Bolat Bopayúly: Jút basy — Núh topany

Bolat Bopayúly: Qazaq jәne jylqy

Qazaq – dilmar sheshen, sóz tapqysh, aitqysh, oiy oramdy, qiyaly qanatty, sezimi seter, tili sheker, sózdik qory bay, aqyly oghan say, bitimi dara, aqyly dana, tújyrymy túraqty, dәstýr-salty qordaly, ruhany jandýniyesi bay halyq.

Kez kelgen oqymaghan jәne oqyghan qazaq tapbermede, tar jerde ómirding barlyq sәterine baylanysty maqal-mәtelder shyghara bilgen, әr zattyng mәnin aishyqtap ashyp, mazmúnyn naqty beynelep, qysqa tújyrymdy sózben taq etkizip aityp, toq etkizip jetkize bilgen. "Az sóz - altyn, kóp sóz - kómir" dep, kópirip kóp sóz aitudy, kóbirshik atqan myljyng sózdi únatpaghan.

Az sózge óte kóp úghym úyalata aityp, úlanasyr úly úghymdardy úlyqtap, úqyptap, útyqty úghyghymdy jetkize bilgen. "Sóz úghymdy bolmay, júghymdy bolmaydy" dep, aitar sózding úghymy men júghymyna basa den qoyghan. "Aytylghan sóz - atylghan oq" dep, әr auyzdan shyqqan sózge asa jauapkershilikpen qaraghan. Sondyqtan "Auyzdan shyqqan sózge ózing qúlsyn, auyzdan shyqpaghan sóz saghan qúl" dep, esh qashan oilanbay, tolghanbay, jauapkershilik arqalamay túryp, qay jerde, qay elde, ýlken-kishining aldynda jauaby joq, ne nәtiyjesi oryndalmaytyn qanghybas, qayyrsyz sózder aitpaghan. "Jigitti aitqan sózinen, túlpardy basqan izinen, súludy qaraghan kózinen tany" dep, әr sóz aitar búryn myng sóz oilap, bir sózdi saralap, obyrazdy aitatyn bolghan.

Tolghaghy tolmaghan, tolymsyz oilaryn ortagha salmaghan. "Óner aldy qyzyl til", "Til - tas jarady, tas jarmasa, bas jarady" dep, tilding almas qylyshtan ótkir ekenine esh kýmәn-kýdik keltirmey, sóz qúdireti men sóz kiyesine kәmil sengen. "Bir auyz kiyeli sóz myng adamdy jadyratady, bir auyz kýieli sóz million adamdy ydyratady" , "Shyndyq esikten etik kiyip shyqqansha, ótirik jarty jahandy ainalyp kelip, shyndyqty syrtqa shygharmay esikti basyp tyrmysyp túrady" dep, jaman sózdin, ósekting jeldey esip tez, keng jayylyp taraytynyn, shyndyqtyng sabyrly, salmaqty jәne anyq nyq basyp jýrip taraytynyn, óte әdemi beyneli marjan sózben órnektep órili oigha orap ornyqty jetkizgen.

Shyndyq bir aitylady ózgermeydi, qalpyn saqtaydy. Ósek myng aitylady, milion qúbylady. San qúlaqqa jetip, sansyz auyzdan sanaqsyz týrlenip tuyndaydy. Shyndyqty shynshyl, arly, imandy, bilimdi, tәjiriybeli, dana, kórgendi adamdar ghana aitady jәne qabyldaydy. Ósekti әlsiz, arsyz, nadan, bilimsiz, kórgensiz adamdar aitady. Olar ósekti ýstemelep, ósirip órtke ainaldyryp, úlghaytyp, qosyp qopsytyp jiberedi. Sondyqtan "Ósek - órt" . "Ósekting kishisi ýy býldiredi, ýlkeni el býldiredi" dep, ósekting zianyn eki auyz sózben týip, týiindep jetkizedi.

Mine, bizding qazaq halqy janbyrday borap jauyp túrghan oqqa toqtamay, jýieli bir auyz dana sózge toqtaytyn qasiyetti de kiyeli jәne iyeli úly halyq ekenin, osy aitylghan marqa marjan sózderinen týsinuge bolady. Bәrinen keremeti sóz ónerin - bar ónerding anasy dep tanidy.

Kósh bastau qiyn emes,-
Qonatyn jerde su bar.
Qol bastau qiyn emes,-
Shabatyn jerde jau bar.
Qiyn da qiyn ne bar?!
Sharshy topta sóz bastau qiyn,
Sheshimin adam tappas dau bar.
(Qazaq sheshendik sózinen)

Sóz júmbaghy onay emes.
Pilden qúlaghan túrady.
Tilden qúlaghan túrmaydy.
Til ereke erkelikpen til alady,
Tilindi búrys bolsa kim alady.
Tilindi erkeletip qoya bersen,
Tilinnen tising súrap qún alady.
(Abay Qúnanbayúly)

Til - bosaghada jatqan arystan, bayqamasang basyndy jútady.
(Jýsip hasghjiyp)

Adam balasy on qateliktin,-
Toghyzyn tilden tabady.
(Hylyq maqaly)

Kóz jetpegen alysqa,
Sóz jetedi.
(Halyq maqaly)

Sýirendegen qyzyl til,
Sýzegen búqadan jaman.
(Halyq maqaly)

Kýn sәulesi týspegen qaranghygha,
Til sәulesi týsedi.
(Halyq maqaly)

Demek, qazaq halqynyng maqal-mәtel, tәmsil sózderining filosofiyalyq mәni óte teren. Logikalyq qisyny berik jymdasqan. Óte ýlken auqymdy jәne kýrdeli, mazmúndardy, salqar úghymdardy typ-tinaqtay sózge jinaqtap, tauday úghymdy taryday sózge syighyza aityp úghymtal qúlaqqa qút etip qúya salady. Auyr-auyr úghymdardyng salmaghyn myng qaynatyp qortyp, mergen oimen, salmaqty sózben, qauyzynan arshyp, dәnin alyp, qauyzyn tastap, aqylgha ar etip emize salady. Úzaq aityp, shylbyrday sozyp oidy bolbyrptyp bosatpaydy. Ár sózding tereng oy týbine tartyp, qaranghy sanagha sham jaqqanday kónildi jap-jaryq etedi. Tipten tәrbiyelik mәni óte kýshti. Oqyghan, estigen adam sol zamanda masyl úiqydan birden oyanyp, dýniyeni endi tanyghanday kýy keshedi.

