Ózindik ústanymy, ózindik kýres joly, óz sayasy tandauy bar, eldegi әrtýrli qoghamdyq-sayasi, әleumettik mәselelerge belsene aralasyp, bel ortasynda jýretin Ermek Narymbaev qazirgi kezde ekinshi dengeyli bankterding halyqqa nesie berudegi jasyryn payyzdaryn әshkerelep, kýresip jýr.

Konferensiya súraqtaryna jauap alugha barghan sәtimizde Narymbaev pen júbayy Zoya bankke aldanghan kezekti bir adammen әngimelesip, qújattaryn qarap jatyr eken. Oqyrmandar saualyna jauap berip bolghansha, Ermekting elge kómektesip jatqanyn estigen azamattar ýzdiksiz kelip jatty.

E.Narymbaev ózine kelip týsken otyzdan astam saualdyng barlyghyna ashyq jauap berdi. Jauaptardyng alghashqy legin jariyalap otyrmyz.
Abai.kz

- Ermek myrza, halyq ýshin istegen erlikterinizge myng alghys! Sizdey nar jigitteri aman bolsa,qazaq eshqashan qor bolmaydy. "Halyq ókilderinin" qúryltayy ótkeli jatyr. Sizding oiynyz sha, nәtiyje qanday bolady (búl súraq qúryltay qarsanynda qoyylghanyn eskertemiz.-red)?

- "Halyq ókilderi" qúryltayynyng ótkeli jatqanynan habardarmyn. Olardyng isine aralasqan joqpyn. Ne istep, qanday maqsattar qoyyp, nendey isterdi jýzege asyrugha bel bughandarynan habarsyzbyn. Sondyqtan, qúryltay nәtiyjesining qanday bolatynyn bilmeymin.

Ózindik ústanymy, ózindik kýres joly, óz sayasy tandauy bar, eldegi әrtýrli qoghamdyq-sayasi, әleumettik mәselelerge belsene aralasyp, bel ortasynda jýretin Ermek Narymbaev qazirgi kezde ekinshi dengeyli bankterding halyqqa nesie berudegi jasyryn payyzdaryn әshkerelep, kýresip jýr.

Konferensiya súraqtaryna jauap alugha barghan sәtimizde Narymbaev pen júbayy Zoya bankke aldanghan kezekti bir adammen әngimelesip, qújattaryn qarap jatyr eken. Oqyrmandar saualyna jauap berip bolghansha, Ermekting elge kómektesip jatqanyn estigen azamattar ýzdiksiz kelip jatty.

E.Narymbaev ózine kelip týsken otyzdan astam saualdyng barlyghyna ashyq jauap berdi. Jauaptardyng alghashqy legin jariyalap otyrmyz.
Abai.kz

- Ermek myrza, halyq ýshin istegen erlikterinizge myng alghys! Sizdey nar jigitteri aman bolsa,qazaq eshqashan qor bolmaydy. "Halyq ókilderinin" qúryltayy ótkeli jatyr. Sizding oiynyz sha, nәtiyje qanday bolady (búl súraq qúryltay qarsanynda qoyylghanyn eskertemiz.-red)?

- "Halyq ókilderi" qúryltayynyng ótkeli jatqanynan habardarmyn. Olardyng isine aralasqan joqpyn. Ne istep, qanday maqsattar qoyyp, nendey isterdi jýzege asyrugha bel bughandarynan habarsyzbyn. Sondyqtan, qúryltay nәtiyjesining qanday bolatynyn bilmeymin.

Jalpy, múnday jobalar kóp. Biraq, aqyr ayaghy siyrqúimyshyqtanyp bitip jatady. Sol ýshin de senimsizdikpen qaraymyn. Ázirge úiymdar men әrtýrli qoghamdyq toptardyng júmystaryn qadaghalap qana jýrmin. Meni eshqanday sayasy partiya, qoghamdyq úiym "Ermek, sen bizge kereksin" dep shaqyryp, pikirimdi súraghan emes. Naqty úsynystarmen, júmys jasayyq dep eshkim kelgen joq.

Sodan da bolar, týrli toptardyng bir-birinen qanday aiyrymashylyqtary bar ekenin de bilmeymin tipti.

Al, maghan kelsek, naqty, halyqqqa paydaly jasap jatqan júmysym bar. "Kazkom", "Aliyans", "Kaspiy" bankterining halyqty jasyryn payyz arqyly qanap otyrghanyn әshkereleu, bankterge ketken elding adal aqshasyn qaytaryp beruge kómektesu.

- «Aliyans banktin» alayaqtyghyn әshkere ettinizder. Sol turaly sayttarynyzda jazyp, týsindirip bersenizder eken.

- Qazirgi kezde saytty jasau men iske qosu mәselesimen ainalysyp jatyrmyn. Saytqa derekterdi, qújattardy salu, ornalastyru qalay jýzege asatynyn әli naqty bilmeymin.

Al, banketrding mәselesine kelsek, mysaly, "Aliyans" bank - auadan aqsha jasap otyr. Mәselen, siz 70 myng dollar nesie aldynyz delik. Siz negizgi nesiyelik qaryzynyzdy tólep bitirseniz de, bәlen jyl boyy bankting qulyghymen jýzege asqan "jyl - payyz" degen jarnamalyq jalghan sózge býrkemelegen ýsteme jasyryn payyzdar tóleysiz. Osylaysha, alghan nesie somanyzdy tolyq qaytaryp qoysanyz da, neshe jyl boyy bankti tegin asyraysyz. Men bankting osy jasyryn payyzyn anyqtap, bir jyl boyy sottastym. Sotta naqty dәlel-dәiekter keltirdim. Aqyry, sot "Ermek Narymbaevtiki dúrys. Jasyryn payyzgha tólegen somasy keri qaytarylsyn!" degen sheshim shyghardy. Sóitip, maghan bank 3 million tenge qaytardy. "Aliyans" bank 232 myng adamdy osynday qarjylyq qiytúrqylyqpen aldaghany anyqtaldy. Eger, bir otbasynda tórt-bes adam bar dep eseptesek, aldanghandardyng sany 1 million adamgha jetedi.

