1-2 suretter. Ónerli órender ortasynda. Elbasy janynda –   Jaqan Jaqsylyqov. Qostanay, 2007 jyl.

3-suret. Qazaq últtyq óner uniyversiyteti kolledjining 1-kurs studenti Jaqan Jaqsylyqov. Astana, 2013 jyl.

Bir kezde Elbasymen týrli sharalarda kezdesip, batasyn alghan balalar býgin qayda jýr? Nendey jetistikke jetti, qanday biyikti baghyndyrdy? Jalpy, olardyng ómir joly qalay órildi?

Bir sәttik jýzdesu, birer minuttyq tildesu balghyndardyng taghdyryn ózderi de kýtpegen tosyn arnalargha baghyttapty! Qazir olar elimizding әr týkpirinde, qoghamnyng san salasynda qyzmet atqaruda. Keybiri әlemning beldi  uniyversiytetterinde bilim alyp jýr.

Elbasynyng aldynda talantymen tanylyp, razylyghyna bólenip, alghysyn alyp, tilegin tyndaghan balalardyng ishinde  ómirde de, ónerde de baghy janghandary barshylyq. Bilim men tәrbiyege aqyl men qayratty úshtastyryp, belgili bir belesti iygergen keshegi balalardyn, býgingi daralardyng jetistigin elge tanytu ýshin Preziydentting Baspasóz qyzmeti men «Ayqyn» gazeti «PREZIYDENT PEN PERZENT» atty jobany jýzege asyruda.

Aydardyng býgingi keyipkeri – Qazaq últtyq óner uniyversiyteti kolledjining studenti, jas әnshi Jaqan Jaqsylyqov.

1-2 suretter. Ónerli órender ortasynda. Elbasy janynda –   Jaqan Jaqsylyqov. Qostanay, 2007 jyl.

3-suret. Qazaq últtyq óner uniyversiyteti kolledjining 1-kurs studenti Jaqan Jaqsylyqov. Astana, 2013 jyl.

Bir kezde Elbasymen týrli sharalarda kezdesip, batasyn alghan balalar býgin qayda jýr? Nendey jetistikke jetti, qanday biyikti baghyndyrdy? Jalpy, olardyng ómir joly qalay órildi?

Bir sәttik jýzdesu, birer minuttyq tildesu balghyndardyng taghdyryn ózderi de kýtpegen tosyn arnalargha baghyttapty! Qazir olar elimizding әr týkpirinde, qoghamnyng san salasynda qyzmet atqaruda. Keybiri әlemning beldi  uniyversiytetterinde bilim alyp jýr.

Elbasynyng aldynda talantymen tanylyp, razylyghyna bólenip, alghysyn alyp, tilegin tyndaghan balalardyng ishinde  ómirde de, ónerde de baghy janghandary barshylyq. Bilim men tәrbiyege aqyl men qayratty úshtastyryp, belgili bir belesti iygergen keshegi balalardyn, býgingi daralardyng jetistigin elge tanytu ýshin Preziydentting Baspasóz qyzmeti men «Ayqyn» gazeti «PREZIYDENT PEN PERZENT» atty jobany jýzege asyruda.

Aydardyng býgingi keyipkeri – Qazaq últtyq óner uniyversiyteti kolledjining studenti, jas әnshi Jaqan Jaqsylyqov.

Avdeevting «Altyn mikrofony»

Bizding keyipkerimiz Jaqan Jaqsylyqov Elbasymen 2007 jyly 7 jasynda kezdesti. Búl jýzdesu óte qyzyqtylyghymen, tosyndyghymen este qaldy. Qostanay qalasynda túratyn Sәbit pen Almagýlding túnghyshy ol kezde Mariyam Hakimjanova atyndaghy №20 mektepting 1-synybynda oqityn. Balabaqshadan bastap әn aityp, týrli sharalardyng shyrayyn kirgizip jýrgen jetkinshek jergilikti produser, studiya jetekshisi Vyacheslav Avdeevting nazaryna ilikti.

