Múrat ýshin dәl bir ertegining shәrindey boldy. Eki-ýsh jasynan beri kelip-ketip jýrgende «shirkin, osynday ghajayyp qalada túrsam» degen tilegi oryndalyp, qazirgi Jeltoqsan, ol kezdegi Ystyqkól kóshesining bas jaghyndaghy bir qabatty ýide onyng arman bolghan astanadaghy tirligi bastaldy.

Ýlken qalagha kóshu, ondaghy zәulim ghimarattar men qújynaghan halyq, kóshedegi jýitkigen kólikter, eng bastysy – erkin kirip-shyghatyn jana baspana alty jasar Múrattyng jadynda jattalyp qalypty. Ol: «Iliyastyng әli aqtalmaghan kezi. Sheshemizge Almatyda túrugha rúqsat joq edi, onyng qalay sheshilgenin bilmeymin, soghan qaramastan, bizdi Merkiden kóshirip әkelip, qaladan kishkentay ýy satyp alyp berdi. Ýy bir qabatty bolatyn. Astynan podval jasap, eki qabatty siyaqtandyryp aldyq. Ózimiz, bala-shagha jabylyp jýrip saldyq. Ol kezderi men tipti kishkentaymyn, sonda da balshyq iylep, kirpish tasyp kómektesetinmin», – dep eske alady alghashqy jyly bastan keshkenderin.

Múrat Áuezov ózining mektep tabaldyryghyn attaghan balghyn shaghy turaly: «50-60 jyldary Almatyda on-aq payyz qazaq túrushy edi. Almaty qalasy boyynsha qazaq tilinde eki ghana mektep bolatyn. Biri – qyzdargha, ekinshisi úldargha arnalghan. Ziyaly qauym men basshylardyng eshqaysysy balalaryn qazaq mektebine bermeytin. Soghan qaramastan, әkem meni qolymnan jetektep, №18 qazaq mektebine alyp barghan. Ýsh jyl sol mektepte oqydym», – dep jazady.

Shynyn aitqanda, búl kezde ataghy jer jarghan jazushynyng ózinde  jayly baspana bolghan joq. Qazaqtyng keng dalasy men kóshpeli ómirding jyrshysy atanghan suretker tirshiligi qaynap túrghan qalanyng qaq ortasynda, dәlirek aitsaq, Kalinin kóshesindegi 63-ýiding 29-pәterinde túrdy. Ýsh qabatty túrghynjaydyng eng ýstingisinde ornalasqan pәter jazdyng aptabynda ysyp, qystyng qaqaghan suyghynda salqyn tartyp, Almatynyng tópelep jauatyn janbyrynan keyin tóbesinen su tamshylap, jazushyny әbden yghyr qylghangha úqsaydy.

Áuezov basynan búlt seyilip, «Abaydyn» qos tomy Almaty men Mәskeu baspalarynan mol tirajben basylyp, qolgha jetkilikti qarajat týskende sol kezdegi belgili sәuletshi, Opera jәne balet teatry, Bas pochta, Qazaq auyl sharuashylyq instituty ghimarattaryn jobalaugha qatysqan G.G.Gerasimovke Bas aryqtyng boyynan (qazirgi Abay danghyly) eki qabatty ýiding jobasyn jasaudy tapsyrady. Eki jyl qatarynan jýrgizilgen qúrylysty ózi údayy qadaghalap otyrghan. Múhang inisindey bolyp ketken Ysqaq Dýisenbaevqa 1950 jyldyng 3 qazanynda Kislovodskiden jazghan hatynda: «Eng bir qatty tapsyratynym – búl Valentina Ivanovnagha da, Gerasimovke de qatty aitylsyn (sen ait) – ýiding tóbesi qalyng jabylsyn – jaz ystyq (shatyrdan), qys suyq, jauyn ótetin bolsa, ol ýy emes – sor. Búryn tóbesin qalyng japtym dey beretin Gerasimov, sonysyn әli qalyndatsyn», – dep salynyp jatqan ýiding tóbesi qalyng boluyn airyqsha tapsyrady. Hattan búghan deyingi jaysyz qonysynan tartqan azaby az bolmaghany kórinip-aq túr.

Sәtimen salynghan ýii Áuezov ýshin jayly, berekeli shanyraq bolyp, ómirining keyingi 10 jylyn әr qazaqtyng kózine erekshe ystyq kórinetin osy qúthanasynda ótkizip, ózining dostaryn, sheteldik qonaqtaryn osynda qabyldaydy. Fotosuretter men kinohronikalarda beynelengen búl ghimaratta qazir jazushynyng múrajayy ornalasqan.

Almaty 1926 jyly astanalyq mәrtebege ie bolyp, ondaghy qazaq últynyng ýles salmaghy birtindep artyp kele jatqanda әueli  asharshylyq, odan keyingi repressiya, soghys jyldary er-azamattardyng maydanda sheyit boluynan jergilikti halyqtyng sany eluinshi jyldary kýrt kemip ketti. Sondyqtan tughanynan aq júmyrtqa, sary uyzday әlpeshtegen әkening airyqsha qamqorlyghymen tili taza qazaqsha shyghyp, balghyn kýninen qazaq ertegileri, batyrlar jyrymen auyzdanghan Múrattyng orysqoldy qalagha kóndigip ketui onay bolghan joq.

Qazaq ómirining ensiklopediyasyn jazghan qalamger úlynyng taza últtyq tәlim-tәrbie aluyna anasy Fatima ýlken enbek sinirdi. Ol qazaq әdeby tilin jetik bilip qana qoymay, qazaq әdebiyetining arghy-bergi tarihynan, ol zamanda kәsiby әdebiyettanushylardyng bәri birdey bile bermeytin eskilikti aqyn-jyraulardyng enbekterinen de óte jaqsy habardar edi.

Fatima anamyzdyng «Sobrati y obrabotati staroe liyteraturnoe naslediye» degen orys tilinde jazylghan maqalasynda Dosqoja, Asan qayghy, Aqan seri, Alban Asan, Búqar jyrau, Sýiinbay, Múhamedjan Seraliyn, Núrjan, Baluan Sholaq, Jayau Músa, Mәdi, Altybay, Mәshhýr Jýsip, Narmambet, Jambyl, Áubәkir molda, Batyrgerey, Bazar jyrau, Ybyray Altynsariyn, Molda Músa, Maylyqoja, Núrәli, Shәngerey Bókeev, Kókbay, Árip, Búdabaylardyng esimderin atap (ózi jazghan retpen berildi), olardyng el auzyndaghy shygharmalaryn zertteudi keshiktirmey qolgha aludy úsynady. Ary qaray atalghan aqyn-jyraulardyng shygharmalaryn jinastyrudy Sәken, Beyimbet, Múhtar t.b. jazushylargha olardyng zertteu enbekterining taqyryptaryna qaray bólip beru kerektigi jóninde naqty úsynystar engizedi.

Qazaq әdebiyetining keleli mәselelerine qatysty osynshama júmystyng nobayyn belgilep: «Etogo slishkom malo. Sbor staroy liyteratury nado vesty shirokomasshtabno, s bolishimy sredstvami, mobilizovav sily vsey obshestvennostiy», – degen qorytyndygha keledi. Otyzynshy jyldardyng ózinde jazylghan múnday san-salaly úsynysty tek qazaq әdebiyetin emes, onyng problemaly mәselelerin de óte jaqsy mengergen kәsiby әdebiyettanushy ghalym ghana aita alsa kerek.

Bes jasynda qarip tanyp, alty jasynda mektep esigin ashyp, jeti jasynda sudyratyp kitap oqityn dengeyge jetken kishkentay Múratty Fatima әkesining shygharmashylyghyna salghan. Múrat agha búl turaly: «Sheshem shúlyq toqyp otyryp, qolyma «Abay jolyn» ústatyp, «dauystap oqy» dep oqytqyzyp qoyatyn. Jeti jastaghy men «Abay jolyn» terennen týsinbesem de oqitynmyn. «Abay jolyn» oqyp jýrgenimdi estigende әkemning balasha quanghanyn kórseniz», – dep jazady.

Múrat anasy Fatimamen

Múrattyng birinshi synypty oidaghyday tәmamdaghanyn әkesi azamattyqtyng basy dep qabyldaghan. Onyng Fatimagha 1950 jyldyng 19 mamyryndaghy hatynda: «Jaqsy kýn qútty bolsyn. Múratay oqudy azamat bop bitirgenine quanamyn. Qayyrly bolsyn», – dep jazady.

Bir qalada túryp, jii jýzdesuge mýmkindik tughan song әke men balanyng arasynda hat-habar alysu osymen 1954 jylgha deyin sayabyr tabady. Múnyn  ekinshi sebebi: búl aralyqta Múhannyng basyna eki mәrte búlt ýirilip, taghy da abaqtygha jabylu, aidaugha ketuding tóbesi kórine bastaydy.

«Abaydyn» alghashqy kitaby soghys jaghdayynda jaryq kórip, birden halyq yqylasyna bólengen song aryzqoylar búl kitapqa kóp soqtygha qoymaghan. Shabuyl ekinshi kitaptan song beleng aldy. Stalinge jazylghan hattan keyin olardyng pәpigi basylyp, pәleqorlar endi qazaq eposy, auyz әdebiyeti, Abaydyng aqyndyq mektebine, Áuezovting ghylymiy-pedagogikalyq enbekterine jarmasyp, olardan sol bayaghy burjuaziyalyq-últshyldyq kórinisterin izdep, soyqandy sala bastaydy.

QAYRAN, «AQYN AGhA»

M.Áuezov «Abay joly» epopeyasynyng «Aqyndar aghasy» degen altyn asyqtay qúiylyp týsken bes taraudan túratyn, kólemi 14 baspa tabaqtyq ýshinshi kitabyn Múrat mektepke baratyn 1949 jyly ayaqtap, «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng alty nómirinde (4-9) jariyalaydy. «Aqyndar aghasy» qos kitaptan túratyn «Abay» romanynyng alyp epopeyagha qaray bet alghanyn kórsetip, jas Abay, aqyn Abaydyng endigi jerde tútas mektep qalyptastyryp, Shәkәrim, Aqylbay, Maghauiya, Kәkitay, Túraghúl siyaqty talantty aqyndardyng aghasyna, kemenger túlghagha ainalghanyn kórsetetin kesek tuyndy bolyp shyqty. Ókinishke qaray, búl roman da «Qily zaman» siyaqty kýshiginde talanyp, jórgeginde túnshyqtyryldy. Alaqúiyn jel túryp, alasat zaman bastaldy.

Alghashqy eki kitap Stalin atyndaghy syilyqqa ie bolghannan keyin aryzqoylar oghan anda-sanda bir kiyligip ótkeni bolmasa, búrynghyday biteu soyyp, tiridey ireuge batyly barmay, nysanagha ýshinshi kitapty alady.

Epopeyanyng ayaqtalmay qaluynan qatty seskengen Áuezov dereu jurnaldyq núsqagha «romanda tap kýresi joq» degenderge toytarys beru ýshin «Qarashyghyndy» qosyp, búrynghy eki taraudyng atyn da, mazmúnyn da janartady. Tolyp jatqan tolyqtyrular engizu arqyly roman atyn jurnaldaghy «Aqyndar aghasynan» «Aqyn aghagha» auystyryp, 1950 jyly Qazaqstanda jeke kitap etip bastyrdy. Búl núsqa da sayasat saqshylary men sosialistik realizm әdebiyetining qyraghy qorghaushylarynyng kónilinen shygha qoymady.

1950 jyly basylghan «Aqyn agha» romany

Bir qaraghanda roman atauynda kóp ózgeris joq siyaqty. Eger maghynasyna terendey boylasan, ýshinshi kitaptaghy Abay aqyn ghana emes, sonynan ergen keyingi tolqyn aqyndardyng ústazy, aqylman aghasy. Jurnal oqyrman qolyna tiyisimen aryzqoylar olardyng bәrin «últshyl», «bayshyl», «burjuaziyashyl» dep jappay aiyptaugha kóshti. Osy kezde Áuezov kitap atyn «Aqyndar aghasynan» Abaydyng jeke ózin sipattaytyn «Aqyn aghagha» ózgertuge mәjbýr bolady, biraq sóz mәnisin bilgen adamgha avtordyng týpki oiy jana ataudan da jarqyrap kórinip túrdy.

Áuelgi shabuyldy «sovettik sózding sardary» Sәbit Múqanov bastap, Abaydyng aqyn shәkirtteri Shәkәrim, Kókbay, Aqylbay, Maghauiyalardyng týgin qaldyrmay synap: «Aqyn agha» atty romanda búl shәkirtter taghy da maqtalyp, romannyng ózekti uaqighalarynyng birin órbitip otyrushylar boldy», – dep ary qaray olardyng reaksiyalyq baghytta shygharmalar jazghanyn, al Áuezov Abaydyng bedelin paydalanyp, solardy «maylap» ótkizip otyrghanyn shayyrmalap, baqasudy bastap ketedi.

Sәbeng talay mәrte atysyp, shabysyp, búrq-sarq qaynap jýrgen ejelgi qarsylas edi. Onyng qarjasularyna eti ýirengen Áuezov baqay qulyqpen jazylghan maqalagha mәn bere qoymaghan siyaqty. Osy kezde sayasat sahnasyna Qazaqstannyng birinshi basshysy J.Shayahmetovting ózi shyghyp, kýtpegen jerden zildey auyr soqqy jasaydy.

Ol 1951 jyldyng qazanynda ótken respublika partiya úiymynyng segizinshi plenumynda «Respublika partiya úiymdarynda iydeologiyalyq júmystyng jayy jәne ony jaqsartudyng sharalary turaly» arnayy bayandama jasap, onda: «M.Áuezov otyzynshy jyldardyng ózinde «Han Kene» degen últshyldyq piesasynda Kenesary Qasymovty jәne onyng qozghalysyn jaqtady. M.Áuezovting 1949 jyly «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda basylghan «Aqyndar aghasy» degen jana romanynda da Kenesary Qasymovtyng óz basyn biraz dәriptegendik boldy», – dep jana romandy sheneydi («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1951 jyl, №10). Sóz arasyndaghy isharany oqy bilgen adamgha Shayahmetov bayandamasynda M.Áuezovke bir emes, eki birdey aiyp taghady. Birinshiden, Áuezov han Keneni dәripteudi býgin emes, jiyrma jylday uaqyt búryn, yaghny 30-jyldarda bastaghan. Ekinshiden, jana romanynda avtor bayaghy qateligin qaytalap, Kenesaryny taghy da kótermelep otyr.

