Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 1543 8 pikir 2 Sәuir, 2024 saghat 13:59

Otyryqshylyq qazaq bolmysyn qalay ózgertti?

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Ejelgi qazaq  bolmysynyng býgingi kýnderi tanymastay bolyp ózeruining negizgi sebepterining biri kóshpeli ómirden otyryqshylyqqa ótu boldy. Eki ómirding aiyrmashylyghy óte ýlken. Kóshpeli ómir bolmys birligin jaqsy sezinetin tabighy bolsa, al otyryqshy ómir tabighattan bólinip, qorshaghan ortany ózgertip, baghyndyrugha úmtylatyn jasandy ómir. Osylay, kóshpeli adam ómirdi jýregimen qabyldasa, al otyryqshy adam basymen, yaghny miymen qabyldaydy. Bolmystyng ózi jasaghan tabighy ómirde ýilesimdilik bolsa, al jasandy ómirde ol ýilesimdilik búzylady. Sol sebepten otyryqshylyqqa ótkennen keyin búrynghy qazaq bolmysy kóp ózgeriske týsti.

Jalpy adamzatty alatyn bolsaq, qorshaghan ortanyng otyryqshy ómirde adamgha yqpaly әlsiregendikten, olar endi auarayy men tabighatqa beyimdelu emes, kerisinshe, olardan qorghanugha, ne bolmasa ózderine beyimdeuge úmtyldy. Osylay Bolmys birliginen bólektenip, ózderine jasandy ómir qúrastyra bastady. Aqqan sular toghandalyp, GES salynyp, jer sulandyryldy. Jer qoynauyndaghy baylyqtardy iygeru maqsatymen múnay, kómir alynyp, jaghyldy. Jer astyndaghy sutegi betke shyghyp, qorshaghan ortany, atmosferany ózgertip jiberdi. Aghashtar kesilip, ormandar joyyldy. Olardyng ornyna shólder payda boldy. Osylay qorshaghan orta ózgeriske týsti. Tabighat ózgerisi oy óriske, minez-qúlyqqa әser etip, adam tolyq ózgerdi. Adam endi tabighat kýshterine emes, ózine senetin boldy. Onyng ómir sýru jaghdayy tolyghymen ózining enbegine baylanysty bolghandyqtan, ol ózine ghana senip, enbek etu arqyly ómirin jaqsartugha úmtyldy. Endi onyng kónili jaratushy Tәnirden, qorshaghan tabighattan, bolmys birliginen, ózining qarabas qamyna auysyp, oy órisi taryldy. Árkim ózining bas paydasyn oilady. Búl ómir maqsatyn ózgertti. Ortaq birlikten aiyrylghan jana maqsat adamnyng oy jýiesin, býkil bolmysyn tolyq ózgertip jiberdi.

Qazaq ómiri de osylay Bolmystyng tabighy qalpynan jasandy ómirge auysty. Kóshpendi ómir qazaqtyng salt-dәstýrin qalyptastyryp, sonymen birge, ony qatang saqtalugha mәjbýrlep otyrsa, al otyryqshy jasandy ómirde búl jaghday tolyq ózgerdi.

Biz otyryqshylyqqa óte qysqa merzimde (mólshermen 1920-1930 jj. arasynda) ótip, býgingi kýnge deyin ómir sýrip kelemiz. Yaghni, otyryqshylyqqa 100 jylday ghana boldy. Halyq búrynghy ýirenshikti tirshiliginen aiyrylyp, ózine mýlde jat ortagha osynday qysqa merzimde týskendikten, onyng bolmysy mýlde ózgerdi deuge bolmaydy. Halqymyz әli de kóptegen últtyq dәstýrlerin saqtap qaldy. Degenmen, ózgerister de az emes. Keybir dәsýrler úmytyldy, al birsypyralary ózderining alghashqy mәninen airylyp, basqa maghyna ala bastady. Olar ózderining alghashqy qúndylyghynan aiyrylyp, basqa beyne alghandyqtan, býgingi kýnderi olar qoghamgha paydasy emes, kerisinshe, keri әserin berip otyr.

