Kýndelik  betterinen   12. 11. 2015 jyl.

Qadirli oqyrmandar, men 1969 jyly 2 sәuirde Qazaqstangha kelgennen bastap 55 jyl ómirimdegi belgili oqighalar men oqyghan kitaptarymnan alghan әserlerimdi kýndelik retinde jazyp kelgen edim. Nazarlarynyzgha úsynyp otyrghan myna shaghyn kýndelik sonyng biri bolatyn.

Baqtiyar Vahabzade

(Ázirbayjannyng halyq aqyny)

Tilshi: ...Osydan biraz jyl búryn bizding ziyalylarymyz Ázirbayjannyng bólinbeytin bir bóligi bolyp tabylatyn Qarabaqqa baryp keldi. Onday saparlar aldaghy uaqytta da bolatyny belgili. Eger densaulyghynyz jaqsarsa, siz de Qarabaqqa, Shushagha barasyz ba?

Vahabzade: Mening okkupasiyagha úshyraghan aimaqtargha barugha eshqanday qúlqym joq. Oghan janym shydamaydy. Óz Otanymdy jat tabanynyng taptaghanyn eshqashan kórgim kelmeydi. Irangha barghan kezde Tebrizge soqqanym bar. Sonda jýregim qatty auyrdy. Osy Shekidegi sekildi dýkenderdi ol jaqta da kórdim. Biraq ondaghy bizding azamattardyng qoly qysqa, bastary salbyrap ketken. Men ýshin ýlken qasiret. Qúday bizge Tebrizdi Qarabaqty Ázirbayjanmen birge kórudi jazsyn! Siz ekeuimiz Shushuda otyryp súhbat qúratyn kýn tughay.

***

Búl joldar aqynnyng tughanyna 90 jyl, qaytys bolghanyna alty jyl toluyna oray Qazaqstan jazushylar odaghynyng әdebiyetshiler ýiinde Týrkistan halyqaralyq úiymy úiymdastyrghan eske alu keshine arnalghan jazushy  Núrghaly Orazdyng maqalasynan alyndy.

«Almaty aqshamy» 10 qarasha 2015 jyl, gazet  qiyndysyn da saqtap qoydym.

***

Baqtiyar aqynnyng sol bir qan jylaghan qaraly sózderin mening jýregimdegi sher-shemendi taghy bir ret ayausyz júlqylap qanjylatqanday boldy-au!

Songhy jyldary tuystarym men janashyr jerlesterimning keybiri maghan da sonday súraqtardy jii aitushy edi. Olar tipti men tuyp ósken Ile men Kýnes audanynyng gýldenip, jaynap ketkenin kórseng edi. Sayraghan sara joldar, jaynaghan qala qalashyqtar, jýitkigen mashinalar, Kýnestegi mening naghashy júrtym Derbisterding qút mekeni – Kókteu, kýzegi Qamysty búlaqta salynghan úshaq alanyn, zavod-fabrikalar men sayahat oryndaryn maqtanyshpen kópirte sóilegende denem titirkenip, jýregim qysylghanday kýige týsushi edim.

Nege deysiz ghoy, әlgi aitylghan maqtanarlyq janalyqtardyng bar ekenine  kóre almas ishtarlyqpen joqqa shygharayyn degennen emes, keshegi qyran qústay týlep, túlparday júlqynghan, kózderinen ot shashyp, jýzderi balbúl janghan qayran qazaghymnyng býgingi beyshara kýige týsken baqytsyz úrpaqtaryn, mening zamandastarym men olardyng úsqynsyz úrpaqtarynyng týrin kórgende jigerim qúm bolyp, ókinishten, yza-kekten jarylyp ólerdey nazalanushy edim.

Qytaygha jaghynyp, olargha qúlsha qyzmet etudi maqtan kóretin әrtýrli dengeydegi malay basshylardyng shýidesi júdyryqtay, búghaghy tekening enegindey búltighan, qarny qabaqtay, beti tabaqtay bolghanymen 80-90% qazaqtyng betine, týrine әsirese óletin qoykózdengen japaq janaryna, kýiip qyrtystanghan teridey әjimdi jýzine qaraudyng ózi qanday qiyn.