J.Shayahmetov búghan deyin birinshi dәrejeli Stalindik syilyq alghan qos tomdyq «Abay» romanynan onyng zandy jalghasy sanalatyn «Aqyndar aghasyn» bólip alady. Óitkeni «Abaydy» syilyqqa ózi basqarghan respublikalyq partiya úiymy úsynghan. Sondyqtan ýshinshi kitapqa «jana roman» dep aidar taghyp otyr.

Shayahmetovting shaytan órmegi búl kezde «Aqyn agha» degen atpen әbden tolyqtyrylyp, «últshyldyqtan», «reaksiyalyq kertartpalyqtan» arylghan kitap núsqasyna emes, jurnalda basylghan «Aqyndar aghasyna» qúryldy.

Shyndyqty aitar bolsaq, Úly Otan soghysy jyldarynda Kenesaryny madaqtaudy ol kezde Ortalyq Komiytetting qatardaghy hatshysy qyzmetin atqarghan Júmabay Shayahmetovting ózi bastap bergen bolatyn. Ol 1944 jyldyng 18 mausymynda «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde «Qazaq halqynyng jauyngerlik dәstýri» degen nasihattyq maqala jariyalaydy.

J.Shayahmetov qazaq halqynyng eski zamandardan bastalghan erlik dәstýrleri men qaharmandyghy turaly taratyp aita kelip: «El basyna auyr kýn tughanda qazaq batyrlary әrqashan da qol bastap maydangha shyqty. Solardyng ishinde Abylay, Syrym, Isatay, Mahambet, Kenesary, Nauryzbay siyaqty san batyrlardyng erlik qimyldary, qolbasylyq sheberlikteri el auzynda ertegige ainaldy. Olardyng óz halqyn janynday sýyshiligi, jaugha raqymsyzdyghy, elining tәuelsizdigi jolynda qasyqtay qanyn, shybynday janyn ayamay, dúshpangha qarsy jýrgizgen kýresi býgingi úrpaq ýshin tamasha ýlgi», – dep jazdy («Sosialistik Qazaqstan», 1944 jyl, 19 mausym).

Búdan artyq qanday madaq boluy mýmkin. Hatshy Shayahmetovting atap kórsetuinde Kenesary men Nauryzbay ghana emes, onyng han atasy Abylay «óz halqyn janynday sýigen», «elining tәuelsizdigi jolynda kýresken» qolbasshy әri batyr bolyp shyqqan.

Qazaq el basyna kýn tughanda babalar ruhyna syiynyp, aruaq shaqyrghan. Ekinshi jahandyq soghys bastalghanda han Kenening ertegige bergisiz qaharmandyq joryqtaryna bir ghasyrgha jeter-jetpes qana uaqyt ótken. Kýni keshe qandy repressiya qúrbany bolghan úly shayyr Maghjan Júmabaev: «Han Abylay nemeresi Kene han, Aspangha órlep zaulap janghan órt eken», – dep zor shabytpen jyrgha qosqan Kenesary men týn-týnekten tóngen ata jaugha qyp-qyzyl órttey tiygen esil er – bahadýr babalardyng danqy әr qazaqtyng sanasynda janghyryp túrghan.

Shayahmetov maqalasynda qol bastaghan qazaq batyrlarynyng erlikteri «el auzynda ertegige ainaldy» degendi jazghanda bar qazaqtyng jýregine jol tapqan Maghjannyng «Ertek, ertek, ertek, ertek – erte eken, Han zamany, er zamany erte eken» degen ghajayyp jyr joldarynyng jeteginde ketkenin ózi de bayqamay qalghan.

Hatshynyng ózi «býgingi úrpaqqa tamasha ýlgi» dep túrghan song Bekmahanov Kenesary qozghalysy turaly kelisti monografiya, al Áuezov klassikalyq piesa jazdy. Akademik A.Pankratova bastaghan ghalymdar Kenesarygha «Qazaq SSR tarihynyn» birinshi basylymynda últ tarihy tórinen oryn beredi.

Kenesary Qasymov

Maqala sonynda J.Shayahmetov qan maydanda shayqasyp jýrgen qazaqstandyq jauyngerlerding jaugha qarsy qaharmandyqpen soghysyp jatqanyna ekpin týsire kelip: «Búl kýreste olardy búrynghy ótken ata-babalarynyng aruaghy jebep, boylaryna quat beredi, kýreske qúlshyndyrady. Kenesary, Nauryzbay, Isatay, Mahambet, Amangeldi siyaqty atalary elin qalay sýise, halqy ýshin qalay qyzmet etse, jauymen qalay kýresse, býgin otan soghysy maydandaryndaghy batyrlar da elin solay sýiedi, jauymen solay kýresedi», – dep Kenesarynyng esimin bir maqalada qatarynan eki ret atap, elin sýigen, halqyna qyzmet etken, jauymen kýresken batyr ekendigin, onyng aruaghy jauyngerlerding boyyna quat berip, kýreske qúlshyndyratynyn taygha tanba basqanday, soqyrgha tayaq ústatqanday etip jazady.

Eger Shayahmetovting syny – әdil syn, al onyng ózi prinsipshil kommunist bolsa, jazany ózi bastap tartuy kerek edi. Al ol syn sadaghyn Áuezovke kezep, nysanagha Abay men Kenesaryny qosa alady.

Otyzynshy jyldary Soltýstik Qazaqstan, Almaty oblystyq NKVD organdarynda basshylyq qyzmet istegen, tumysynan asa saq J.Shayahmetov Abylay men Kenesarynyng esimin aruaq shaqyru ýshin aitqan joq, óz kósemi – generalissimus Stalinge eliktegendikten jasady.

Soghystyng alghashqy ailarynda aibyndy Qyzyl armiya tas-talqan bolyp jenilip, milliondaghan әsker maydan dalasynda opat boldy. Tehnikagha negizdelgen jana zaman әskery ónerining teoriyasy men strategiyasyn jaqsy biletin M.Tuhachevskiy bastaghan talantty qolbasshylar Stalinning qandy qasabyna týsip, atylyp ketkennen keyin olardyng ornyn basqan A.Vlasov siyaqty jaramsaq generaldar jau jaghyna shyghyp, satqyndyq jasady. Kenes aqyn-jazushylary jabyla maqtaghan marshal Budennyidyng shoshaq bórikti konarmiyasy 1941 jyldyng jazyna deyin-aq shilding qiynday shashylyp qaldy. Múzday qarulanyp, ónmendey, órshelene algha jyljyghan dúshpan Mәskeuding irgesine taqaydy. Múndayda qoldan jasalghan «Klim batyr», «Budennyy batyrlar» endigi jerde jauyngerlerding ruhyn kóteruge jaramaytynyn sezgen Stalin 1941 jyly 7 qarashada Qyzyl alanda ótken әskery sherude orys halqynyng ótkendegi erlik dәstýri men ataqty qolbasshylarynyng danqyna jýginip: «Pusti vdohnovlyaet vas v etoy voyne mujestvennyy obraz nashih velikih predkov – Aleksandra Nevskogo, Dmitriya Donskogo, Kuzimy Minina, Dmitriya Pojarskogo, Aleksandra Suvorova, Mihaila Kutuzova!» – dep úran tastaydy. Osy tizimdegi Nevskiy, Donskoy, Pojarskiy orystyng úly knyazidary túqymynan, al Minin óte auqatty әuletten shyqqan adam bolatyn. Suvorov pen Kutuzov ta naghyz aqsýiekter túqymynan edi.

Eger Stalin ýstem tam ókilderinen shyqqan úly knyazidar men ótken zaman qolbasshylarynyng esimin úrangha shaqyrsa, bizge nege Abylay han men onyng últ azattyghy tuyn kótergen nemereleri – Kenesary men Nauryzbaydy ýlgi etpeske degen oimen J.Shayahmetov te aruaqty erlerdi qazaq jauyngerlerine ónege etip úsynady.

Qazaqstandyq bas kommunisti keyin «dóng ainalmay ant atty».

J.Shayahmetovting bayandamasynda «Han Kenemen» qatar E.Ysmayylovtyng «Kenesary Qasymovtyng qazaq halqyn azat etu jolyndaghy kýresi turaly» monografiyasyn syn tezine alyp: «Kenesaryny qazaq enbekshilerining orys patsha ókimetine qarsy últ-azattyq qozghalysynyng kósemi dep dәleldeuge tyrysyp, Kenesarynyng qyrghyz halqyna jasaghan shabuylyn aqtaghysy keldi», – dep dikildeydi. «Batyr Nauan» poemasynyng avtory Q.Bekhojinge qarata: «Kenesarynyng inisi Nauryzbaydy halyq batyry dep kórsetti. Úly Otan soghysy jyldarynda jazghan ólenderinde ol qazaq jauyngerine Kenesaryny eske týsirudi, qazaq halqyn qan qaqsatqan qanisher jendettey boludy tapsyrdy», – dep ózi «halqyn janynday sýigen» degen Kenesarygha «qanisher-jendettin» qamytyn kiygizedi.

Shayahmetov Qajym Júmaliyevting «Batyr Mәlik» degen maqalasyna deyin kijinip: «H.Júmaliyev Mәlik Ghabdullinning batyrlyghyn halyqtardy túnshyqtyrushy Edigenin, reaksiyashyl Kenesary hannyng jәne basqalarynyng qaraqshylyq zorlyqtarynan tughyzady», – dep kýni keshe ghana ózi «qaharman» degen han Keneni qaraqshy dengeyine aparyp tastaydy. Eger hatshynyng ózi 1944 jylghy maqalasynda olardyng erligi «býgingi úrpaqqa tamasha ýlgi» dep han Keneni kókke kóterip túrsa, olar nege basqasha jazuy kerek? Búl súraqqa, әriyne, jauap joq.

Múnday sayasy salmaghy zil batpanday synnyng dýmpui búdan da zor bolatynyn jaqsy biletin M.Áuezov Shayahmetov soyqanynan izin suytpay әueli G.M.Malenkov pen M.A.Suslovqa, al 1951 jyldyng 1 jeltoqsanynda KSRO Jazushylar odaghynyng tóraghasy A.Fadeevke hat jazady. Ol respublika partiya úiymynyng basshysy J.Shayahmetov pikirining orynsyz ekendigin, ol romannyng kemshilikterinen arylyp basylghan kitaby núsqasyna emes, qasaqana jurnaldyq jariyalanymyna silteme jasap, jazushynyng synnan uaqytynda tiyisti qorytyndy shygharyp ýlgergenin kórse de, kórmegensip otyrghanyna basa nazar audarady.

M.Áuezov Odaq jazushylarynyng basshysyna: «Bylo by zakonno skazati o romane tak, esly on ostalsya v tom je variante 1949 goda. No pochemu je ne upominaetsya v doklade variant posledniy y okonchatelinyi, tem bolee ispravlennyy pochty na 40% y izoblichaishiy nasionalizm? Pochemu ne uchityvaetsya tot fakt, chto eto posledniy variant romana poka chto yavlyaetsya edinstvennym delovym tvorcheskim otvetom na kritiku nasionalizma v Kazahstane», – dep ashyna jazady.

«Aqyndar aghasy» 1949 jyly «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda jaryq kórgende Shayahmetovting Kenesary men Nauryzbaydyng qaharmandyq dәstýrine syiynghan maqalasynyng «Sosialistik Qazaqstanda» jariyalanghanyna әli bes jyl da óte qoymaghan. Biraq roman shygha salysymen taghy sol bәz-bayaghy «últshyldyq» turaly kirapat nauqan bastalyp, kesapat pikir  óris alghanda jazushy ony orys tiline birden tolyqtyrylghan núsqadan audarugha kirisedi. Nәtiyjesinde jurnaldyq variant kitap bolyp shyqqansha baspadaghy romangha jeti baspa tabaqtay ózgeris engizip ýlgeredi, biraq búl kezde Áuezovke qarsy baghyttalghan synnyng tegershigi shyr ainala bastaghan edi. Qozghalysqa respublikanyng birinshi basshysy ózi keltirgen búl kýmirem kezeng tura eki jylgha sozylyp, onyng sony jazushynyng bas saughalap Qazaqstannan ketuimen ayaqtaldy.

Tergeusiz, sotsyz «ýshtiktin» әmirimen kez kelgen adamdy «halyq jauy» dep aiyptap, atu jazasyna kesetin otyz jetining zúlmaty kelmeske ketse de, eluinshi jyldary stalindik repressiyanyng ekinshi tolqyny bastalyp ketti. Áuezovti qaralau nauqanynda qarsy jaqqa da jauaptasu mýmkindigi berilip, óz bilimi men ústanymyna nyq sengen әri sheginerge jeri qalmaghan akademiyk-jazushy shabuylgha shyghady.

Respublika basshysy qarghys tanbasyn basyp qoyghan romangha Qazaqstanda jaqtas adam tabudan kýder ýzgen M.Áuezov endigi kýshti romannyng oryssha audarmasyna salyp, ony tezirek odaqtyq dengeydegi bedeldi jurnaldardyng birine shygharugha bilek sybana kirisedi. M. Áuezov «Abaydyn» ýshinshi kitabyn orysshagha audarudyng jay-kýii turaly ózining ejettes ini-dosy Ysqaq Dýisenbaevqa 1950 jyldyng 3 qazanynda jazghan hatynda: «Men Moskvada oilaghanymnan 20 kýndey artyq bógeldim. «Znamya» romanymdy, jarymyn podstrochnik kýiinde oqysa da, qabyldap alyp otyr eken. Qazaqsha shyqqan kitaptaghy qalpynan bir betin artyq demey, týgel alypty, sonyng ýstine eki-ýsh jerge azyn-aulaq qosymsha súrap edi. Men ózim qosqan song jarytyp qosayyn dep 3/2 etip jana ssenalar qosyp berdim. Sonyng qazaqshasyn da jazyp, podstrochniygin de ózim audaryp berdim. Qysqasy, 18 kýn ishinde oryssha, qazaqshasy aralas 7 baspa tabaq jazyp ótkerdim. Ónimdi, shapshang enbek boldy. Bir top synshy men jazushylar óte yrza bolyp aldy», – dep tolyq maghlúmat beredi.

Hattan bayqalghanday, Áuezov búl joly shayqalyp, nayqalyp jýretin L.Sobolevting jaybasarlyghyna senbey, kitaptyng podstrochniygin ózi qarap shyghyp, birden «Znamyagha» ótkizedi. «Jarytyp qosylghan» jeti baspa tabaq qosymshalardy da orys tiline tezdetip ózi audaryp shyqqan.  Qazaqstanda «Abay jolynyn» ýshinshi kitaby synalyp jatqanda ony orys tilinde Mәskeuden shygharudy tezdetu ýshin Múhtar amaldyng joqtyghynan Leonid Sobolevting kómegine jýginuge mәjbýr bolady.