 Sol jyldyng kýz aiynda qaladaghy Halyqtar dostyghy ýiining saltanatty ashylu rәsimine Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng qatysatyndyghy jayynda habar jetti. Jergilikti atqarushy biylik eldegi birlik pen tatulyqtyng belgisine balanghan ghimarattyng túsaukeserin sәn-saltanatpen ótkizudi úigharyp, úiymdastyrushylargha qolqa salady. Tizgindi qolgha alghan Avdeev tez arada qala kóleminde talantymen tanylyp jýrgen әrtýrli últtyng jetkinshekterin jinady. Búl balalar arasyndaghy halyqaralyq «Altyn mikrofon» bayqauyna  irikteu jýrgizilip jatqan kez edi.

– Elbasy zalgha kirip kelgende bәrimiz du qol shapalaqpen qarsy aldyq. Týrli últtyng kiyimin kiygen balalardyng riyasyz kýlip, shattana qol soghyp túrghanyn kórgen Preziydent meyirlenip ketti. Ol kisi aldynghy qatardaghy qos býldirshinning ortasyna otyrdy, – dep eske alady studiya jetekshisi Avdeev.  – Nemis qyzy Tatiyana Shik qazaqtyng halyq әnin naqyshyna keltire oryndady. Artynsha Núrsúltan Ábishúly, sirә, Dneprodzerjinskidegi jastyq shaghy esine týsti me, әiteuir ukrainnyng jaqsy bir әnin oryndaudy súrady.

Sahnagha lezde lyp etip shygha kelgen qazaq qyzy syzyltyp túryp ukrain әnin shyrqady. Ádemi әnning orta túsynda Elbasy tóniregine búrylyp, sol jaghyndaghy balaqaydan әldeneni súrap jatqanyn bayqadyq. Biraq oqushymyz jauap bermeydi, eki kózi sahnagha qadalyp, qozghalmay qatyp qalghan. Bizding degbirimiz kete bastady.

«Atymdy aitugha qoryqtym»

Dәl osy sәttegi әserin Jaqannyng óz auzynan tyndadyq:

– IYә, Preziydent menen qazaqsha «Atyng kim?», – dep súrady. Alayda bir kýn búryn dayyndyq kezinde ýlken aghalar (Protokol qyzmetkerleri, avt.) eshkimge sóilemey typ-tynysh otyruymyzdy, Preziydentting aldyna shyghyp ketpeuimizdi qatang eskertumen boldy. Olardyng suyq jýzi men qatqyl qabaqtarynan qorqyp qalghanym sonshalyq, Elbasynyng súraghyna jauap bersem, әlgi aghalar úrsady eken dep oiladym. Sóitip, sahnagha qarap jauapsyz túra berdim. Elbasy azdap kidirdi de, taghy  búrylyp: «Atyng kim, ainalayyn?», – dep ekinshi ret qaytalady. Shoshyna jalt qaradym da, sahnagha betimdi búryp, ýnsiz qaldym. Búdan ary shyday almasa kerek, Preziydentting ar jaghynda otyrghan Ánel degen qyz Elbasynyng aldynan beri ótti de bar dausymen: «Jaqan, sening atyndy súrap jatyr, aitsay» dep aiqay saldy. Tura sol sәtte muzyka toqtap qalyp edi, onyng dauysy býkil zaldy janghyrtyp, jinalghandar du kýldi. Sodan keyin ghana óz-ózime kelip atymdy aittym. Elbasy rahattana ezu tartty da, Ánelding eptiligine riza keyippen alghysyn bildirdi.

Qostanaylyq talantty oqushylardyng bayqaugha dayyndyghyn 15 minut qana tamashalaugha tiyisti Núrsúltan Ábishúly 35 minut ayaldap, olarmen birge suretke týsti. Qoshtasarda jetekshi Avdeevting qolyn qysyp, «Barlyq últtyng órenderi osylay bir-birine óneri men mәdeniyetin  kórsetip jatsa, Preziydent sayasaty jemisin beredi. Manyzdy isinizge sәttilik tileymin», – dep, jinalghandarmen jyly qoshtasty.  Al Jaqan men Elbasynyng alghashqy tanystyghy jayyndaghy әserli әngime qalagha lezde tarap, estigender kópke deyin kýlisip jýrdi.

