Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5983 0 pikir 6 Jeltoqsan, 2013 saghat 11:58

Mәngilik Mandela

HH ghasyrdyng úly kýreskeri, adamzat qoghamyn jana kezenge alyp shyqqan túlghalar dәuirining beldi ókili, 27 jyl abaqtyda otyryp, aqyrynda tughan halqynyng qalauymen resmy biylikke kelgen Nelison Mandela dýnie saldy. Ol ózining arpalysqa toly әm bayandy ghúmyrynda bәrin bastan keshti. Onyng qaytpas qaysarlyghy, erlikke toly jalyndy jyldary býgingi qazaq balasyna ýlgi, ónege bolsa kerek-ti deymiz. Mandelanyng ómirbayany qytaydyng týrmesinde 40 jyl otyrghan bizding Qajyghúmar Shabdanúlynyng taghdyryna úqsaydy. Biraq Mandela baqytty jan eken. Ony Ontýstik Afrika halqy «Mәrtebeli preziydent» dep tanidy. 

HH ghasyrdyng úly kýreskeri, adamzat qoghamyn jana kezenge alyp shyqqan túlghalar dәuirining beldi ókili, 27 jyl abaqtyda otyryp, aqyrynda tughan halqynyng qalauymen resmy biylikke kelgen Nelison Mandela dýnie saldy. Ol ózining arpalysqa toly әm bayandy ghúmyrynda bәrin bastan keshti. Onyng qaytpas qaysarlyghy, erlikke toly jalyndy jyldary býgingi qazaq balasyna ýlgi, ónege bolsa kerek-ti deymiz. Mandelanyng ómirbayany qytaydyng týrmesinde 40 jyl otyrghan bizding Qajyghúmar Shabdanúlynyng taghdyryna úqsaydy. Biraq Mandela baqytty jan eken. Ony Ontýstik Afrika halqy «Mәrtebeli preziydent» dep tanidy. 

  Nelison Rolihlahla Mandela Ontýstik Afrika Respublikasynda 1918 jyly 18 shildede belgisizdeu taypanyng otbasynda dýniyege kelipti. Forta-Her kolledjinde oqyp, 1940 jyly studentter sheruine qatysqany ýshin oqudan shygharylady. Keyinirek Vitvatersranda uniyversiytetine týsip, qúqyqtanushy mamandyghyn alady.
1944 jyly Nelison Mandela Afrika últtyq kongresining Jastar ligasyna mýshelikke ótip, adam qúqyn qorghau jolynda belsendilerding biri de biregeyine ainalady. 1950 jyly biyliktegilerding nazaryna iligip, birneshe ret abaqtygha qamalady.
1960 jyly 67 afrikalyqtyng óliminen son, el Ýkimeti Jastar úiymynyng qyzmetine tyiym saldy. Sol kezdegi partiyalardyng birine basshylyq ja­saghan Mandela jasyryn jaghdayda júmys isteydi. 1961 jyly Mandelanyng basshylyghymen Afrika Últtyq kongresi әskery úiym qúrady. Múny biyliktegiler bilip qoyghan son, 1964 jyly Nelison Mandela qamaugha alynyp, ómirbaqy týrmege jabyldy. Múnyng ózi Ontýstik Afrika týgili, ózge elderde de Nelisondy bostandyqqa shygharu jolynda qozghalystar qúrugha týrtki boldy. Mandelanyng әlemge tanyluy osylay bastalghan.
Aqyry 27 jylyn týrmede ótkizgen Mandela ókpe auruyna shaldyghyp,
1985 jyly ghana el preziydenti P. Bota onyng óz auzynan sayasy kýreske aralaspaytyndyghy turaly uәdesin alghan song bostandyqqa shygharady.
1990 jyly Afrika últtyq kongresine basshylyqqa keledi. 1993 jyly Mandela jәne el preziydenti F. de Klerk sayasy kýrestegi enbekteri ýshin Nobeli syilyghyn aldy. 1994 jyly 10 mamyrda Nelison Mandela Ontýstik Afrika Respublikasynyng preziy­denti bolyp saylandy.
 