«Znamya» jurnaly basshylyghynyng ótinishteri, syn-eskertpeleri negizinde Múhang Abay kózqarasyna orys dostarynyng tiygizgen «iygi әseri», Reseyde oqyghan Ábishting «progresshil» kózqarasynyng qalyptasuy, Abaydyng óz tóniregindegi Kókbay bastaghan «eskishil topqa» qarsylyghy, Bazaraly, Dәrkembay bastaghan kedeylerding tap kýresine aralasuy siyaqty taqyryptargha jeti baspa tabaqtay tolyqtyrular jasaydy. Múhang «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen Abaydan – materialist, «Múqym qazaq balasy, Tegis aqyl súraghan» Qúnanbaydan – kapitalist, «Men bilemin, qayteyin, Múnday asyl tumaydy» deytin Ábishten – revolusioner, oidan shygharylghan Dәrkembaydyng ózinen  proletariat jasaugha úmtylghan audarmashy jәne jurnal redaktorynyng kelensiz «úsynystaryn» oryndaudan bas tartyp, Abay men Qúnanbaydyng arasyndaghy qarym-qatynastyng boyauyn qalyndata týsuge mәjbýr bolady.

«Znamya» jurnalynyng bas redaktory V.Kojevnikov 1950 jyldyng nauryz aiynda «Abay jolynyn» ýshinshi kitabyn redaksiyalau, óndiriske jiberu mәselesine arnalghan arnayy kenes ótkizedi. Reseylik belgili jazushy Vyacheslav Ogryzko «Liyteraturnaya Rossiya» gazetining 2018 jyldyng №27, 28, 29 nómirlerinde jariyalanghan «Razvenchivaya mify vokrug velikoy epopey Muhtara Auezova» atty әdebiy-zertteu enbeginde osy kenesting Resey memlekettik әdebiyet pen óner múraghatynda saqtalghan stenogrammasyna naqty silteme jasay otyryp,  әli kýnge deyin «Múhtar Áuezovting ýlken dosy» dep baghalanyp jýrgen L.Sobolevtin: «Ya vstal pered tem, chto romana net y nado pisati ego zanovo. No roman vedi napisan, ego mojno libo zacherkivati y pisati novyi, libo v ramkah sushestvuishego romana chto-to usovershenstvovati. Tretiego vyhoda ne mojet byti», – dep zirkildep, jazushynyng úzaq jylghy shygharmashylyq enbegining tas-talqanyn shygharghanyn ashyna jazady. Sobolev búdan әri ar-úyat ataulyny jiyp qoyyp: «Auezov chrezvychayno tup na podskazky y prinyatie podskazok», – dep akademiyk-jazushynyng ar-namysyna tiyetin bylghanysh sózderdi aitugha deyin barady. Sol zamanda ghylym doktory, professor, akademik siyaqty abyroyly ataqtargha ie bolyp, «Abaydyn» alghashqy eki tomy әlem tilderine audarylyp, dýnie jýzin sharlap ketken Múhtar Omarhanúlyna «chrezvychayno tup» degendi aitqan Sobolevting ózi qyp-qyzyl aqymaq edi.

Eger Áuezov audarmashynyng «podskazkalaryn» týgel qabyldaghan jaghdayda qalyng oqyrman «Abay jolynda» últ ústazy, halyq kemengeri dengeyine kóterilgen danyshpan Abaydyng ornyna orys dostary yqpalymen markstik-lenindik iydeyalarymen qarulanyp, qazaq dalasynan kommunizm elesin izdep jýrgen qiyaly Abaydy ghana kórer edi. Jurnal alqasynda bolghan talqylauda aitylghan Sobolevting júlmyt sózderining shet-jaghasyn estigen song Áuezov onymen arasyn birden ajyratyp, hat-habar alysudy mýlde dogharady.

Ádeby ortada qalyptasqan etika boyynsha audarmashy avtorgha aqyl aitpauy kerek. Ol avtordyng oiyn dәlme-dәl jetkizu ýshin ózi týsinbegen sózderding tónireginde kenes súrauy mýmkin, biraq oghan «anany jaz, mynany esker» dep aqyldymsugha esh haqysy joq. Úsynys-pikirdi baspa men jurnal basshylyghy, redaktor men resenzentting aituyna bolady. Sobolev múnday әdebi, adamy etiyketti belden basyp, ojarlyqtan – óktemdikke, basa-kókteuden basynugha deyin barghan. Leningrad uniyversiytetin bitirgen Múhang orys tilin Sobolevten kem bilmegen, sol sebepti kóp jaghdayda audarmashygha qatysty júmystyng kópshiligin amalsyzdan ózi atqarghan.

Áuezov qosymshalaryn alghan Sobolev 1950 jyldyng 6 tamyzynda Múhana hat jazady. Múny ekeuining arasyndaghy songhy hattardyng biri dep sanaymyz. Áuezovting 50 tomdyghynda olardyng búdan keyingi hattary tirkelmegen. Aptyghy basylyp, beti qaytyp, sabasyna týsken Sobolev búl jolghy hatyn «Dorogoy Muhtar!» dep bastap, úsynystaryn búrynghyday óktemdikpen emes, «proshu tebya», «proshu prislati» degen biyazy tirkestermen jetkizuge tyrysady.

Áuezovtey aqyl-oy alybyn basynugha deyin barghan Sobolevting qazaq mәdeniyeti jónindegi tanym-týsinigi óte túrpayy dengeyde bolghan. Songhy hatta ol Qonyr әulie manyndaghy balbaltastargha qatysty: «Ne ocheni ponyatno – izvayanie ly eto ily igra prirody? Razve kazahy vysekaly iz kamnya figury», – dep bilimsiz beysharanyng súraghyn qoyady.

Onyng oiynsha kók týrik zamanyndaghy babalary tastan qashalghan ghajayyp óner tuyndylary – balbaltastar jasap, syna jazuyn oilap tauyp, sonyna tasqa bәdizdelgen myndaghan eskertkish qaldyrghan qazaqtar orysqa bodandyqqa deyin mәdeniyetten mýlde maqúrym, tipti alghashqy qauymdyq qúrylys adamdary mengergen tas qashaudyng ózin bilmeytin jabayy adamdar bolghan siyaqty.

Áuezovting songhy hattaghy Sobolev úsynystaryn qanshalyqty qabyldaghanynan biz habardar emespiz, biraq ýshinshi tomnan keyin onymen shygharmashylyq baylanysty kýrt ýzip, at qúiryghyn birjolata kesken.

Qayta-qayta tuynday bergen dau-damaygha baylanysty 1950 jyldyng ayaghy – 1951 jyldyng ortasyna deyin romangha ýzdik-sozdyq redaktorlyq týzetuler engizilip, onyng birinshi bóligin jariyalau 1951 jyldyng tamyzyna belgilenedi. Osy kezde bәrin syrttay baqylap otyrghan Sәbit Múqanovtyng eski jyny qozyp, daugha aralasady. Vyacheslav Ogryzkonyng jogharyda atalghan enbeginde Sәbeng 1951 jyldyng 8 mausymynda «Znamya» jurnalynyng bas redaktory V.Kojevnikovqa hat jazyp: «V moem doklade budet podvergnut rezkoy kritiyke y roman Auezova «Aga akynov», perevod kotorogo, naskoliko mne izvestno, doljen pechatatisya v odnom iz blijayshih nomerov redaktiruemogo Vamy jurnala. Mne izvestno, chto t. Auezov vnes ryad popravok v perevod, no ya bespokoisi o tom, chto mog ly on predviydeti te oshibky v ego romane, kotorye ya budu razbirati v moem doklade? V skobkah zamechu, chto ony vopiishiye», – dep romannyng «Znamyada» basyluyna bógeuil jasaugha tyrysady («Liyteraturnaya Rossiya», 2018 jyl, №28).

Sol zamanda jeke-dara qazaq әdebiyetining tórinde otyrghan adamnyng әr qazaqtyng jýregine tym ystyq kórinetin «Aqyn aghany» dәl osylay ayaqtan shaluy úyat-aq boldy. Qaytemiz, múnday da jaghday bolghan.

Epopeyanyng ýshinshi kitabynyng alghashqy taraulary «Znamya» jurnalynyng 1951 jylghy 8-nómirinde basylyp shyghady. Jurnal bas redaktorynyng orynbasary V.Katinov 1951 jyldyng 13 tamyzynda Múhana hat joldap: «Po vosimomu nomeru poluchaem uje pervye chitateliskie otzyvy. Vse v bolishom udovolistviiy», – degen quanyshty habardy jetkizedi. Hat sonynda avtor men audarmashynyng arasyndaghy qarym-qatynastyng suyp ketkendigine alandaushylyq bildirip: «Tretiego dnya po dusham besedoval s Sobolevym. Vy pererosly ego y ushly daleko vpered, no perevodchiyk-stilist, chuvstvuishiy dushu Vashego tvorchestva, on otlichnyi. Ot dushy sovetuy Vam berechi eto tvorcheskoe naslediye», – degen kenes beredi. Sobolevting dәldýrishtiginen әbden kónili qalghan Áuezov búl kezde epopeyanyng songhy tomyn ayaqtap, oghan jana audarmashylar izdey bastaghan. Epopeyanyng qorytyndylaushy tórtinshi tomy Sobolevting aralasuynsyz shyqty.

Osy tústa jana buyn әdebiyettanushylary men әuezovtanushylarynyng nazaryn mynaghan audarghym keledi. Áuezov shyrghalang zamanda sayasat ýshin, aitys-tartystarda Stalinning erkesi, «úly orys halqynyn» ókili retinde qorghan, qalqan bolsyn dep Sobolevting esimin «Abay» tragediyasy men qazaq eposy jayly klassikalyq monografiyasyna amalsyzdan qosaqtaghan. Endeshe aldaghy uaqyttarda Áuezovting kelesi kóptomdyghyn dayyndau barysynda kemengerding úzaq jyldarghy izdeniske toly shygharmashylyghynan tuyndaghan irgeli ghylymy enbegi men «Abay» tragediyasyn jazushynyng jeke-dara avtorlyghyna kóshirgen jón.

Búl – Áuezov aldyndaghy bizding úrpaqtyng paryzy.

Úly epopeya jazyluynyng shynayy tarihy men onyng poetikalyq kýsh-quatyn ashu jәne jazushynyng týpki maqsatyn tanu ýshin Resey múraghattaryndaghy qújattardy, onyng ishinde epopeyanyng 4 kitabyn audaru barysynda jazushynyng Stalinge, Malenkovqa, Suslovqa jazghan aryz-tilekterin, odaqtyq ýlken jurnaldar men baspa basshylaryna, redaktorlaryna jazghan hattaryn, shygharmany talqylaugha arnalghan stenogrammalardy, Stalindik, Lenindik syilyq jónindegi komissiya men komiytettegi pikirtalastardy týgeldey saralap, ghylymi, әdeby sýzgiden ótkizu kerek. Sonda ghana biz úzaq jyldar boyy kenestik sayasat jasaghan jalghan stereotipterden arylamyz.

Jana shygharma ayaghyn tәi-tәy basqan jas bala siyaqty, jan-jaghynan demeu kýtedi. Onyng qadamyn ashyp, ayaghyn nyq basyp ketui ýshin jyly lebizben demep, jaqsy lepespen jigerlendiru kerek.

Ýshinshi kitaptyng layyqty baghasyn beruge Áuezovting úzaq jyldardan bergi shygharmashylyq jәne otbasylyq syilas dosy, qazaq әdebiyetining ghana emes, ózbek, azerbayjan, qyrghyz, tatar, qaraqalpaq әdebiyetterining de ýlken janashyry, 1931 jyldan bastap Almatyda túrghan, keyin Mәskeuge oralyp doktorlyq dissertasiyasyn qorghap, professor atanghan, hattarynda «Zoenika milaya!» dep ýnemi erkelete ataytyn Zoya Kedrina aralasyp, «Izvestiya» siyaqty odaqtyq dengeydegi bedeldi basylymda «Puti Abaya» atty terennen tolghaghan kólemdi maqala jariyalap, akademik Q.Sәtbaev aitqan pikirmen úshtasatyn: «Roman M.Auezova smelo mojno nazvati svoego roda ensiklopediey dorevolusionnoy jizny kazahskogo naroda», – degen biyik bagha beredi («Izvestiya», 1951 jyl, 14 qazan).

Z.Kedrina, E.Lizunova jәne Múhtar Áuezov

Z.Kedrina maqalasynyng sonynda kýrdeli psihologiyagha qúrylghan dialogtar arqyly adam jan dýniyesining qatparlaryn ashatyn Áuezov siyaqty suretkerding sheberligin audarmashy óz dengeyinde kórsete almaghan dep L.Sobolevting atyna әbden oryndy syn-eskertpeler de aitady. Professor Z.Kedrina sol 1951 jyly Áuezov turaly úzaq jylghy zertteulerining nәtiyjesinde «Sovetskiy pisateli» baspasynan jazushynyng ómiri men shygharmashylyghyn keninen qamtityn «Múhtar Áuezov» atty enbegin basyp shygharady.

Epopeyanyng ýshinshi kitabyndaghy jazushy tabysyna «Liyteraturnaya gazeta» da jedel ýn qosyp, onda sol zamandaghy Reseyding asa kórnekti әdebiyet synshysy Yuriy Liybedinskiyding «Puti velikogo prosvetiytelya» degen kólemdi maqalasy jariyalandy. Onyng avtory jazushy ýsh kitap boyyna qazaqtyng úly aqyny men aghartushy obrazyn ómirding qily kezenderi men san aluan oqighalarynan ótkize kele ýlken sheberlikpen somdaghanyn talday kelip: «V selom je sleduet otmetiti vajnyy pochiyn, sdelannyy kazahskoy sovetskoy liyteraturoy, kotoraya dala monumentalinyy obraz velikogo prosvetiytelya svoego naroda», – degen qorytyndy jasaydy («Liyteraturnaya gazeta», 1951 jyl, 13 jeltoqsan).

Áli orys tilinde jeke kitap bolyp basyla qoymaghan romangha odaqtyq dengeydegi ýlken basylymdarda múnday joghary bagha beriluin Qazaqstan basshylyghy qoldaudyng ornyna sol bayaghy qaralau, kýstanalau baghytyndaghy qiyanatshy әreketterin odan әri jalghastyra týsti.

Mәskeulik avtorlar romannyng jetistikterine negizdelgen kóterinki baghagha toly maqalalaryn birinen song biri jariyalaghanda qazaqstandyq aryzqoylar taghy da qargha-qúzghynday shulay bastaydy. Búl joly úly jazushyny túqyrtu kezegi onyng shәkirti, osy kezde akademik Áuezovting jetekshiligimen doktorlyq dissertasiyasyn dayyndap jýrgen filologiya ghylymynyng kandidaty Mitrofan Semenovich Silichenkogha búiyrdy. Onyng enbegine Múhang qiytúrqy maqala jariyalanuynan nebәri jarty jyl búryn –1951 jyldyng 29 qantarynda keng kólemde resenziya jazyp, dissertanttyng jetistikterimen birge kemshilikterin de kórsetip, ústazdyq kónil-beyilmen aqyl-kenester bergen.