Esten ketpes eki ókinish

Osy kezdesuden song Jaqannyng kónilinde eki ókinish qaldy. Birinshiden, asygha kýtken ýlken kisining ózi birneshe ret aty-jónin súraghanda qysylyp-qymtyrylyp aita almady, ekinshiden, әn salatyn kezegi orayly sәtke tura kelmedi. Balalyq sezimmen ózin-ózi ishtey kinәlaghan ol endi qalay da bedeldi sahnalarda әn aitudy mengerip, týptin-týbinde Preziydentting aldynda ónerimdi kórsetemin degen oigha nyq bekindi.

Onyn  qabiletin bayqaghan anasy Almagýl men әkesi Sәbit kýndelikti sabaqtan bólek muzykalyq mektepte oqytudy úighardy. Kóp uaqyt ótpey-aq balanyng óneri ashylyp sala berdi. 7 jyl muzykalyq mektepte oqyghan Jaqan bayan tartudy kәsiby dengeyde mengerdi. Kóp úzamay oblystyq, respublikalyq,  halyqaralyq bayqaulardyng bas jýldesine qol jetkizip ýlgerdi. Estradalyq jәne klassikalyq әnderdi shyrqaytyn talant iyesining óneri joghary baghalandy. Onyng búl jetistikterdi iygeruine muzykalyq jetekshisi Tanzila Bikchentaevanyng enbegi erekshe edi.

Alghashqy bayqau men jýldening orny qashan da bólek. Almaty qalasynda ótken  «Boztorghay» halyqaralyq konkursynda barlyq synnan mýdirmey ótip, qazylardyng sheshimimen 1-oryn iyelendi.  Qúshaq-qúshaq gýlder, saltanatty týrde tapsyrylghan syilyq pen diplom... Izdenisin toqtausyz jalghastyryp, 2008 jyly «Baldәuren»» respublikalyq bayqauynda  «Kishkentay júldyz» jýldesin enshiledi. 2011 jyly qatarynan qos bәsekede top jardy. Astanadaghy «Jarqyn bolashaq» jәne Qostanaydaghy «Altyn mikrofon» bayqaularynda 3-oryn iyelendi.

Jenispen kelgen jýldeler

8-synyp oqushysy Jaqan Jaqsylyqovqa Sankt-Peterburg qalasynan shaqyrtu kelgende әke-sheshe, aghayyn-tuys týgel qobaljydy. Elden jyraqta óner kórsetuge jol ashylyp otyr. Onyng ýstine «Volshebnyy mir kuliys» halyqaralyq bayqauy qatardaghy kóp sharanyng biri emes. Oghan әlemning eng ýzdik, asa talantty jasóspirimderi qatysady. Syn saghaty jaqyndaghan sayyn ata-ana da, jetekshi de beymaza kýige týsti. Búl jasta balanyng dausy ózgeriske úshyraytyny belgili. Sonsha jerden barghanda dausyndaghy ózgeristerding kesirinen tandaghan әnindi layyqty orynday almasang masqara ghoy. Osynday oilar iyektep basqalar jabyla qobaljyp jýrgende syrbaz Jaqan saspady. Óz-ózine senimdi talant 2012 jyldyng aqpanynda jetekshisi Tanzila Múhamedshәripqyzymen birge Sankt-Peterburgke tartyp ketti.

Jaqan Jaqsylyqov әigili qalanyng sahnasynda dýiim júrt aldynda qazaq tilinde «Múny nege bilmeysin» jәne italiyansha «Pamyaty Karuzo» әnin әuelete aitqanda zalda qol soqpaghan kisi qalmady. Kórermender qatty әserlendi, qazaq balasynyng erekshe dausyna tanghaldy. Kәduilgi  italyandyq sekildi oryndaytynyna sýisindi. Shynayy ónerge zor qúrmetpen qaraytyn europalyq qazylar «Volshebnyy mir kuliys» halyqaralyq bayqauynyng bas jýldesin sózge kelmesten qazaqtyng daryndy jetkinshegining qolyna ústatty. Osylaysha jay baq synaudyng ózine jýreksinip barghan ýmitkerding biyik shyngha shyghuy býkil qostanaylyqtardy quanyshqa keneltti. Sodan keyin qúttyqtaular, qoshemetter, marapattar aghyldy deysin. Kóp úzamay  Almatyda ótken jas muzykanttardyng respublikalyq festivalinde de bas jýlde búiyrdy.