Áriyne, el basqaru ókilettigi ózine senip tapsyrylghan son, әr adam bilgenin emes, biletinin isteytini anyq. Osyny jaqsy týsingen qara nәsildi kósem 1996 jyly Ontýstik Afrika Respublikasynyng jana konstitusiyasyn qa­byldaydy. Búl el ómirindegi eleuli janalyq boldy. Afrikalyqtar jana preziydent, jana konstitusiyadan kóp janalyq kýtti, keleshekke senimmen qaray bastady. Nelison Mandela óz taghdyry men elining bolashaghy turasynda birneshe tuyndy jazdy. «Bostandyqqa barar jolda jenil jol joq» (1965 jyly), «Men óluge dayynmyn» atty (1979 jyly) kitaptary júrtshylyqtyng yqylasyna bólendi.
Azattyq ýshin ómirining bir bóligin, onda da jastyq shaghynyng qyzyqty da qimas sәtterinde temir tordyng arghy jaghynda arman jetegimen jýrgen Mandelanyng manyzdy da mәndi tirligin, ónegeli ghúmyryn joghary baghalaghan Birikken Últtar Úiymy 2009 jyly
11 qarashada arnayy qarar qabyldap, 18 shildeni «Nelison Mandelanyng halyqaralyq kýni» retinde atap ótuge sheshim qabyldady. Múnyng ózi әlem elderine, halqyna ónege bolsyn degen niyetten tuyndaghan sheshim ekendigi dausyz.
Sayasy qayratkerding qayshylyqqa toly ghúmyry, beybitshilik pen bostan­dyqqa qosqan zor ýlesin moyyndaghan BÚÚ afrikalyq kósemning tynymsyz tirligin ózgelerge ónege ete otyryp, el basqarudyng erekshe týrin tandaghan Mandela arqyly әlem halqyna jana bir oy saldy.
  
1999 jyly otstavkige ketken Mandelany júrty  «Mәrtebeli preziydent» dep atap ketti..   
«Bir kisi men turaly aitty: «Kindigi kesilisimen ol Rolihlahla degen atqa ie boldy. Búl shytynaghan aghash degen maghyna beredi. Búdan song ol Nelison Mandela atandy jәne әlemdi tanghaldyrdy. Menen ózgeler jarty Qúday jasaghanyn únatpaymyn. Men ózimdi ózgeler Mandela retinde ghana bilgenin qalaymyn jәne mening de әlsiz jaqtarym bar.
Mening elimde siz aldymen týrmege týsesiz, sodan song preziydent bolasyz.
Qoghamdy ózgertu sonshalyqty qiyn emes, qiyny - ózindi ózgertu.
Bostandyq uaqytsha berilui mýmkin emes.
Týrmede men qoqysty az aqtarghan joqpyn. Keyde gazet qiyndylary ta­bylyp qalatyn. Qapasta bizge gazet taratylmaytyn, sondyqtan men qiyn­dyny jaqsylap tazalap, keshkilik ýnsiz oqitynmyn. Baspasózdi sonshalyqty búryn-sondy búlaysha baghalamappyn.
Keshe meni terrorist dep ataghandar týrmeden shyqqan son, tipti jaularym da meni moyyndady.
Men eshteneni úmytpaymyn, biraq keshirimdimin.
Men uaqytyly medisinalyq tekseruden ótip túrghandy únatamyn. Sonda dәrigerler: «Mister Mandela, búl aptada siz ólmeysiz!» deydi»,
- búl joldardyng avtory dýniyeden 92 jasynda ozghan Nelison Mandela.
 

(Nelison Mandelanyng ómirbayanyn qatysty derekter «Ayqyn» gazetinen alyndy)

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406