Shynyn aitqanda, M.Silichenko qazaq әdebiyettanu, abaytanu ghylymynda kýni býginge deyin asyra maqtalyp kele jatqandardyng biri. Ol Abaydy audarugha da әreket jasaghan. Múnyng qalay shyqqany jayly bilgisi keletinderge G.Beligerding «Kak akademik Mitrofan Silichenko perevodil Abaya» degen maqalasynan oqugha kenes beremiz.

M.Silichenkonyng «Novyy roman ob Abae» atty maqalasy «Kazahstanskaya pravda» gazetinde jariyalandy. Obaly neshik, maqalanyng bas jaghynda romannyng jetistikteri jóninde mәskeulik avtorlardyng pikirin qaytalay kelip, orta túsyna kelgende nildey búzylyp: «Pry dostatochno glubokom pokaze Abaya – obshestvennogo deyatelya – v romane ne raskryt v polnoy mere oblik poeta-novatora. Etot oblik rasseyan v podrobnostyah y chastnostyah, s trudom vossozdaetsya selostnoe predstavlenie o nem», – dep búghan deyingi maqtauynyng bәrin joqqa shygharady.

Ary qaray solaqay syndy ýdete týsip: «Roman «Akyn aga» faktichesky postroen na burjuazno-obektivistskoy konsepsiy tak nazyvaemoy «liyteraturnoy shkoly Abaya». Shirokie perspektivy y svyazy poeticheskoy deyatelinosty Abaya v ney ogranicheny uzkim krugom poetov, obshavshihsya s nim v bytu. Prichem v etom krugu y reaksionnye y progressivnye poety deystvuyt, v raznoy mere, kak ucheniky Abaya», – dep shatpaqtap, Abaydyng aqyndyq mektebin tas-talqan etedi.

Áriyne, Silichenko Qazaqstanda basylghan «Aqyn agha» men onyng «Znamya» jurnalyndaghy avtordyng kóptegen ózgeristerimen jariyalanghan núsqanyng arasynda asa ýlken aiyrma, ýshten ekige juyq kólemdegi tolyqtyru bar ekendiginen jaqsy habardar. Ózi qazaqsha bilmeytin avtor romandy negizinen dәl osy jurnaldan oqysa da, qatelikterdi  qasaqana qazaqsha núsqadan izdeydi.

Maqalanyng sonynda akademik Áuezovting shәkirti M.Silichenko qarghys tanbasy siyaqty baylam jasap: «Akyn aga» ne iymeet prava na rasprostraneniye, on vvodit chitateley v zablujdeniye, izvrashaet deystviytelinosti», – degen súmdyq qorytyndygha keledi («Kazahstanskaya pravda», 1952 jyl, 2 aqpan).

Silichenkonyng auzynan shyqqan irigen sózding «ómirshendigi» sonday kezinde 1949 jyly «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda jariyalanghan, «aynalasy tep-tegis júmyr kelip», Áuezovtey er danasy «qiynnan qiystyrghan» roman búdan song Áuezovting kózi tiri kezinde de, tipti ol dýnie salghannan keyin de sol taza, asyl kýiinde mýlde basylmady.

Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin jaryq kórgen jazushynyng 50 tomdyghynda epopeyanyng kóp ózgeriske týsip, amalsyz tolyqtyrular engizilgen ýshinshi kitaby 24-tomgha, al onyng 1950 jyly Qazaqstanda «Aqyn agha» degen atpen jaryq kórgen bastapqy núsqasy 26-tomgha toptastyryldy. Osy tomgha týsinikteme jazghan әuezovtanushy T.Ákim roman jariyalanghan «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng alty nómirining tek bireui (№7) ghana saqtalyp qalghanyn, «ózge sandary joq» ekendigin kórsetedi. Búl «Aqyndar aghasy» siyaqty «ziyandy kitap» jariyalaghan jurnal nómirleri Qazaqstan kitaphanalarynan týgeldey jinap alynyp, pyshaqqa týskenin aighaqtaydy.

Áuezovke qarsy baghyttalghan qaralau nauqanyn respublika partiya úiymynyng jýieli týrde úiymdastyrghany 1953 jyldyng 30 qantarynda Kenes Odaghynyng bas gazeti – «Pravdada» jariyalanghan Pavel Kuznesovtyng «Velichanie vmesto kritiki» degen maqalasynan aiqyn angharyldy. Maqala avtory Pavel Kuznesov – qazaq әdebiyeti tarihynda Jambyldy oryssha sóiletken talantty audarmashy retinde kóp nasihattalghan adam. Shyghys Qazaqstangha jer auyp kelgen kerjaqtardyng arasynan shyqqan búl qatardaghy jurnalist baspasózde satylap óse jýrip, 1943 jyly «Pravda» gazetining әskery tilshisi dengeyine kóteriledi. Kenes kommunisterining bas gazetinde partiya tapsyrmasyn tap-túinaqtay oryndap, taban audarmastan jiyrma jylday qyzmet istepti.

Ol otyzynshy jyldardan bastap Jambyldy oryssha audara bastaghan, biraq Jambyldy jyr alyby etken Kuznesov ta, onyng әdeby hatshylary da emes, qazaq poeziyasynyng Sypyra jyraudan Sýiinbaygha deyin ýzilmey jetken ghajayyp dәstýri edi. Aqiqatyn aitar bolsaq, P. Kuznesovtyng audarmashylyghy «Pravdanyn» nasihattyq maqalasynyng dengeyinde ghana edi. Jәkenning «Leningradtyq órenim, Maqtanyshym sen edin» degen batyrlar jyrynday tógilip túrghan ólenin Kuznesov gazet maqalasynyng taqyrybynday: «Leningradsy, dety moi, Leningradsy, gordosti moya», – dep sirestirip audarghanyn tәrjime ónerining shyny deuge bola qoymas.

Jyr alybynyng kólenkesindegi Kuznesov

Eng ókinishtisi, P. Kuznesov Múhannyng shygharmashylyghyn ghana emes, ózin de jaqsy biletin. Olar osy maqala shyqqangha deyin údayy hat-habar alysyp túrghan.

Áuezov kóptomdyghynda jazushynyng Kuznesovqa jazghan birqatar hattary jariyalanghan. Múhannyng 1943  jyldyng 15 qazanynda jazghan haty «Milyy Pavel Nikolaevich!» dep bastalyp, ary qaray ózining «Abaydyn» ekinshi kitabyna material jinaugha qalay kirisip jatqandyghyn zor quanyshpen jetkizedi. Kuznesovtyng Áuezovke jazghan hattarynyng saqtalghanynan habarym joq, biraq Áuezov jazbalarynyng synayyna qaraghanda, Kuznesov ta әigili jazushygha óz jayynan habar berip otyrghan.

Qazaqstan Kompartiyasynyng әdeby killerlikke pogon taqqan, kobura asynghan Pavel Kuznesov siyaqty әskery jurnalisti tandauynyng ózinde kóp joramal bar edi. Áuezov jalghyz bolmauy ýshin Kuznesov syn sadaghyna jas zertteushi Temirghaly Núrtazinning «Sәbit Múqanovtyng tvorchestvosy» degen kitabyn qosa ilip, onyng atyna da birsypyra syn-eskertpeler aitady. Búdan keyin týgeldey Áuezov shygharmashylyghyna auysyp, «Týngi saryndy» biraz júlmalaghan son  «Abaydy» әbjylanday arbaugha kóshedi. Stalindik syilyqqa ie bolghan alghashqy eki kitapty jayyna qaldyryp, professor Kedrina maqtaghan ýshinshi kitapqa shabalanady.

Kedrina osal ghalymdardyng qatarynan emes edi. Ol osynday kerauyzdardyng bolatynyn aldyn ala bilip, óz monografiyasynda Áuezovting ótkende jibergen qatelikterine de toqtalghan, biraq búl Kuznesovqa tek sipay qamshylau siyaqty kórinedi. Ol: «Z.Kedrina ne raz govorit ob iydeynyh oshibkah v tvorchestve M.Auezova, no v stoli protivorechivyh, vzaimoiskluchaushih formulirovkah, chto eto mojet vyzvati putanisu», – dep shәldirikteydi.

Avtor «japtym jala, jaqtym kýie» degen prinsippen Áuezovting jazbaghan nәrsesining ózin oghan aiyp retinde taghady. Ol: «Izvestno, napriymer, chto takoy tragicheskiy period istoriy Kazahstana, kak desyatiyletniy krovavyy razgul zaklyatogo vraga kazahskogo y russkogo naroda Kenesary-hana, ne nashel otrajeniya v romane M.Auezova», – dep avtordyng «Kenesary taqyryby» siyaqty qaqpangha týspegenine ókinish bildirip, oraghyta soghady. Áriyne, Áuezov Kenesary taqyrybyn qalay jazsa, kinәrat izdeushiler odan mindetti týrde min tabar edi. «Han Keneden» auzy kýigen avtor qúruly qaqpangha arandap qalmau ýshin shetin taqyrypty shet jaghalap qana ótken.

Avtor qazaq halqynyng aqylman ústazy, kemenger perzenti retinde tanylyp ýlgergen Abaygha ses kórsete almasa da, onyng aqyn úly Maghauiya men talantty shәkirti Kókbaygha qaray kýpsinedi.  Kuznesov: «Kritik ny slovom ne upominaet o grubeyshih oshibkah v etih statiyah, gde v chastnosti, populyarizuitsya mahrovo-nasionalisticheskie poemy Magaviy y Kokpaya o dushiytelyah naroda – Shamiyle y Kenesary», – dep sorly Kókbaydyng saqalyna jarmasady.

Maqalanyng sonynda Áuezov shygharmashylyghy týgeldey eskini kókseu sarynynda degen qorytyndygha kelip: «Kedrina zatushevyvaet takoy nedostatok v tvorchestve M.Auezova, kak iydealizasiya feodalino-rodovoy stariny y sglajivanie klassovyh protivorechiy v dorevolusionnom kazahskom aule», – degen kókayyl qorytyndygha keledi («Pravda», 1953 jyl, 30 qantar).

«Pravdada» jariyalanghan maqala Qazaqstanda keninen talqylanyp, «Kazahstanskaya pravda» gazetinde, «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda qayyra basylyp, Áuezov tóniregindegi daudy órshite týsti.

Apyray deysing osyndayda, kezinde Múhannyng «Milyy Pavel Nikolaevich!» degen yqylasyna ie bolyp, búghan deyin jariyalanghan maqalalarynda jazushygha talay madaq arnaghan «Sýiikti Pavel Nikolaevich» Áuezovting danqy jer-dýniyeni sharlap ketkende onyng bet-jýzine qalay qarady eken?..

SÁBITTING SÚMDYQTARY

Qazaqstandaghy Áuezovti qaralau nauqany 1953 jyly erekshe qarqyn alyp, oghan tyng kýshter qosyldy. Solardyng biri filologiya ghylymynyng kandidaty Sәbit Núryshev degen «qu tilmen qulyq saughan» naghyz jyryndynyng ózi boldy. Ol múnyng aldynda 1951 jyly 14 qantarda «Leninshil jas» gazetinde «Abay aqyndyghynyng alghashqy kezeni turaly» maqala jariyalap, onda Áuezovting esimin atamasa da, abaytanuda jiberilgen «qatelikterine» soqtyghyp ótken. Aragha eki jyl salyp, Áuezovke degen shabuyl ýdey týskende Ghylym akademiyasy habarshysynyng 1953 jylghy 4-nómirinde orys tilinde «Do konsa iskoreniti burjuazno-nasionalisticheskie izvrasheniya v izucheniy tvorchestva Abaya» degen atynyng ózi attandap túrghan kólemdi maqalasyn jariyalaydy.

Qazaq әdebiyeti tarihyna  Áuezovpen jaghalasqany ýshin «kishi Sәbiyt» laqabymen kirgen S.Núryshev maqalasyn SOKP HIH sezining sheshimderinen bastap, danyshpan enbekter («genialinye trudy») jazghan Stalin pikirlerimen múzday qarulanyp alghan son: «V pervye gody sovetskoy vlasty burjuaznye nasionalisty, panturkisty, panislamisty, maskiruyasi y prikryvayasi iymenem Abaya, protaskivaly svoy vrajdebnye, antisovetskie vzglyady v kazahskoe liyteraturovedeniye», – dep elire bastap, ary qaray últshyldar, pantýrkister men panislamisterge zәr-zaharyn tógip, uyn shashady.

Ol әngimeni әriden – 1917 jyly Múhtar Áuezovting Jýsipbek Aymauytovpen birge «Abay» jurnalyn shygharuynan tartady. Núryshev: «Burnaya deyatelinosti M.Auezova v etom jurnale svyazala ego sudibu s sudiboy kontrrevolusionnoy partiy «Alash»: na stranisah upomyanutogo jurnala M.Auezov ofisialino obratilsya k kazahskoy molodejy s prizyvom obedinitisya v ryadah alash-ordynskoy molodejnoy organizasiiy», – dep aiyptauyn onyng 19 jasar kezinde әdebiyettegi alghashqy qadamynan bastap, Áuezovting búdan keyingi býkil shygharmashylyghyna eskishil, bayshyl, últshyl, burjuaziyashyl, pantýrkist, panislamshyl degen ózi biletin qarghys tanbalarynyng bәrin basyp shyghady.

Ash baqaday kýmpildegen Núryshev: «bez glubokoy prinsipialinoy kritiky vzglyadov M.Auezova, ot kotorogo ishodit nachalo mnogih izvrasheniy tvorchestva Abaya, nevozmojno osvoboditi abaevedenie ot burjuaznogo nasionalizma», – dep abaytanu ghylymyn qalyptastyrghan Áuezovti Abay shygharmalaryn azghyndatushy retinde kórsetuge tyrysady. Abay shygharmashylyghynyng qaynar búlaghy, Getening ózin tan-tamasha qaldyrghan, shyghys aqyndary turaly Áuezov tújyrymdarynyng ónin ainaldyryp: «M.Auezov utverjdal, chto iydeyno-tvorcheskoe napravlenie Abaya – eto panislamizm», – dep akademiyk-jazushynyng eshqashan aitpaghan sózderin aittygha salyp, kópe-kórineu arandatugha barady. Ol qyzdy-qyzdymen qazaq poeziyasyndaghy mahabbat lirikasynyng shedevri sanalatyn «Kózimning qarasyna» jarmasyp, odan sopylyq poeziya arqyly kelgen panislamizm kórinisterin izdep әlekke týsedi.