Júrttyng bәri qarjylyq qulyqty qazyp, dәleldep, sottasyp jýre almaydy ghoy. Memleket nege halyqty "Aliyans" bankke aldatyp qoydy? Onyng ýstine búl bank memleketten kómek aldy emes pe! Jalpy bankterge halyqtan jasyryn payyz arqyly jmqyrghan aqshalardy qaytaryndar dep Ýkimet eldi qorghauy kerek qoy. Eger, solay bolyp, bankter tútynshuylarynan keshirim súrap, elden úrlaghan aqshalaryn moyyndap, qaryzdy óteuge eki jaqty kelisimge otyrsa, halyq әdildikke sener edi. Biraq, Ýkimet ýnsiz. Kelimbetovke bankterding búl әreketi qyzyq emes. Aqshany oligarhtar qaltasyna salyp aldy. Endi qaytarghysy kelmeydi.

- Ereke, ózing qazaqsha auyzeki ghana sóiley alasyn. Al balalaryng Múqaghali, Erghali, Ásemder tap-taza qazaq tilinde sóileydi. Sen balalaryna qalay ýiretting ana tilin? Ýide qay tilde sóilesesinder?

- Balalarym qazaq mektebinde oqidy. Ýide, balalarymnyng aldynda tilim shorqaq bolsa da, qazaqsha sóileymin. Áyelim - Zoyanyng tili taza. Jalpy, ana tilimdi tolyq bilmeytindigime, shorqaqtyghyma úyalam, ynghayszdanamyn. Men mektepti, uniyversiytetti oryssha oqydym. Ýide de oryssha sóilep óstim. Sonau soltýstikten Almatygha keldim. "Almatygha kelsem, tez ýirenip ketermin. Óitkeni, múnda bәri qazaqsha sóileydi ghoy" dep oilap kelgenmin. Sóitsem, múnda da bәri oryssha sóileydi. (Kýldi).

- Ermekti bala kezinen bilemin. Jany taza azamat. Papasy Ersayyn Bariyúly da adal, aqyl parasaty ózine say kisi. Anasy qanday jaqsy adam. Kezinde balalary Ermekting basyna týsken qiynshylyqtardy da qayyspay kóterdi. Ermek sekildi azamattardyng jol ashyq bolsyn. Ermek6 sening jaman bolugha qaqyng joq. Sen Ahmet pen Mirjaqyptyn, Shaqshaq Jәnibek elining azamatysyn. Ata-anang da tamasha kisiler. Torghaylyq aghan.

- Rahmet! Osy jerde diktofongha aitayynshy, jalpy maghan qaratyla aitatyn jaqsy sózderding barlyghyna senemin. Biraq, adamdar meni maqtay bastasa da bir týrli qysylyp, ynghaysyzdanyp, úyalyp ketemin de, "Boldy, boldy. Naqty qanday súraqtar, ister bar. Sony aitynyzdarshy" deymin. Keyde tipti jalynghanday bolamyn.

- Siz temir tordyng arghy jaghynda bolyp, ol jerdegi jaghdaydy óz kózinizben kórip qayttynyz. Qazaqstandaghy týrmelerdegi jalpy ahualdy qalay baghalaysyz? Týrmede jatqandar әr týrli diny toptardyng yqpalynda degen әngimeler bar...

- Týrmedegilerding sózimen aitsaq, qara jәne qyzyl lagerler bar. Qyzyl lager, shynyn aitqanda konslagerge úqsaydy. Men qara lagerde otyrdym. Onda sәl-pәl jýiesizdik, kishkene erkindik bar. Bizding ne isteytinimiz - Týrme әkimshiligine bәribir. Týrme әkimshiligining ne isteytini - bizge bәribir. Ol jaqta ne jaman, ne jaqsy degenge kelsek, bir jaqsysy - týrmede tórt-bes myng kitap saqtalghan ýlken kitaphana boldy. Men sonyng ishinen 234 kitap tandap alyp, týgel oqyp shyqtym. Syrtqy әlemmen baylanys mýldem joq. Mysalmen aitsaq, Shaolin monastrine kirip ketkendey kýy keshesin. Býkil ómirindi oy eleginen ótkizesin: Nege múnda týstim, neden qatelestim, ne ýshin ómirge keldim, ne istedim, ne isteuim kerek edi, qanday missiyam bar degendey ýlken súraqtargha jauap izdeysin. Úsaq-týiek saualdar basyna kirip te shyqpaydy. Týrmedegilerding kóbi - qarapayym qazaqtar. Qylmystary - úsaq-týiek úrlyq, búzaqylyq.

Jamandyghy - týrme qylmystyq toptardyng uysynda jatyr. Ár baraktyn, "ShIZO"-nyn, medpunkting ýstinen baqylaytyn "serkeler" bar. Jalpy týrmening "baqylaushy" "serkeleri" óz aldyna. Men týrmege týskende jasym qyryqtan asyp ketken edi. Kózqarasym túraqtanghan, kózim ashyq. Onay arbaugha týspeytin, jaydan jay berile salmaytyn jasta edim. Al, jiyrmadan jana asqan balalar týrmeden shyqqanda mýldem basqa adam bolyp shyghady. Óitkeni, janaghy týrme ishindegi "serkeler" olardy "tәrbiyelep" jiberedi.

(Jalghasy bar)
Abai.kz