– Qoldau bildirgenderding bәrine rahmet, ruhany túrghydan ýlken kýsh aldym, – deydi Jaqan. – Alayda az ghana jetistikke maldanyp, shalqyp ketuge bolmaydy ghoy. Talantymdy bilimmen úshtau ýshin ata-anammen aqyldasyp, arnayy kәsiby oqu ornynda oqu kerek degen sheshimge toqtadym. Sóitip, biyl jazda Qazaq últtyq óner uniyversiytetining kolledjine qújat tapsyru ýshin Astanagha keldik. Qyrsyqqanda songhy kýnine ghana ýlgerippin. Onyng ýstine ózimning dausyma say keletin, әri janyma jaqyn akademiyalyq vokalgha bólingen oryndar tolyq iriktelip qoyypty. Sondyqtan, estradalyq vokalgha ghana tapsyrugha mýmkindik bar eken. Tandap jýretin uaqyt joq, qújattarymdy soghan úsyndym.

Jýzden jýirik jetkinshek

Jalghyz úl ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, janynda erip jýrgen anasy Almagýl odan keyingi oqighany bylaysha bayandaydy:

 – Qújat ótkizgen mamandyghymyz boyynsha nebәri 7-aq grant bólinipti. Keshigip kelgenimiz bar, әri konkursta bir oryngha on adamnan talasatyndyghyn eskertken oqytushylar «týse almaysyzdar, aqyly bólimde oqugha qarsy emessizder me?», – dep, ýmitimizdi ýzdirip qoydy. Súrap kórsek, aqyly oqudyng jyldyq tólemaqysy 370 myng tenge eken. Ózim Qostanayda mektepte bastauysh synypqa sabaq beremin. Múghalimning ailyghyn bilesiz ghoy. Ákesining de tabysy asa joghary emes. Sonda da úlymnyng óneri óshpesin, tólesek tóleymiz degen sheshimge keldik. Jaqan eki emtihan tapsyrdy, әueli әn shyrqap, keyinnen qazaq tilinen diktant jazdy. Nәtiyjesi shyghady-au degen mezgilde uniyversiytetke baryp, habarlamany oqyghanda  úlym ekeuimiz óz kózimizge senbey, abdyrap  qalyppyz...

IYә, iygi tilegi men niyeti, bilimi men talanty jas ónerpazdy órge sýirep shyghypty. Oqugha týskenderding tiziminde birinshi bolyp «Jaqan Jaqsylyqov» dep jazuly túr eken. Al, qonyrau soq, sýiinshi súra aghayynnan! Keshe ghana tabaldyryghynan әreng attatqan oqu orny tórge ozdyrady dep kim oilaghan?! Mine, 7 granttyng bireuin bizding keyipker osylaysha jenip alypty. Áriyne, múny eshkim de kezdeysoqtyqqa balay almaytyndyghy anyq.

Jana oqu jyly bastalysymen anasy Almagýl men әkesi Sәbit Qostanaydaghy júmystaryn tastap, balasynyng sonynan elordagha kóship keldi. Jaqannyng endigi maqsaty – kolledjdi  uniyversiytetke jalghastyryp, elimizding ghana emes, әlemning sahnasynda әn salu. Alysqa qúlash úrghan daryn iyesining ol kýnge de jeterine kýmәn joq. Aytpaqshy, keshegi bala Jaqan, býgingi dara Jaqan Elbasymen taghy da kezdesuding sәti týse qalsa, esimin esh qysylmay aityp, tipten reti kelip jatsa, әn salyp berudi de armandaydy. Tilegin tәnir ondaghan úlgha onday sәtting búiyruy da mýmkin ghoy.

Abai.kz