Núryshev: «s seliu propagandy vrajdy k russkomu narodu y nenavisty vsemu novomu, revolusionnomu v jizny sovetskogo Kazahstana, vstal na puti propagandy tvorchestva nekotoryh reaksionnyh akynov», – dep baspalay kelip: «ostalsya ne osujdennym nasionalisticheskiy roman M.Auezova «Akyn aga», – degen sózdermen ala jylanday alqymgha oralady. Orys tilindegi maqala, eng aldymen, orys tildi auditoriyagha arnalghandyqtan Núryshev mәskeulik orys ghalymdary men jazushylary jabyla maqtap jatqan Áuezovti orys tili, әdebiyeti men mәdeniyetining qas jauy etip kórsetuge tyrysady. Ol Áuezov shygharmalary: «klevetaly na sovetskuy deystviytelinosti, propovedyvaly nenavisti k velikomu russkomu narodu», – dep súrjylanday ysyldaydy.

Abaydyng «Evgeniy Onegindi» erkin audaruy turaly Áuezov pikirin: «Volinosti perevodov iz «Evgeniya Onegina» on kvalifisiroval kak nepriznanie Pushkina, kak sopernichestvo s niym. On pryamo pisal, chto «Abay k Pushkinu otnositsya ne kak niyje ego stoyashey, a kak ravnyi», – dep ainaldyra soghady. Talanty artyp túrsa Abay nege Pushkinnen tómen túrugha tiyis. Shyghys poeziyasynda  bir taqyrypqa bes aqynnyng jarysa qalam tartyp, birinen-biri asyp týsuge úmtyluy ejelden bar dәstýr ekendigin Núryshev biledi. Bile túra jylpos qu jylymqúrttay jylmang qaghady.

Núryshev: «Dlya propagandy y protaskivaniya svoih vzglyadov v liyteraturovedenie Auezov staraetsya ispolizovati nauchnye kadry», – dep kemengermen niyettes ghalym, aqyn-jazushylardyng bәrin bir shybyqpen aidap shyghady. Kim joq deysing olardyng ishinde: ejelgi dos B.Kenjebaev, aqyn Á.Tәjibaev, ghylym doktory Z.Kedrina, ghylym kandidaty M.Silichenko, kandidattyq dissertasiyasy әli bekip ýlgermegen Q.Múhamedhanov – bәri-bәri Núryshevting qara tizimining qaq ortasynda jýr.

Maqalanyng sonynda avtor ashyqtan-ashyq Áuezovti jazalau kerektigine erekshe ekpin týsirip: «Vse ety oshibky kak so storony M.Auezova, tak y ego dobrojelateley, proyavlyayshiyesya v raznyh formah y variantah, ediny v sushnosty y predstavlyaet sochetanie otkrytoy y zamaskirovannoy form burjuaznogo nasionalizma. Ny dlya kogo ne sekret, chto v ety gody Auezov byl vragom sovetskoy vlasti, chto on priznaet sam. Auezov, kotoryy dolgoe vremya vsyakimy sposobamy pytalsya propagandirovati iydey vragov naroda, populyarizovati ih samih y ne pones za eto otvetstvennostiy», – dep baybalam salyp, Áuezovti jauapqa tartugha shaqyrady.

Núryshevting arsyz maqalasyn oqyghanda danyshpan Abaydyn: «Kýshik asyrap, it ettim, ol baltyrymdy qanattysy» eske týsedi.

Últtyq Ghylym akademiyasynyng múraghatynda 1949 jyldyng 24 sәuirinde ótken Til men әdebiyet instituty ghylymy kenesining hattamasy saqtalypty (80-qor, 46-is, 1-tizim, 11-bet). Onda S.Núryshevting «I.A. Krylov shygharmashylyghynyng XIX ghasyrdaghy qazaq әdebiyetine tiygizgen әseri» degen taqyryptaghy kandidattyq dissertasiyasyn qorghaugha úsynu mәselesi qaralghan. Ghylymy kenes tóraghasy M.Ghabdullin akademik Múhtar Áuezovting Núryshev dissertasiyasyna bergen jaghymdy pikiri negizinde kishi Sәbitti qorghaugha jiberipti...

Búghan deyin ýsh ret: 1932 jyly, 1937 jyly, 1947 jyldary taghdyry qyl ýstinde túrghan sәtterden bilim-biligining arqasynda aman shyqqan Áuezovting basyna taghy da búlt ýiirilip, abaqtygha jabylu qaupi tónedi. Búghan zang tilimen aitqanda «presedent» bar edi. Núryshev maqalasynan tórt-aq ay búryn – 1952 jyldyng 4 jeltoqsanynda talantty tarihshy Ermahan Bekmahanov «burjuaziyashyl últshyldyghy» ýshin 25 jylgha sottalghan bolatyn.

1953 jyldyng sәuir aiynyng 12-15 kýnderi Ýkimet ýiining ýlken zalynda respublika Ghylym akademiyasy men Jazushylar odaghynyng qazaq eposynyng mәselelerine arnalghan alqaly jiyny ótedi. Onda «Qazaqtyng batyrlyq jyryn zertteuding problemalary turaly» túp-tura tórt jarym saghatqa sozylghan úzaq bayandamany Múhannyng shәkirti, sol kezde Qazaq pedagogikalyq institutynyng rektory, Kenes Odaghynyng Batyry Mәlik Ghabdulliyn, al «Túrmys-salt jyrlary» jayly qosymsha bayandamany tarih ghylymynyng kandidaty Músatay Aqynjanov jasaydy.

Búl jiyn – qazaq әdebiyettanu ghylymynda kóp jazylyp, kóp talqylanghan taqyryp. Onyng ýstine aitys-tartysqa toly talqylaudyng stenogrammasy akademik Seyit Qasqabasovtyng «Eto ne doljno povtoritisya» degen alghy sózimen 2006 jyly «Keruen» jurnalynyng birneshe nómirinde  basyldy. Talqylaudyng jay-japsary men qaltarysty tústary jayly Mәlik aghamyz keyin «Kirbini ketken kónilden» atty aqiqat shyndyqqa negizdelgen esteligin jariyalady.

Oqighanyng úzyn-yrghasy bylay bolghan eken. Ortalyq Komiytet әueli qos bayandamashy retinde sóz sóileudi M.Áuezov pen S.Múqanovtan súrap, ekeuin de kóndiripti. Qart kókjaldar respublika basshylarynyng ekeuining qolymen ot kóseudi kózdegen arandatushylyq pighylyn bayqap, bastapqy raylarynan bas tartypty. Ortalyq Komiytet bas bayandamashy retinde kezinde «Qobylandy batyr» jyrynan Áuezov jetekshiligimen kandidattyq dissertasiya qorghaghan foliklorist ghalym әri әdeby qauym ishindegi keudesinde «Altyn júldyzy» jarqyraghan jalghyz Kenes Odaghynyng Batyry Mәlik Ghabdullindi kóndiripti.

Mәlik ústazy Múhanmen aqyldasady. Akademik Áuezov shәkirtine aldymen baspa betin kórgen qazaq eposymen týgel tanysyp, odan keyin Ghylym akademiyasynyng qoljazba qoryndaghy әli jariyalanbaghan jyrlardy qarap shyghudy úsynady. Olardyng týrli varianttaryn saralau jәne týrki halyqtaryna ortaq jyrlardy ózge halyqtardaghy zertteulermen salystyru arqyly salmaqty bayandama jasau kerektigi jóninde kenesin beredi. Mәlik óz esteliginde synnyng bir úshy ústazyna tiyetinin eskerip: «Bayandamada Sizdi de synamaqpyn, oghan renjimessiz?» – dep súraq qoyady. Múhang ózine tәn kenpeyildikpen: «Pәli, osy da sóz bolyp pa? Ádil syn bolsa, oghan eshkim renjimese kerek. Eger dúrys synasan, renjimeymin, qúp alamyn. Al qara dýrsinmen ketsen, onyna dau aitamyn», – degen eken.

Mәlik 120 bettik (óz deregi boyynsha) bayandama jobasyn Ortalyq Komiytetke úsynghanda ondaghylar Áuezovke qatysty syn-pikirlerdi odan da kýsheyte, qatayta týsudi tapsyryp, nәtiyjesinde syn óte qatan, kóp jaghdayda әdiletsiz bolyp shyqty.

Orys tilinde jasalghan M.Ghabdullin bayandamasyndaghy: «V svoih trudah M.Auezov otkryto propagandiroval antirusskie reaksionno-panturkistskie y burjuazno-nasionalisticheskie vzglyady na kazahskiy epos, iydealiziroval patriarhalino proshloe kazahskogo naroda», – degen sózder qiyanat qana emes, keyin ózi moyyndaghanday naghyz asyra silteu edi. Talay aitys-tartysqa týsken polemist Múhang osy jiyn ýstinde tribunagha shyghyp, bir saghattan astam sóz sóilep, bayandamashynyng solaqay synyna taban astynda toytarys beredi.

Ýsh kýnge sozylghan jiynnyng sony dau-damaygha ainalyp, qyryqqa juyq adam pikirtalasqa týsipti. Búdan keyin Múhang men Mәlikting arasy suyp ketedi. Kemengerding ókpeleytin de jóni bar-aq edi.

Ústaz ben shәkirt otyzynshy jyldardyng basynda, Mәlik QazPIY-ding studenti bolyp jýrgen kezde tanysypty. Keyin Ghabdullin 1939 jyly aspiranturagha týskende Múhang onyng ghylymy jetekshisi bolyp, «Qobylandy batyr» jyryn dissertasiya taqyryby retinde úsynady. Ghylymy júmysyna kirisken kezde soghys bastalyp, Mәlik maydangha attansa da, ústazymen hat-habardy ýzbegen.

Soghys órti sharpyp túrghan 1943 jyldyng 9 mamyrynda Múhannyng Mәlikke jazghan haty «Asyl inim Mәlik!» degen sózderden bastalyp, «Qaltqysyz jýrekten aghalyq sәlem joldap jazghan Múhtar» dep ayaqtalady. Búl hatty bir-birin janyna jaqyn tútqan aghaly-inili adamdar arasynda bolatyn ýndesu deuge әbden bolady. Sol jyldyng 11 jeltoqsanyndaghy hat: «Asyl inim! Hatyndy kópten tosyp em», – dep bastalyp, «Saghynyshpen kýtem, aghang Múhtar», – degen inisin saghynghan aghanyng aq tileuli sózderimen kómkeriledi. Maydannan oralghan Mәlik ústazymen quana qauyshyp, 1947 jyly Múhannyng aqyl-kenes, úsynysynyng negizinde bayaghy «Qobylandy batyr» jyry boyynsha dissertasiyasyn oidaghyday qorghap shyghady.

Ekeui ústaz ben shәkirt, agha men inidey syilasyp jýrgen kezde aragha mynanday ynghaysyz jaghday kiyligedi. Shynyn aitqanda, maydanda jaudan beti qaytpaghan Batyr Mәlikten partiyalyq tәrtipke qatang baghynatyn qatardaghy kommunist Ghabdullin basym týsken.

Kenes Odaghynyng Batyry Mәlik Ghabdulliyn

Batyrdyng aty batyr emes pe. Aradaghy qolaysyz jaghdaydan shyghu ýshin M.Ghabdullin Múhana «Qazaq әdebiyeti» gazetining 1955 jyldyng 28 qazanynda jariyalanghan ashyq hat jazyp, onda qazaq poeziyasynyng qazirgi jay-kýiin talqylay kelip, sonynda: «Bir kezde syn dep, synau dep synarjaq ketken, asyra siltegen jerimiz boldy. Ondayymyz ýshin keshirim etuinizdi súraymyn», – dep inilik izetpen aghasynyng aldynda basyn iyedi. Múhang asyl inisining azamattyghyna bek riza bolyp, dәl osy gazetting betinde «Mәlik Ghabdullinge jauap hat» atty dariyaday tasyp, kóldey shalqyp, tenizdey tolqyghan jauabyn jariyalaydy. Akademik jazushy qazaq poeziyasynyng qazirgi jay-kýiine toqtala kelip, osy kýnge deyin әr tirkesi aforizmdey qoldanylatyn: «Búnda qyrghy tildi Asqardan, syrshyl ýndi Ábdildadan, mayda qonyr Ghalidan, basym sózdi Tayyrdan, kýili-múndy Qasymnan, izdengish te tapqysh Hamitten, ózine bólek syrly sazdy Syrbaydan, salqyn oily Sainnan, taghy talay ýlkendi-kishili aqyndarymyzdan kónil medeu eterlik kóp shygharmalar atay alamyz», – degen oi-pikirin aghyp-tegil aqtaryla tolghaydy.

Búdan keyin ústaz ben shәkirt arasy jarasyp sala bergen. Ekeui qayta tabysyp, údayy hat-habar alysyp túrghan. Múhang 1958 jyldyng 10 sәuirinde Mәlikke joldaghan hatynda: «Anau bir antúrghan jylda, aida men seni joghaltqanym bar jaradan beter batqan bolatyn. Ol syrttaghy da, ishtegi de eki birdey jara esepti bolyp edi. Sen aldynghy jyly «Qazaq әdebiyetinde» jazghan ashyq hatynmen bayaghy ornyn, azamattyq er qasiyetindi tauyp edin», – dep kirbini ketip, әbden tazarghan kónilden aghynan jarylady.

Janylmaytyn jaq joq. Qatelikti moyyndau da – erlik. Aghadan keshirim súrau arqyly Mәlik kishireygen joq, kerisinshe Múhang aitqanday «azamattyq er qasiyetin tapty».

Bizding biluimizshe, M.Áuezovke sonshama ghaybat sózder aitqan S.Núryshev 1975 jylgha deyin «it qorlyq nemene eken sýitken kýni» dep Abay aitatyn kýy keshkenge úqsaydy. Áuezovting ataghy jer jaryp, Lenindik syilyqqa ie bolghanyn óz kózimen kórip, onyng shygharmalary dýnie jýzining 100-den astam tiline audarylghanyna kuә bolsa da, keshirimning ózin qoyyp, onyng meziretin de jasamay qanyn ishine tartyp ótken eken ómirden...

Núryshevtardyng dәureni jýre bastaghanda Stalin ólip, eluinshi jyldardyng basynda beleng alghan repressiya bәsendey týsedi. Kenes Odaghynyng basshylyghyna kelgen Malenkov, Hrushev, Beriya triumviraty sayasy qughyn-sýrgindi odan әri jalghastyrudyng sony әbden tityqtaghan qoghamnyng ýlken narazylyghyna әkelip soghatynyn anday bildi.

Stalin qazasynan bir ay ótkende Odaqtyq dengeyde jýrgizile bastaghan «dәrigerler isi» toqtalyp, 1951-52 jyldary qamaugha alynghandar týrmeden bosatyla bastady. Áygili ghalym, professorlar búrynghy qyzmetine, ghylymy júmystaryna qaytyp oraldy.