Endi búrynghy qalyptasqan salt-dәstýr ómirge bóget bola bastady. Sondyqtan, olar býgingi kýnderi úmytyldy, ne bolmasa, olardy nәpsi yqpalyna paydalanyp jýr. Býgingi kýnderdegi toydyng kóbeyip, qonaqjaylyq danghoylyqqa, jónsiz ysyrapshylyqqa úlasyp jatqany osynyng jaqsy kórinisteri. Ýige kelgen qonaqty kýtuge arnalghan qonaqjaylyq  qosymsha qarajat kerek qylyp, nemese uaqyt alyp, kýndelikti júmysty dúrys atqarugha bóget bolady. Osylay, búrynghy qazaqtyng esigi kimge bolsa da ashyq bolsa, endi tuystardyng ózderi birining ýiine biri erkin bara almaytyn boldy. Otbasyndaghy ózara silastyq menmendikting әserimen alauyzdyqqa auysty. Otbasynda әiel men erkekting orny auysty. Endi әiel biyleytin boldy. Búl ógiz ben arbanyng ornyn auystyrumen birdey. Nәtiyjesinde otbasynyng býlinui boyynsha elimiz  ekinshi oryngha shyghypty. Ghasyrlar qoynauynan kele jatqan ýndestikti búzyp, ómir ýilesimdiligin búzudyng búl bir kórinisi.

Mysal retinde, salt-dәstýrding keybir ózgeristerine toqtalayyq. Búrynghy zamanda kelgen qonaqty «Aq qúiyp shygharu» dәstýrimen qymyz, shúbat ishkizip shygharyp salsa, býgingi kýnderi ol «Keler ayaq, keter ayaq» dep araq beretin boldy. Jas kelinder kýieuining tuystaryna at qoyyp, ýlkenderdi syilap, kishilerdi erkeletip otyrsa, qazir búlardyng barlyghy úmytylyp, tipti ersi kórinedi. «Bayghazy beru», «bazarlyq әkelu», «kórimdik beru» tәrizdi ghúryptar ózin syilatugha mәjbýrleuge, nemese toy kezinde «bet ashar» kóbinese elden aqsha jinaugha, bәsekeleske ainalyp ketedi.

Tize berse, ómirde múnday kelensiz kórinisterding kóp ekeni belgili. Sebebi, salt-dәstýr, búrynghy qalyptasqan kórkem minez-qúlyq Bolmystyng birligi ýshin emes, endi nәpsini qanaghattandyrugha baghyttaldy.  Osylay ómirding týpki maqsaty ózgerdi. Kóshpeli ómirde qalyptasyp, elding ruhany bolmysyn qalyptastyryp, tabighatpen birligin qorghap  otyrghan qazaqtyng búrynghy salt-dәstýr, minez-qúlqy jana ómirde onyng qúldyrau sebebine ainaldy.

Búrynghy qalyptasqan kórkem әdet-ghúrpymyz endi bizge mýlde keri әserin tiygizip otyr. Kóshpeli dәuirde qazaq salty bolmys ómirinen tuyp, onymen ýilesimdi bolu maqsatynda qalyptassa, al býgingi ómirde ol maqsat týbirimen ózgerip, adamnyng nәpsisin qanaghattandyrugha beyimdeledi. Osylay oiyn-sauyq, toy-domalaq kóbeydi. Endigi maqsat adamdardy biriktiretin qogham birligi emes, elden qalmay, bәsekelesip ózin kórsetu bolyp qaldy. Nәtiyjesinde halyq ózining alghashqy jaqsy qasiyetterinen airylyp, bolbyrap, kýsh-jigerinen aiyrylyp, qogham әlsiredi. Múnday mysaldardy tize bersek, barshylyq. Áriyne, múnday qúbylys әr zamanda, әr elde óz erekshelikterimen bola beredi. Bizding el de solardyng qatarynda. Sebep bireu, ol – halyqtyng minez-qúlqy ózgerip, әlsireui.

Qazaq bolmysy qalay ózgerdi, endi osy mәselening tóniregine keleyik.

Búrynghy qazaq bolmysyn ýsh ereje ýilestirip otyrghan. Olar: «Obal bolady», «Jaman bolady» jәne «Úyat bolady». Búlar qazaq bolmysynyng ýsh tiregi edi. «Obal bolady» ósimdikterdi, jan-januardy qorghap, qorshaghan ortanyng әrbir mýshesine qiyanat jasamay, bolmys birligimen ýilesimdi bolugha ýiretken. «Jaman bolady» adamnyng oy órisin baghyttap, jaman isterge barghyzbay, olardan aulaq etip, Bolmys aldynda kýnәli bolmaugha ýiretip otyrghan.  «Úyat bolady» qoghamnyng ýilesimdiligin qorghap, adamnyng jan dýniyesin tazalyqta ústap otyrghan. Halqymyzdyng qanyna singen búl ýsh tirekten qazir airylyp qaldyq.  Ásirese, úyat mәselesi ýlken ózgeriske týsti. «Úyat bolady» degendi býgin el mýlde basqasha qabyldaydy.