Qazaq qazaq bolghaly estimegen asa qaterli aurulardyng bәri derlik mening halqymdy alqymdap, kýn sayyn qansha jandy kelmes sapargha attandyryp jatyr. 1920 jyldan 1957 jylgha deyin túraqtap túrghan Tasqorghanda, 1936 jyly alghashqylardyng biri bolyp jerlengen Shylby atam jatqan beyitte kóp bolghanda 10-15 adam jatyr. Al, 1958 jyldan bylay qaray ashylghan Týrgenning Kókózek degen jerindegi aumaqty mazar 1988 jylgha deyin adam jerleytin oryn qalmay (aynala týgel derlik kelimsek qytaylardyng egistigi, bir sheti ózen jaghasy) sol jyly qaytys bolghan әkem Dәulethandy qayda jerleu mәselesi ýlken daugha ainaldy.

Eski beyitte oryn joq, Tasqorghan alys, hәm atam Shylby jatqan aumaghy 5-6 sottyq jerdi ainala qytaylardyng egistigi bolyp ketken. Osydan bir jyl búryn Esenkeldi babamyzdyng 17 úlynan órbigen aghayyndy Maman, Qojabergen, Amyrsana jәne bizding Kólbaydyng alty bedeldi aqsaqaldary bas qosyp, jer sholyp jana mazar ornyn belgilemek bolyp auyldan 4-5 shaqyrymday tau bókterin tandasady. Alty aqsaqaldyng eng ýlkeni, 80 jastaghy Jәnәbil molda bylay depti:

- Jol meniki bolar. Qaza jetip, aldymen men keter bolsam, osynda jerlender, amanatym bolsyn!

Qúdanyng qúdiretine ne shara? Sol aqsaqaldyng eng kishisi mening әkem Dәulethan 68 jasynda 1988 jyldyng 27 qyrkýieginde qaytys bolyp ketti. Ákemning inileri Dәulethandy aidalagha jalghyz aparyp qalay tastaymyz, yrymgha da jaman ghoy, ne de bolsa Kókózektegi Jýnis Álimahúnnyng qasyna aparyp qoyayyq dep túryp alysty.

Men oghan qosylmadym, ou aghalar, Kókózektegi jermen jeksen bolyp ketken beyitten 1960 jyly ghana qaytys bolghan Jýnis atamnyng da, 1986 jyly qaytys bolghan Seyithan aghamnyng da, 1966 jyly qaytys bolghan Bәtish apam men Zeynehan әjemizding jatqan ornyn dәl basyp aityp bere almadynyzdar ghoy. Kýni erten-aq jer men jer bolugha ainalghan tómpeshikterdi qytaydyng jer tegistushi traktorlary ysyra salyp, egistikke ainaldyra salmay ma, oghan kim qarsy shyghyp, mazar dauyn  daulay alady. Sizderding kóziniz ketken son, keyingi jastar búl jerde ata-babalary jatqanyn úmytyp ta ketpey me? Sondyqtan aqsaqaldardyng pәtuasyna toqtayyq. Aldymen sol oryndy Jәnәbil aqsaqaldy ortagha alyp baryp kórelik. Men de bilem ghoy ol bókterdi. Qolayly jer siyaqty dep edim, bәri kelisti.

Jer jaghdayy únady. Men sonda da sózding basyn ashyp alu ýshin bylay dedim:

- Atalar, aghalar, búl mannan búdan artyq jer tappaymyz. Biraq, men biletin qazaq, onyng ishinde, myna ózimiz biletin Maman, Qojabergen, Amyrsana men Qazymbetting bilermen pysyqtary búra tartyp, sýiekterin bayyrghy ata mazarlaryna qaray ala qashuy әbden mýmkin ghoy. Sonday bolghanda mening әkem shynymen myna bókterde óz tuystarynan kim búryn ólip, qasyma keler eken dep qashanghy jata beredi? Jәke, siz ne aitasyz degenimde, seksendegi úzyn boyly, qapsaghay deneli Jәkem oilanbastan shóptesinge jata ketti de, balam Álimghazy, kýrekti al da myna jerden tórt kýrek topyraq alyp belgi qoy dep eki qolyn artqa, eki ayaghyn taltayta algha sozyp búiyrdy. Men aqsaqaldyng myna shalt qimylyna әri abdyray, әri riza bolyp aitqanyn oryndap tórt kýrek topyraq aldym.  Jәkeng ornynan túryp:

- Al әitse, kóniling ornyqqan bolar, mening ong jaghymda Dәukeng jatady, әkel kýrekti mine, myna jer dep, tórt búryshtap tórt kýrek topyraq ýidi.