Mәskeude bastalghan múnday ong ózgeristerdi jalghastyryp әketuge «Stalinning qyrany» J.Shayahmetov bastaghan Qazaqstan basshylyghy әli dayyn emes edi. Sonyng bir dәleli retinde 1953 jyldyng 21 mausymy kýni respublika kommunisterining bas gazeti «Kazahstanskaya pravdada» avtory kórsetilmegen «Po povodu romana M.Auezova «Abay» degen jazushyny birjolata túqyrtugha arnalghan zymiyan maqala basyluyn ataugha bolady.

Anonim avtor Áuezovke sol bayaghy «últshyl, burjuaziyashyl, eskilikti kókseydi» degen әbden taptauryn bolghan aiyptaular taqty. Maqalada: «Uchiytelem y vdohnoviytelem Abaya vyvoditsya reaksionnyy poet Bulat, kotorogo kak izvestno, osujdal sam Abay», – dep Abaydyng ústazy Dulatty shanshyp ótedi. Maqala avtory qazaq bolsa, aqynnyng aty «Bulat» emes, «Dulat» ekendigin biluge tiyis edi. Avtor ne kitapty oqymaghan, oqysa da qazaq әdebiyetining tarihynan habary shamaly bolghan.

Alpauyz avtor búdan ary Abaydyng Áygerimnen tughan úly Túraghúlgha auyz salady. Túraghúl – kezinde әkesi siyaqty Kýshik Tobyqty elinde bolys bolghan, Á.Bókeyhanov, J.Aymauytov siyaqty arystarmen birge Semeydegi Alash júmysyna belsene qatysqan, Áuezovpen birge «Abay» jurnalyn shygharysqan, Kәkitaymen birge 1909 jyly Abaydyng túnghysh ólender jinaghyn bastyrghan, jiyrmasynshy jyldardan bastap eki ret abaqtygha jabylyp, mal-mýlki týgel tәrkilenip, Shymkent jaqqa jer audarylghan, aqyr sonynda sol jaqta 1934 jyly qaytys bolghan Abaydyng ayauly perzentterining biri. Men onyng kenje qyzy Mәken apay Múhamedjanovamen jýzdesip, talay súhbat qúrdym. Abaydyng ólenderin týgeldey jatqa aitatyn. Ákesining býkil shygharmalaryn yjdaghatpen jinastyryp, abaytanushylargha tabys etip ketken asyl adam edi.

Maqalada Túraghúl turaly: «V zamaskirovannoy forme avtor pytaetsya izobraziti v kachestve polojiytelinyh geroev yakoby okazavshih vliyanie na Abaya, prezrennyh predateley kazahskogo naroda, vposledstviy stavshih materymy burjuaznymy nasionalistami. V chastnosty iydealiziruetsya vrag naroda Turash, kotoryy yavlyayasi krupnym feodalom, uporno borolsya protiv sovetskoy vlastiy», – delingen («Kazahstanskaya pravda», 1953 jyl, 21 mausym).

Ákesinen aumay tughan, bar ghúmyryn Abay múrasyn týgendeumen ótkizgen, danyshpannyng adamy beynesi jayly Áuezov tapsyrmasymen «Ákem Abay turaly» deytin eng tolymdy estelik jazyp, jazushygha mol maghlúmattar berip, asharshylyq qúrbany bolghan ayauly jan turaly aitylghan ghaybat kez kelgen adamnyng jaghasyn ústatady. Maqala Áuezovting basyna bar pәleni ýiip-tógip kele: «M.Auezovu predstoit preodoleti serieznye izvrasheniya, soderjashiyesya v romane», – degen bylghanysh sózderimen qorytyndylanghan.

M.Áuezovti «halyq jauy» jasaugha tyrysqan osy maqalanyng jariyalanghanyna tura eki kýn ótkende naghyz jau Mәskeuden, Kremliden shyghyp, 1953 jyldyng 23 mausymynda úzaq jyldar Stalinning qolshoqpary retinde qanqúily sayasat jýrgizgen L.Beriya ústalyp, onyng jauyzdyqtaryn kenes baspasózi men әlemdik aqparat qúraldary jabyla jazyp jatty. P.Kuznesovtyng «Pravdadaghy» aiyptauy, M.Silichenkonyng «Kazahstanskaya pravdadaghy» maqalasy, M. Ghabdulinning bayandamasy, Núryshevting súmdyqtary – bәri-bәri respublika partiya úiymynyng ózine qarsy úiymdastyrylghan túraqty, jýieli sayasy nauqannyng tizbegi ekendigin andaghan Áuezov endigi jerde Qazaqstanda qaludyng óte qauipti ekendigin sezip, ýsh kýndik talqy ayaqtalysymen-aq dostarynyng kómegimen Mәskeuge ketip, bas saughalaugha mәjbýr bolghan.

Eger ol uaqytynda ketip ýlgermegende Kenesary qozghalysy turaly Odaq ghalymdary moyyndaghan tandauly monografiya jazghan talantty tarihshy Ermahan Bekmahanovty 25 jylgha sottaghan kenestik repressiyalyq jýie jasyrynghan «halyq jauy» M.Áuezovti de qamaugha alugha tas-týiin dayyn otyr  edi.

SABAGhAT KEZEN

Stalin ólip, Beriya atylyp, 1954 jyly onyng sonyna shyraq alyp týsken Shayahmetov qyzmetinen ketken song Múhannyng basyndaghy alaqúiynday úitqyp soqqan alasat zaman artta qalyp, kenpeyil jandar kenes qúrghan sabaghat kezeng ornyqty. Shytyrmandar men shyrghalandar enserilip, úly jazushynyng ómir joly enisten biyikke qaray bet aldy.

M.Áuezov úzaq jyldar boyy jazushylyqpen qatar Ghylym akademiyasynyng akademiygi retinde ghylymy júmys pen Qazaq memlekettik uniyversiytetining professory esebinde ústazdyqty da qosa alyp jýrgen. Akademiktik ataghyn partiyalyq jolmen alyp tastaugha biylikting shamasy kelmegendikten Qazaq memlekettik uniyversiyteti rektory mindetin atqarushy dosent Saykiyev «za sistematicheskoe dopushenie v svoey nauchno-pedagogicheskoy deyatelinosty oshibok nasionalisticheskogo haraktera» degen tújyrymmen 1953 jylghy 12 nauryzdaghy №187 búiryghymen M.Áuezovti uniyversiytet professorlyghynan bosatady. Áriyne, qatardaghy dosent ataq-abyroyy zor akademikti óz betinshe qyzmetinen ala almaytyny belgili. Búl da joghary biylikting aitaghymen jasalghan әreket edi.

Aytys-tartys pen kýres ataulyda әbden shyndalghan Múhang búl búiryqtyng mýlde negizsizdigin dәleldep, 1953 jyldyng 21 sәuirinde sol kezdegi KSRO Mәdeniyet ministri P.K.Ponomarenko men onyng orynbasary S.Kaftanovqa shaghym týsiredi.

Ayanbasqa bekingen Áuezov 1953 jyly sәuirding ortasynda Kenes Jazushylar odaghynyng tóraghasy A.Fadeev, aqyn, eki mәrte Stalindik syilyqtyng iyegeri A.Surkov pen sol kezde alty mәrte Stalindik syilyqtyng laureaty bolyp ýlgergen K.Simonovtargha «Ashyq hat» jazady. Dәl osy ýsheui sol kezdegi Kenes Odaghy әdeby qauymynyng tórinde otyrghan túlghalar edi.

Múhannyng haty: «Kak chelovek k cheloveku, kak pisateli k pisatelu, odnajdy v jizni, ya obrashaisi k vam troiym, v ocheni trudnyy moment moey jizny v sostoyaniy bolishoy moralinoy podavlennostiy», – dep bastalyp, ary qaray ózine degen sansyz kóp әdiletsizdikten әbden jabyqqan jazushy: «proshu vashego vmeshatelistva y spravedlivogo zastupnichestva», – dep ishtegi jalyndy syrtqa shygharyp, әdildikke arasha týsudi súraydy.

Áuezovting haty Aleksey Surkovtyng tóraghalyghymen 1953 jyly 18 mamyrda ótken Jazushylar odaghynyng sekretariatynda qaralyp, onda Mәskeude jýrgen Múhtar Áuezov aghyl-tegil bayandama jasaydy. Nәtiyjesinde Áuezov ústanymy qoldau tauyp, onyng ashyq hatyn «Liyteraturnaya gazetada» jariyalau úsynylady. Biraq belgisiz sebeptermen búl úsynys jýzege aspay qaldy.

Birqatar zertteushiler Áuezovting 1953 jylghy qudalaudan aman shyghuyn mәskeulik dostarynyng kómegimen mýmkin bolghandyghyn airyqsha baghalaydy. Sóz-kómek pen pikir-qoldau  bolghanyn eshkim joqqa shygharmasa kerek. Biraq biz negizgi sebep Stalin óliminen keyin oryn alghan sayasy ahual dep bilemiz.

Sayasy reabilitasiyany tezirek jýrgizuge Kenes Odaghynyng basshylyghy da óte mýddeli edi. Búl kezde olardyn  et jaqyn tughan-tuystary týrmede, lageride otyrdy. Áueli 1953 jyldyng mamyr aiynda V.Molotovtyng Qazaqstanda aidauda jýrgen әieli P.Jemchujina men L. Kaganovichting tughan bauyry M.Kaganovich abaqtydan bosatyldy.

KSRO bas prokurory, Ádilet ministri, Ishki ister ministri jәne Memlekettik qauipsizdik komiytetining 1954 jyly 19 mamyrdaghy birlesken búiryghymen arnayy komissiya qúrylyp, olar jazyqsyz qúrban bolghandardyng isin qaraugha kirisedi. Onyng nәtiyjeleri N.Hrushevting 1956 jylghy SOKP-ning әigili HH sezinde jasaghan bayandamasynda jariyagha jetip, 1957 jyly Sәken, Iliyas, Beyimbet bastaghan repressiya qúrbandary týgeldey aqtalyp, halqymen qayta tabysty.

Búl kezde Múhtar Áuezov alyp epopeyanyng songhy kitabyn ayaqtap, ony orys tilinde bastyrudyng qamynda jýrdi. Tórtinshi tomdy belgili audarmashy Vera Smirnova audarugha alghanda onyng úly mezgilsiz qaytys bolyp, júmysty jalghastyra almaydy. Keyin búl iske Múhannyng qalauymen belgili qazaqstandyq orys jazushysy Nikolay Anov pen Zoya Kedrina tartylyp, olargha Y.Dýisenbaev pen Z.Shashkin kómek beredi.

Qazaqtyng úly jazushysynyng 60 jyldyq torqaly toyy 1957 jyly Odaq kóleminde keninen atap ótilip, tórt tomnan túratyn alyp epopeya 1959 jyly Lenindik syilyqqa ie bolady.

Basynan nebir qily oqighalar ótken jyldarda da Múhang sýiikti Fatimasy men altyn bala Múratayyn úmytpady. Olar 1949 jyly Almatygha birjolata kóship kelgen song hat jazysu sayabyrsysa da, toqtamaghan. Fatima da Múhannyng әr tabysyna syrttay quanyp, onyng atyna synarjaq syn, kereghar pikir aitylghanda óz oilaryn qaghazgha týsirip otyrypty.

«Qazahstanskaya pravda» gazetining 1953 jyly 21 mausymdaghy «Po povodu romana M.Auezova «Abay» degen jalghan aiypqa toly atyshuly maqala jariyalanghanda Fatima da «Abay turaly» degen óleng jazyp, onda: «Jiyrma ýsh el tilinde «Abay» berik, Ornatylghan múnara – naqysh-kórik. Jazghany Nikitinning qúlata almas, Bolymsyz, qúr dәlelsiz sózdi terip», – dep Múhandy, onymen qosa «Abaydy» qorghaugha shyghady.

Osy bir ghana shumaqtyng ózinde Fatimanyng kóp oqyghany, sol zamandaghy әdeby ýderisten habary moldyghy aiqyn kórinedi. Ol «Abaydyn» qansha tilge audarylghanyn qadaghalap, avtory kórsetilmegen maqalanyng «Nikitiyn» ekendigin de bajaylap otyr.

Aytaghy kóp, aitary joq maqala jaryq kórgende «Kazahstanskaya pravdany»  I.IY.Nikitin deytin ortaqol jurnalist basqarghan. Gazettegi tórt jyl redaktorlyqtan keyin 50-jyldardyng sonynda Reseyge qonys audarypty.

Gazette basylghan maqalanyng negizin Ortalyq Komiytettegiler jasaghan, al Nikitin gazet stiyline beyimdep, azdy-kópti redaksiyalauy mýmkin. Biraq Áuezovting aldyn kórgen, shәkirt bolghan, tipti onyng jetekshiligimen dissertasiya qorghaghan orys, qazaqtyng ýlkeni men kishisi ar-úyat, obal-sauapty jiyp qoyyp, alyptyng balaghyna jarmasyp, shaujayynan tartyp jatqanda Nikitinning aqyly dauly maqalagha qol qoymaugha jetken eken. Búghan da shýkir deymiz.

Fatima «Abay» romanyna Jambyl jyrynyng ýlgisimen úzaqtau óleng de arnaghan. Ol: «Jamamay jalghan dәl aitsam, Sovet Soiz kóginde, Jarqyraghan júldyzsyn. Susaghan jan ishkende, Susynyn әbden qandyrar, Salqyn saumal qymyzsyn. Ótkenderding túrmysyn, Qylmystynyng qylmysyn, Jasyrmay aitqan tarihsyn», – dep songhy eki jolda qazaq jerin otarlaushylardyng qylmystaryn Áuezovting qalay әshkerelegenin túspaldaydy.

Fatima ózining basynan ótken barlyq baqytsyzdyqtaryna Kenes Odaghy kinәli ekendigin jaqsy týsingen. Ol turaly jazu, aitugha tyiym salynghan zamandaghy syrlaryn kýndelik dәpterine tókken.

Fatimanyng jazbalarynda 1951 jyldyng nauryzynda: «Revolusiyanyng alghashqy kýnderinde on bes jasar qyz edim. Sol on bes jasymnan bastap, osy kýnge sheyin (38 jyl) janyma bir de tynyshtyq bolmady... Irgemiz sógilgen son, erge de erte shyqtym (on alty jasymda). Erim aqyldy, batyl, óz halqyn sýietin, qazaq halqynyng beldi, bedeldi aghartushysy edi. Erimdi eshbir jazyqsyz, «últshyl-au» degen oimen Sovet Odaghy joq qyldy. Ekinshi erge shyqtym. Auzym baryp aitady – ekinshi erim de eshbir jazyqsyz edi. NKVD ony da joq qyldy. Búl erim tendesi joq asqan sheber aqyn edi... Osynday halge týsuime sebepshi bolghan Sovet Odaghyna aiqaylap ókpemdi aitqym keledi. Biraq, mýmkin emes edi, bir auyz sóz aitsam, eki erimning izimen men de joghalmaq edim. Men Sovet Odaghyna ne istedim?» – degen joldardy tebirenbey oqu mýmkin emes.