Býgingi qazaq toy bolsyn, qatym beru bolsyn, tipti, mardymsyz basqa da kóptegen jiyndargha qaryzdanyp, bar qarjysyn salyp, jegening aldynda, jemegening artynda qylugha tyrysady. Basqalardan kem bolmau kerek. Úyat bolady. Al kredit alyp, ony ýilengen jastardyng moynyna salyp, artynan olardyng aiyrylyp jatuy úyat emes. Mine, jaman men jaqsyny aiyrmay, nadandyqqa úmtylu degenimiz osy. Búl qúbylystyng órshigeni sonshalyqty, múnday ysyrapqa jeke adamdar ghana emes, asa manyzy joq týrli jiyndardy úiymdastyru memleket kóleminde de keninen óris alyp otyr. Imandylyqtyng negizgi tiregi bolyp tabylatyn úyat sezimi býgingi kýnderi ruhany dengeyden osylay tәn dengeyine týsip, adam jaqsy men jamandy aiyra almaytyn jaghdaygha týsti. Sebebi, adamnyng maqsaty bolmys ýilesimdiligi emes, tәn qúmarynan shyqqan bas paydasy men qúlqyn qamy bolyp ketti.

Adam qorshaghan ortanyng yqpalynan shyghyp, kónilin endi ózinin  qúlqyn qamyna audara bastaghanda ol tabighattyng ýilesimdiligin búzyp, ózin odan bólektep, tek qana tirshilik qamyna kirisedi. Ol endi býkil bolmystan bólektenip, qorshaghan ortagha kinәrәt jasay bastaydy. Bolmys birligine qarsy búl әreket Tәnir aldynda adam balasyn kýnәgha batyrady.  Kýnә jýrekti bylghap, Tәnirmen baylanys әlsireydi. Joghary Jaratushymen baylanys ýzilgende úyat ta joghalady. Adamdardyng niyeti býlinip, moralidyq-etikalyq ahual tómendep, demokratiyalyq prinsipter qúldyraydy. Jas bala kezindegi taza jýregi óse kele nәpsimen bylghanyp, adamnyng imany әlsireydi. Osylay, adamnyng qúldyru jolyn kóremiz. Kónil jan qúmarynan tәn qúmaryna auady, sóitip jeksúryn oilar payda bolady. Onday oilar qiyanat әreket tudyryp, qiyanat kýnәgha batyryp, jýrekti bylghaydy. Bylghanghan jýrek jaman oigha týsirip, prosess qaytadan bastalady. Iman tolyq joyylady. Adam osylay nәpsining qúlyna ainalyp ketedi. Abaydyng «Biraq, jas bala qyzyl oshaqtan qorqushy edi, búlar tozaqtan da qoryqpaydy eken» degenindey, kezinde adam ózining әreketine jauapkershilikti  de úmytyp, tipti kýnәli isten qoryqpaytyn da boldy. Sebebi, ol aldaghy ómirdegi tozaqtan qoryqpaytyn imansyz. Imansyzdyq – qoghamnyng qúldyrauynyng negizgi sebebi bolyp tabylady.

Áriyne, býgingi kýnderi qoghamda tәrtip saqtaugha arnalghan zandar bar. Biraq, búl zandardyng nәtiyjesi shamaly. Mysaly, keybir ýkimet basyndaghy sheneunikter týrmede otyrghan adamdardyng kóptigin maqtanysh kóredi. Olardyng oiynsha – neghúrlym kóp adam týrmede otyrsa, solghúrlym qoghamnyng baqylau jýiesi jaqsy júmys isteydi eken. Biraq odan jemqorlyq azayatyn emes. Mәsele kýnәli adamdy jazalauda emes, demokratiyany nyghaytu arqyly oghan kýnәli ister jasaugha mýmkindik bermeude emes pe?! Búl ruhany jetilu arqyly ar-úyatty oyatyp, adamgershilikting ishki tiregin nyghaytu arqyly ghana mýmkin bolmaq.

Qazaq osylay tanymastay bolyp ózgerdi. Búrynghy qazaq joq. Últtyq bolmys ózgeriske týsti. Onyng sebebi, otyryqshy ómir salty Abay kórsetken jan qúmaryn tәn qúmaryna jendirip jiberdi. Halyqtyng ruhany qúldyrauynyng bir sebebi osy bolsa kerek. Endi otyryqshy ómir saltyna say ózgere bilu kerek.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340