Men riza bolghanymnan kózime kelgen jasty sýrtpesten aqsaqaldy qúshaqtap, saqalynan sýidim. Jәnәbil molda jatatyn jana ziratqa kýlli Maman ruynyng marqúmdary kelip jatatynyna kýmәn joq.

Mineki, aragha 26 jyl salyp 2005 jyly sheshem Júmaqangha as beruge elge bardym.. Ákemnin, Jәkemning basyna baryp qúran oqydym. Qúday-au, 26 jylda býkil tau bókteri beyitke tolyp ketipti. Mazarattyng tau jaq bókterin qytaylar qorshap aghash egip iyemdenip alypty. Sonshama keng bókterden jerleytin oryn tabudyng ózi birneshe jyldan keyin mýmkin bolmayyn depti.

Allam-au qazaqqa ne zobalang kelgen, oba joq, qyrghyn joq, jýzdegen adam jayrap jatyr, kóbi orta jasarlar men jastar. Kóbi adam estimegen oqys ajaldan jer qúshqandar. Ýlkender qant, jýrek, bauyr, rak, aq qan auruy, ókpe, sýiek tuberkulozynan, al jastar jaghy araqtan, motosikl, mashina shyrghalanynan, pyshaqtyn, tayaqtan, jýike aurularynan bauday týsip jatyr. Al, jatyrda, jórgókte jatqanda-aq dәrigerler qolynan pyshaqtalyp óltirilgenderding sany barlyq basqa ajaldan ólgenderding sanynan kóp bolmasa, az emes, biraq olarda beyit, belgi joq. «josparly tuyt» degen zúlym sayasattyng beykýnә qúrbandary. Mine, osynday aluan týrli ashyq ta jasyryn da qastandyqtyng kesirinen qazaq jyl ótken sayyn úrpaqsyzdanyp, túqymy túzday qúryp barady. Ol ol ma  әupirimmen әreng qatargha qosylghan әr ýiding bolashaq iyesi bolar jas balalar bala baqshadan bastap tili qytaysha shyghyp, mektepti bitirgenshe qara qytaydyng ózi bolyp erjetude.

Men Qytaygha әr barghan sayyn sonday súmdyqtardy kórip, kózim jasqa, kókiregim sherge tolyp púshayman bolyp qaytamyn. 2008 jyly songhy ret bardym.

- Asylyq emes, tughan jerden bezinu de emes, bauyr tuystargha renjigennen de emes. Kóz kórgen, kókirek sezgen qasiretti kórinister men qayghyly taghdyrlardy, tiri ólikke ainalghan mәzlým qazaqtardyng halinen shoshynyp týnilgennen, otarshyl, ozbyr qytaylargha sheksiz óshpendilik pen jek kóruden payda bolghan jiyirkenishten basqa ne bolsyn?!

Baqtiyar agham aitqanday mening de: «Óz otanymdy jat tabanynyng taptaghanyn eshqashan kórgim kelmeydi». 

Men osy mazmúndas sózdi búdan 25-26 jyl búryn aitqanmyn, hәm kýndeligime jazghanmyn da. Tipti, sonau 1975 jyly - «Qazaq» gazetining 1914 jylghy bir nomerinen Bashqúrt Bektúrlyúlynyng Qyzaydyng as beruine arnalghan  (Jabyqbaydyng әkesi  Búlghynshygha bergen asyn kórgende jazghany) joljazbasynda...

- E, qayran beygham qazaghym-ay kýnderding bir kýninde Oral taularynan airylghan bizding bashqúrt-tatarlar qúsap myna gýl jaynaghan Ilening tau men dalasynan airylyp, sorlap qalasyng ba dep qorqamyn, - degen joldaryn  oqyghanda ishime órt týskendey ah úryp:

- IYә, solay boldy Bashqúrt bauyrym, biz de airyldyq qasiyetti Ileden, Shyghys Týrkistannan degen bolatynmyn. Taghdyrlaspyz, qayghy-qasiretimiz úqsas sorlaghan kókbórining jetimek bóltirikterimiz ghoy.

Qúdayym aqyryn bersin, bir qalypta túrghan tarihty adamzat bilgen emes. Bәri de ózgeredi, tarih qaytalana beredi. Biraq, ghapyl pende baq qúsynyng qolyna qonghanyn bilmey, basynan pyr etip úshqanyn biraq bilip, sanyn soghumen keledi. Adam ata, Haua anyng perzentteri qashan aqyldy, esti bolar eken? Ásirese, bizding qazaq?!

Álimghazy Dәulethan

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Abai.kz