Stalin ólip, býkil Kenes Odaghy qara jamylyp, jylap-syqtap jatqanda ózi ýnemi baqylauda jýrgen Fatima keremet quanghan. Búl turaly Múrat Áuezov ózining «Anam – naghyz úly adam bola bilgen adam» degen súhbatynda: «Almatydaghy ýiimizge KGB-ning adamdary ýnemi kelip, baqylap túratyn. Stalin ólgen kýni ol kisining quanghanyn kórseniz. Mektepte tórtinshi synypta oqyp jýrgenmin, júrt qara jamylyp, jylap jatty. Mәselening mәnin týsinbesem de, qaraly oqigha bolghanyn bildim. Al, ýige kelsem, quanysh kýlkisi, bostandyq kýlkisi anadaydan estildi. Sol kýni bizding ýide toy boldy», – dep jazady.

Fatima barlyq úl-qyzdaryn aq pen qarany, jaqsy men jamandy ajyrata alatyn, qara qyldy qaq jarghan әdil, elin sýigen otanshyl azamattar etip ósirdi. Keyin Múrattyng Mәskeu tórinde, Kremliding irgesinde jýrip patshalyq ezgining kommunistik otarlaugha úlasuyna qarsy qúrylghan «Jas túlpar» úiymyn dýbirletkeni de Fatimaday qaysar ananyng tәrbiyesinen dep bilemin.

M.Áuezov Mәskeude bas saughalap jýrgen kezi – 1954 jyldyng 30 nauryzynda joldaghan hatynda jasy 11-ge kelip, erjetip qalghan úlyna: «Múratay, ainalayyn altyn balam! Dening sau, oqudy jaqsy oqyp jýrsing be? Mekteptegi әleumettik qyzmeting órge basa ma? Men Moskvada túryp jatyrmyn. IIni aiyna deyin osynda bolamyn. Sodan song Almatygha barghanda jazghy plandy aqyldasyp sheshemiz. Sen jaqsy oqyp, sau, súlu, myqty bolyp óse ber. Kóp sýidim. Aghan», – dep jazady.

Kemenger әr jyldary ózin qisapsyz kóp aryz-qúryz, naqaq aiyp, jalghan jalalardan arashalap alu ýshin joghary lauazymdy túlghalar, Jazushylar odaghynyng basshylary, ghylymy mekemelerding jetekshilerine kóptegen ótinish-tilekter joldaghan. Jarytyp jazugha uaqyty bolmaghanda Fatima men Múrataygha ashyqhattar (otkrytka) jibergen. Múny Fatimagha arnalghan hattarynyng birinde: «keyde ashyqhat jazam, onyng sebebi ashyqhat býgingi poshtada jyldamyraq jýredi», – degen joldardan angharugha bolady.

Múhtar Áuezov 1953 jyly Mәskeuge kelgen song shygharmashylyq júmyspen qatar Mәskeu memlekettik uniyversiytetine professor qyzmetine qabyldanyp, Kenes Odaghyndaghy eng irgeli oqu ornynyng tarihynda túnghysh ret 1953 jyldyng tamyz aiynda «KSRO halyqtarynyng әdebiyeti» kafedrasyn ashyp, onyng ghylymiy-metodikalyq baghdarlamasyn negizdeydi.

Ol KSRO Mәdeniyet ministrining atyna 1954 jyly arnayy hat joldap, onda Kenes Odaghynyng birde-bir joghary oqu ornynda, Jazushylar odaghynda, odaqtyq manyzy bar ýlken baspalar men jurnal redaksiyalarynda, tipti Mәdeniyet ministrligining ózinde eluden astam tilde basylymdar men baspa ónimderin shygharatyn «KSRO halyqtarynyng әdebiyetine» arnalghan ne kafedra, ne departament, ne basqarma, eng bolmaghanda bólim dengeyindegi arnayy qúrylym joq ekendigin ýlken kemshilik retinde atap ótedi. Shyndyghynda, «halyqtar dostyghy» degen úrandy kýn sayyn alaulatyp-jalaulatyp barlyq gazet-jurnal, teledidar men radioda qaqsap jatsa da, naqty iske kelgende alyp memleketti mekendeytin aluan tilde sóileytin halyqtar ruhaniyatynyng altyn qaynary – onyng әdebiyetin odaqtyq dengeyde oqytu mәselesimen Múhtar Áuezovke deyin eshkim jýieli týrde ainalyspaghan eken.

Bir qyzyghy, dәl sol zamanda Kenes Odaghyndaghy barlyq joghary oqu oryndarynyng filologiya fakulitetterinde antikalyq dәuirden bastap, osy zamangha deyingi shetel әdebiyeti keninen oqytyldy. Al ózimen bir memlekette ómir sýrip jatqan, zandyq qúqy birdey odaqtas respublikalar әdebiyetining tabystary men jetistikteri basqany bylay qoyghanda, Mәskeudegi mýiizi qaraghayday әdebiyetshi professorlardyng ózine mәlimsizdeu edi. «Kenes әdebiyeti» degen pәn kóbinese kenes zamanyndaghy orys әdebiyetin oqytumen, onyng ishinde sosialistik realizm túrghysynan jazylghan nasihattyq әdebiyetke basymdyq berumen shekteldi.

Múhang «KSRO halyqtary әdebiyeti» pәnin oqu baghdarlamasyna engizu iydeyasyna óz shygharmalaryn orys tiline audaru men Mәskeuden shygharu kezinde bastan ótkizgen mashaqattary negizinde keldi. Onyng jiyrmasynshy jyldary Tashkenttegi Ortalyq Aziya uniyversiytetining oqytushylyghynan bastalghan pedagogtyq tәjiriybesi keyin Qazaq uniyversiytetining professory retinde jalghasyn tapty. Ádebiyetti oqytu baghdarlamasymen ejelden jaqsy tanys Áuezov nebәri bir jyldyng ishinde Mәskeu memlekettik uniyversiytetindegi jana kafedranyng júmysyn jýieli jolgha qoydy. Ony jazushynyng ministrge jazghan hatyndaghy: «Za korotkiy srok nam udalosi privlechi k rabote kafedry vse luchshie sily Moskvy y respublik strany. My sozdaly programmy, razrabotaly detalinyy pyatiyletniy  uchebnyy plan, pristupily k napisanii uchebnyh posobiy y issledovaniy po liyterature narodov SSSR», – degen joldardan angharugha bolady.

Professor Áuezov búl kafedra boyynsha mamandanatyn studentke orys tiline qosa ózi túratyn respublika halqynyng tilin jәne mindetti týrde bir shetel tilin biludi shart etip qoyady. Sonda kafedragha qabyldanghan student orys әdebiyeti, respublika әdebiyeti jәne ózi biletin tildegi shetel әdebiyeti boyynsha әmbebap maman bolyp shyghatyn bolghan.

M.Áuezovting az ghana uaqyt ishinde jolgha qoyghan jana kafedrasynyng júmysy jappay orystandyrudy ghana maqsat etken ministrlikterge jaqpaghan siyaqty. Olar MGU-ge atalghan kafedragha mamandar dayarlaudy mindetti negizde emes, studentterding óz qalauy boyynsha, onyng ózinde 2, 3-kurstan keyin ghana oqytudy tapsyrghan. Áuezov osyghan qarsylyq bildirip, jyl sayyn atalghan kafedragha 15-20 student qabyldap, maman dayarlaudy josparly, jýieli negizde jýrgizudi úsynady.

ASYLDYNG TÁRBIYESI

M.Áuezov 1954 jyldyng sonyna deyin Mәskeude bolghan. Ony jazushynyng 1954 jyldyng 15 qarashasynda joldaghan hatyndaghy: «Ázirge Almatygha da qaytpaymyn, basqa jaqqa da sezd ótkenshe barmaymyn. Men Almatygha tegi jana jylgha qarsy qaytarmyn», – degen sózinen bayqaymyz.

Múhang osy hatynda Fatimagha bergen uәdesine say Bilәlding úly Azattyng MGU-degi oquy, tәrtibi, minez-qúlqy jayly taratyp jazady. «Uniyversiytetting kafedra bastyqtary da Azat kelmeydi, qayda jýr mәlim emes deydi. Ózining mәselesi uniyversiytet tarapynan jaqsy jayda. Búdan úsynys jasap ministerstvodan rúqsat tosyp otyr. Songhy zandar boyynsha VUZ-dy bitirgen son, eki-ýsh jyl istep kelip qana aspiranturagha týsuge bolady. Ózin maghan prikrepiti etpek», – dep ejelgi dostyng balasyna qamqorlyq jasaudy úmytpaydy.

Shyndyghynda, Azat professor M.Áuezov jogharyda atap ótken ýsh til (orys tili, ana tili jәne týrik tili) biletin KSRO әdebiyeti boyynsha mamandanghan әmbebap әdebiyetshi-týrkolog ghalym bolugha әbden dayyn edi. Bir ókinishtisi, Azat tekti әkening qanymen kelgen óz boyyndaghy mol talant pen MGU-den alghan jýieli bilimdi týgeldey týrkologiya ghylymynyng paydasyna jarata almady. Oghan týriktanushylardyng sonyna «pantýrkist» dep sham alyp týsken súm zaman kinәli edi.

Jazushy osy hatynda kishkentay Múratqa mektep formasy, ayaq kiyimi, basyna kiyetin qalpaghyna deyin әperu ýshin balasynyng kiyim ólshemin jiberudi, ony alghan song Azat arqyly jiberetinin de jazady. Azat aghasynyng kópten habarsyz ketkenine qatty mazasyzdanghan anasynyng sharasyz halin kórgen bala Múrat sol kezde: «Qayda Azat – qayda aqymaq! Búl kimderden aqyl almaq? Erte ketse – keshke kelmek, Sózderining bәri tәlkek», – degen óleng joldaryn qaghazgha týsiripti. Úqypty anasy ony da saqtap, keyingi kýnderge deyin jetkizgen.

Ózi tausylmaytyn qat-qabat júmystarmen jýrse de, Múhang qarshaday balasyna bergen uәdesin tap-túinaqtay etip oryndaghan. Búl turaly úlyna 1954 jyldyng 23 qarashasynda jazghan hatynda: «Aynalayyn Múratay! Azat jibergen posylkany endi alghan bolarsyndar. Beldik jibermepti, al Moskva balalary senikindey týimeli kiyteli kiyse de beldik taqpaydy. Kýzdigýni kóshede sonday jýrgenderin kóp kórdim», – dep jazady.

Bir qaraghanda, búl hatta jazylghandar túrmystaghy úsaq-týiek jaghdayattar siyaqty kórinui mýmkin, biraq búl – úly adamnyng qalamynan shyqqan joldar. Onyng ýstine dәl osy bolymsyzdau jaylardan úly ýshin jany japyraq bolghan meyirban әkening asyl beynesin kóremiz. Sondyqtan ondaghy aitylghandardyng bәri әrbir qazaqtyng janyn jadyratyp, jýregine jylylyq shuaghyn tógedi.

Áuezov qay hatynda bolsyn, Múratqa oqu-bilim mәselesin pysyqtap otyrady. «Ózing jaqsylap oqyp, aqyl men bilimdi kóp jiya ber. Men sening sonday altyn bala, asyl azamat bolatynyna sonsha senem de kóp-kóp quanysh etem, janym», – dep egiledi.

Múhang úlyn oqu-bilimge ghana emes, tabighatqa jaqyn bolugha da tәrbiyelegen. Áuezov shygharmalaryndaghy aluan boyaumen týrlenetin tabighat kórinisteri jәne jazushynyng olardy adamnyng jan-dýniyesimen astastyra surettep, júptastyra egizdeytin kórkemdik tәsiline әuezovtanushylardyng talay buyny tan-tamasha qalumen keledi.

Múhtar jas kezinde Shynghystaudyng tauy men tasynda aghasy Qasymbekpen birge it jýgirtip, qús salyp, qansonargha shyghyp, salburyngha týsip, talay mәrte sayat qúrghan. Onyng shygharmalaryndaghy tamyljyghan tabighat suretterimen qatar anshylyq kórinisteri asqan dәldikpen, sayatkerlik óner túrghysynan beynelenetini osydan.

Jazushy 1954 jyldyng sonynda, jana jyl qarsanynda Almatygha oralady. Saghynghan otbasymen tabysyp, jelkildep ósip kele jatqan qos qúlyny – Múrat pen Ernardy eljirey bauyryna basyp,  әkelik meyirin tógedi. Jýrgen, túrghan jerining bәri anduda, tyndauda bolghan song ejelgi dostarmen ashyla syrlasu ýshin jiyi-jii tabighat ayasyna shyghady.

Múrat Áuezov «Atadan – ósiyet, anadan – qasiyet» deytin súhbatynda: «Ákem Ernar ekeuimizdi ertip alyp, tabighatqa shyghyp túrghandy únatatyn. Ondayda әkem jinalmaly kereuetin qasynan tastamaytyn. Bizder kereuetining túsyndaghy kógalgha kórpelerdi tósep, jata ketetinbiz. Keng dala, tynyshtyq, júldyzdy aspan, jangha jayly ghajap әngimeler aitylushy edi», – dep әkesimen tabighat ayasynda bolghan sәtterin saghynyshpen eske alady.

Múrattyng taghy bir súhbatynda әkesi olardy Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafiyn, Ábdilda Tәjibaevtarmen birge tau jaqqa baryp, keng otyryp, keleli әngime aityp, onasha súhbat qúrghandary turaly aitylady. Múhang erjetinkirep qalghan eki úlyn tabighat ayasyna ýlkenderding sózin tyndasyn, tәlimin alsyn, tәrbiyesin kórsin dep alyp shyqqan.

Múrat Áuezovting kelesi súhbatynda: «Ákemizben angha jii barushy edik. Dalada qonamyz. Sonday kýnderding birinde men jótele bastappyn. Jótelimdi bayqap qalyp, «mindetti týrde tekseriluing kerek» dep tuberkulezimdi der kezinde emdetti. 1956 jyly qalada emdelgen son, jazda sheshem, Ýmit, Ilifa tórteuimizdi Burabaygha jiberdi. Qymyz iship, taza auada demalyp, jazylyp kettim», – dep jazady.

Fatima balalary Ýmit jәne Múratpen Burabayda

Múrattyng densaulyghyna baylanysty keyingi súhbatta aitylatyn jaghday Múhannyng da epistolyarlyq múrasynan kórinis tauypty. Múrattyng jótelinen qatty seskengen әke Abaydyng Ábish bastaghan ayauly úldarynyng ókpe auruynan «kóp jasamay, kók orghanyn» eske týsirip, qatty alandaghan. Jazushy úlyna 1955 jyldyng 28 mausymynda jazghan hatynda: «Múratay! Tәteng jazghan hattan jәiindi jaqsy úghyndym, quanamyn. Myqty bop sauyghyp shyghasyng dep kóp senemin. «Burabay» degen maghan arnaghan syi-sarqyt әkelsen, men barynsha shat bolyp qarsy alarmyn ózindi. Eng aldymen saulyq, saulyq... Ásirese eng kóp kýtetin, sene kýtetin quanysh sol bolmaq. Qayyq, balyq, shomylu – bәri de meni sonshalyq qyzyqtyrady. Solaysha uaqytty kónildi, qyzyqty ótkizinder. Ásirese әuede, әuede kópten kóp bolyndar. Sondaydan kýnge kýiip, jel qaghyp qara shúnaq, qyp-qyzyl narttay balghyn bala bop keluindi tileymin», – dep jazady. Hattyng mazmúnyna qaraghanda Múrattyng da әkesine syilyq jasaugha jarap qalghandyghy kórinip túr. Aqpeyil әke de balasynyng yntasyna shat-shadymandyghyn jetkizudi úmytpaydy.

Múhtar Áuezov taghdyrmen alysa, talaysyzdarmen kýrese jýrip, úrpaghynyng tәrbiyesin eshqashan nazarynan shygharmaghan. Jazushylar odaghy, Ghylym akademiyasy, uniyversiytettegi sol jyldarda ótken sansyz kóp talqylar men tartystardan qoly sәl qalt etkende eki balapanyn alyp, keyde Alataudan asyp qyrghyz eline, Ystyqkól jaqqa da at basyn búryp otyrghan eken. Bile bilgen adamgha búl es qatyp qalghan úldaryna bir jaghynan «el kórsin, jer kórsin» degen ýlgi bolsa, ekinshi jaghynan – «tuys elding aghasyn kórsin, jyryn tyndasyn, múrasymen tanyssyn» degen ónege.

Osynday sapar turaly Múrat aghamyzdyng esteliginde: «Bizding qyrghyz aghayyndar sonau Qordaydan kýtip aldy. Sol joly biz Týgelbay Sydyqbekov, Ábdimomynov jәne ataqty manasshy Sayaqbay Qaralaevtyng ýilerinde boldyq. Men «Manasty» úiyp tyndap, әkemning qasyna kelip, qúlaghyna sybyrlap: «men ana kisining aitqandaryn týsinemin» degendegi әkemning balasha quanghan sәti kóz aldymnan esh ketken emes. Ákem qyrghyz bauyrlaryna maqtanyp aityp, bir marqayyp qalghan edi», – dep jazylghan.

Múhtar Áuezov úldary Múrat, Ernarmen birge qyrghyz aghayyndar ortasynda

Ákelerining tabighatqa jii shygharuy men qyzyqqa toly anshylyq sayattary aghayyndy Múrat pen Ernargha erekshe әser etkeni sonshalyq, ekeui de tabighatqa etene jaqyn bolyp ósti. Múrat keyin Qazaqstan men Kenes Odaghynyng ghana emes, ózi barghan ýlken-kishi memleketterining ózen-kólderine, tipti Atlant, Tynyq, Ýndi múhittarynyng sularyna da qarmaq salghan balyqshy bolsa, Ernar qústar әlemin zerttegen ornitolog atandy.

Búl turaly Múrat ózining 2004 jylghy súhbatynda: «Otes s rannego detstva staralsya pochashe vyvoziti nas s bratishkoy na prirodu. On toje uznal taynu «ustoyaniya» v etom miyre. Vot y nataskival nas, kak shenkov. Ernar stal ohotnikom, a ya poluchilsya rybakom», – dep jazady.

Talay jyldar boyy aralasa jýrip bayqaghanym: anshylyq, balyqshylyqqa kelgende Múrat aghamyzdyng óni bal-búl jaynap, sýisine, mayyn tamyza әngimeleydi.

Múrat erjetip, 1959 jyldyng 14 qantarynda kәmeletke – 16 jasqa tolady. Búl – býgingiler «tólqújat» dep jýrgen, ol zamanda «pasport» dep atalatyn (óz basym dýniyening tórt búryshynda dәl osylay aitylyp-jazylatyn eski terminning qala bergenin jón kóremin) qújat alatyn kez. Onyng ýstine pasport sol jyly mektep bitiretin Múrattyng joghary oqu ornyna týsui ýshin qajet.

Múhtar Áuezov Valentina Nikolaevnamen ghana zandy nekede boldy. Qújat alarda burokrattar tarapynan azyn-aulaq problema tuyndaghan tәrizdi. Múhang mәseleni yn-shynsyz sheshu ýshin Múrattyng tughan jeri – Merki audandyq atqaru komiytetining tóraghasyna ózining jazushy, akademiktigine qosa Qazaq KSR Jogharghy Kenesining deputaty ekendigin kórsetken hat jazyp: «Nastoyashim svoim obrasheniyem v Raysovet ya proshu sodeystviya Vashego na poluchenie moim synom Auezovym Muratom v ZAGS-e g. Merke metricheskogo sviydetelistva (neobhodimo dlya ego postupleniya v VUZ) – pervichnoe metricheskoe sviydetelistvo bylo uteryano», – degen deputattyq saual tektes hat joldaydy. Ony Múratqa orys tilinde jazghan zapiskasyna qosa tirkep, «esly prigoditsya, ispolizuy y eto», – dep úlyna da tapsyrma beredi.

Alty jasynda mektep tabaldyryghyn attaghan Múrat dәl osy 1969 jyldyng jazynda on altyny tolyq toltyryp, on jetige ayaq basqanda orta mektepti oidaghyday tәmamdaydy. Mektep bitirgen arda úldyng aldynda Súltanmahmút aqyn aitqanday «tolghan maqsat, tolghan tandau» túrdy.

Eluinshi jyldardyng ekinshi jartysynda ghylym-bilim men tehnologiyanyng aldynghy shebine himiya ghylymy shyghady. Himiya mamandyqtary baspasóz ben ózge aqparat qúraldarynda «bolashaqtyng kәsibi» retinde keninen nasihattaldy. Osynyng әseri me, әlde ózin qanshama qughyngha týsirip, talay mәrte taghdyryn qyl ýstine әkelgen tym sayasilanyp ketken qoghamdyq ghylymdardan úlyn aulaqtau ústaghysy keldi me, әiteuir, әkeli-balaly Áuezovter әueli himiya mamandyghyn tandapty.

Búl turaly Múhang 1959 jyly 16 shildede sol kezdegi Bilim ministri Ády Shәripovke joldaghan hatynda: «Múrat Áuezov deytin mening balam jayyndaghy janalyq. Basynda men osy MGU-dyng himiya fakulitetine beremiz dep talap etip edim ghoy. Keyin himiya jóninde eshbir oryn bolmaghandyqtan, balam ekeuimiz aqyldasyp, onyng bolashaq mamandyghyn mýlde ózgerttik. MGU-ding shyghys tilder bólimine bes oryn kelgen eken. Sonyng qytay tili bólimine Múrat týsetin bolghan. Barlyq tiyisti emtihandaryn Múrat oidaghyday tabys ete alady», – dep jazady. Shynynda da Múrat әke senimin tolyqtay aqtap barlyq emtihandaryn «beske» tapsyryp, tek orys tilinen ghana «tórt» alyp, bilim synaghynan sýrinbey ótedi.

Osy tústa myna bir mәselege nazar audara ketken jón. Múhannyng hatynda aitylghan «shyghys tilder bólimi» dep otyrghany – MGU-ding shyghystanu fakuliteti. Onda jalpy atauy «shyghystanu» dep atalatyn arab, parsy, týrikten bastap, qytay, japon, korey, vietnam tilderine deyin mamandar dayarlandy. Ákeli-balaly ekeui әueli shyghystanudaghy arab tili mamandyghyn tandapty.

Búl turaly Múrat Áuezov esteliginde: «Onyng bastapqy maqsaty meni arab tiline beru edi. Biraq ol oiy oryndalmady. Sebepting basy mektepte mening nemis tilin oqyghandyghym. Ol jerge mektepte aghylshyn tilin oqyghandardy qabyldaydy eken. Sodan vietnam tili tobyna qabyldamaq bolghanda әkem qatty ashulandy. MGU-ding rektorymen tikeley baylanysyp, kýn sayyn sóilesip otyrdy. Sodan keyin korey tiline auystyrdy. Qytay tiline jaqyndatpaytyn bolghan. Rektormen jazysqan telegrammalaryn oqysan, qyzyq, kәdimgidey ekeui ýlken sayysqa shyqqanday. Osynday qiyndyqtardan son, M.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiyteti Shyghys tilderi institutynyng qytay filologiyasy bólimine qabyldandym», – dep jazady.

Múrattyng arab bólimine qabyldanbauynyng astarynda onyng nemis tilin oqyghandyghy ghana sebep bolmaghan. Ol mektep bitirgen kezde әkesi 4-synyptan bastap oqytqan repetitordyng arqasynda aghylshyn tilin de orta mektep baghdarlamasy dengeyinde mengerip shyqqan. Múny Múrattyng súhbatyndaghy: «Ákem «til – qaru, ony bilu kerek» dep, 4-synypqa auysar kezde biri orys tilinen, ekinshisi aghylshyn tilinen – eki múghalim jaldap, arnayy dayyndatty», – degen sózder dәleldey týsedi.

Stalindik zamannyng yzghary әli qaytpay túrghan zamanda Mәskeu, Leningrad siyaqty iri uniyversiytetterding arab bólimine sayasy synaqtan «sýrinbey» ótkender ghana qabyldanatyn. Búl bólimde til, әdebiyet qana emes, bolashaqta tehnikalyq, medisinalyq, ekonomikalyq, sayasy jәne barlau salasynda qyzmet isteytin әskery mamandar da dayarlanatyn.

Eluinshi jyldarda búryn otarlyq ezgide bolghan memleketter birinen song biri tәuelsizdikke qol jetkizdi. Tәuelsiz arab elderining kóbengi Kenes Odaghynyng aldyna әskery barlau maqsatyndaghy arab tilining mamandaryn kóptep jәne tezdetip dayarlau mindetin qoydy. 1954 jyly Mәskeu memlekettik halyqaralyq qatynastar instituty qúramyna qosylghan Mәskeu shyghystanu institutyn Reseyding Syrtqy barlau qyzmeti, Syrtqy ister ministri qyzmetin atqaryp, keyin Premier-ministrlikke deyin kóterilgen arabtanushy E.M.Primakov bitirdi.

Ákesi «halyq jauy» retinde týrmede otyryp, ómir boyy anduda bolghan Múrat Áuezovting arab bólimine qabyldanbauynyng negizgi syry osynday bolatyn. Múratty qytay bólimine de jolatpay, vietnam, korey tilderine qaray qaqpaqyldaularynyng astarynda da osynday qiytúrqyly qúpiya bar edi.

Stalin ólgen song Qytay tóraghasy Mao minez kórsetip, ózinen jasy kishi, tәjiriybesi az Hrushevti mensinbey, Kenes Odaghyna qyryn qaray bastady. Stalinning jeke basqa tabynushylyghymen qatar, onyng milliondaghan adamdardyng jazyqsyz qúrbandyghyna әkelgen qandy repressiyasynyng jauyzdyqtaryn әshkerelegen SOKP HH sezinen keyin eki memleket pen onyng basshylarynyng arasyna syzat týsip, ol alpysynshy jyldardyng ortasynda qyrghiqabaqtyq jaghdaygha deyin jetti. Áriyne, Mao múnyng bәrin alghashqy saparynda ózin Mәskeude 2 ay boyy mazaq qylghanday jipsiz baylaghan Stalinge degen qúrmet ýshin jasaghan joq, óz taghdyryn, óz bolashaghyn oilaghannan, dәl osynday jaghdaydyng Qytay tarihynda qaytalanbauy ýshin istedi.

Balasynyng qytay tilinen de shetqaqpay bolghanyna qatty renjigen Múhang oqu ministri Á.Shәripov pen MGU-ding sol kezdegi rektory IY.G.Petrovskiyge ghana emes, Qazaqstannyng KSRO Ýkimetindegi túraqty ókili, 1960 jyldan Qazaqstan Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng tóraghasy qyzmetin atqarghan Isaghaly Shәripovke de ótinish jasaydy.

Onyng 1959 jyldyng 17 tamyzynda IY.Shәripovke joldaghan hatynda: «Dorogoy IYseke! Ya obrashaIYsi k Vam s velikoy prosiboy pomochi moemu synu Auezovu Muratu s ego oformleniyem v MGU – Institut vostochnyh yazykov pry MGU. On sdal vse ekzameny na «otlichno» y «horosho» toliko po r. yazyku. IYmeet napravlenie SovMiyn. KazSSR. Odnako v etom napravleniy ukazan MGU – ne nazvan institut yaz. vostochnyh pry MGU. Ya proshu Vas, chtoby v sluchae nedorazumeniya Vashy tovarishy uladily by etot vopros», – dep túraqty ókildikte osy mәselemen ainalysyp otyrghan Sýleymenov jәne Bәkirov degen qyzmetkerlerge silteme jasaydy.

Áuezov myng qatparly tarihy bar Qytaydyng bolashaghy zor ekenin bildi. Sonday zaman tughanda qytay múraghattary men ruhaniyat qoymalaryndaghy qoljazbalar men kóne kitaptardaghy qazaqtyng arghy-bergi tarihyna qatysty mol qazyna halqymyzdyng joghyn tabuyna, mәdeny múrasyn týgendeuge, shynayy tarihyn jasauda kóp septigin tiygizetinin aldyn ala boljady. Sol iygilikti, izgilikti maqsatqa azamat bolghan úly Múratty jaratyp, últynyng úly mýddelerin joqtaghan úzyn jolgha dayynday bastady.

Múrat Áuezov jas túlparlar ortasynda

Múhtar Áuezovtey er danasy Lenindik syilyqty iyelenip, qyzuy mol, qaqtyghysy kóp ómirding san aluan synynan sýrinbey ótip, ýzdiksiz órge úmtylyp, alyp memleketting qúz-qiyasyn baghyndyrghanda, onyng úly Múrat Áuezov Mәskeu memlekettik uniyversiytetindegi eng talantty jastardyng bilim bәigesine jas túlparyn qosty.

Múhtar Qúl-Múhammed,

Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi

Eskertu: Maqalada paydalanylghan suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy!

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5150