Maqal-mәtel – qazaq halqynyng ruhany jan dýniyesining alsyl qazynasy, filosofiyalyq tereng oiynyng payymy, dýnie tanymynyng jemisi, aqyl - parasatynyng jauhary, sóz ónerining sham-shyraghy, sheshendik ónerining ózegi, sara, dana sózding basy. Otbasy tәrbiyesi men adam tәrbiyesindegi eng qúndy oqu qúraly. Qazaq degen úlaghatty úly mәdeniyetti últtyng tildik kuәligi, sheshendigining kuәsi…

Ol ghana emes.

Qazaq halqynyng "Bir auyz sózi myng dildagha" tatyityn baghaly marjan sóz ýlgileri - Kýlli adamzat qoghamy tudyrghan filosofiyalylyq úly úghymdardyng bastau kózi dep tanu qajet. Álem filosoftary da dәl osylay moyyndaydy. Sondyqtan qazaqtyng sóz sóileu әdebinde esti sóileytin, qalghandary tyndaytyn. "Jýieli sózge týie shógedi" dep, jýieli sózge qonaq beretin.
Qazaqtaghy sheshendik ónerding joghary baghalanuy, sóz ónerine erekshe qúrmet kórsetui, aqyn-jyrau, jazushy, ghalymdardy, kósem sheshenderdi, sal-seri, әnshi-kýishilerdi әspektep el erkesi men serkesine balauy da sodan. "Bal tamghan tilden u da tamady" dep, til әdebine erekshe kónil bólgen.

Men búl shaghyn maqalamda qazaq halqynyng әr taqyrypta aitylghan maqal-mәtel, tәmsil sózderin úsynayyn. Oqyp otyrynyzdar:

Bir týiir dәn - myng tamshy termen kókteydi.
Ter tókpey jerge dәn ónbeydi.

Jaman isting aqyry -
Jigitting paqyryna qalady.

Deni sau tórde jatady,
Auyru tiri men óli arasynda jatady.

Aramnyng dosy - shybyn,
Tesikting dosy - tyghyn.

Jylqy úrlaghan bir kisi,
Kýmәngha qalghan myng kisi.

Tapqan quanady,
Tanyghan alady.

Úiqyshyl jatyq tandamaydy,
Qara qúl bastyq tandamaydy.

Myqty arqan da ýziledi,
Ótelmegen borysh ýzilmeydi.

Tәniri baqqan maldy qasqyr jemeydi,
Han balasyna eshkim eshteme demeydi.

Sarangha mal bitse de, sadaqa bermeydi,
Dýmshe moldagha dýnie bitse de, zeket bermeydi.

Jýiirik atpen qoyan quma,
Búltaghyna qúlasa, qúny teng kelmeydi.

Jerinen jerigen jeti júrttan qonys tappaydy,
Jigitten jerigen qyzgha ómiri jigit jaqpaydy.

Kórmes týieni de kórmes,
Bilmes kórip túrsa da bilmes.

Eldi qu búzady, jerdi su búzady,

Sýt irise airan bolady,
El irise oiran bolady.

Qasharynda qasharsyn,
Laqtarda sasarsyn.

Ýiden bezgen, elden de bezedi.

Jaqsy pyshaqpen jilik syndyrma,
Ishindegi mayy pyshaq qúnyna teng emes.

Adam armandaydy, Alla sheshedi.

Basy qazanday, miy taryday.

Beti býirektey, saqaly kýrektey.

Sauatsyz molda, basyna shanyraqtay sәlde kiyedi.

Qúlaqtan azghan adam,
Kónilden semiredi.

Jaqsy temirdi otta tanisyn,
Jaqsy dosty joqta tanisyn.

Halyq hangha baghynady,
Balyq sugha baghynady.

Aqyly azgha aqyl aitpa,
Aqyl salar qaltasy joq.
Shәrgez jannyng shamyna tiyme,
Tili onyng qyzyl shoq.

Kópti jamandaghan kómusiz qalady,
Kópke topyraq shashqan úyatqa qalady.

Dәri shópten tabylady,
Aqyl kópten tabylady.

Keskileuden qoryqpaghan,
Patshany taqtan júlyp alady.
Taysalghan batyr,
Jauyn attan júlyp alady.

Kóp qúmyrsqa jabylsa,
Týieni jardan úshyrady.
Kóp qara birikse,
Handy taqtan qúlatady.

Kilemge bergisiz alasha bar,
Hangha bergisiz qarasha bar.

Tasta tamyr joq,
Ádil biyde bauyr joq.

Atadan bala ozbaydy,
Moyynnan jagha ozbaydy.

Tekti atadan Sýleymen tuady,
Teksiz әkeden sýmireygen tuady.

Balagha aitqan sóz –
Baylausyz búzau.
Qatyngha aitqan sóz-
Qaltqysy joq quzau.

Meshkey qatyn shóldeuik keledi,
Túlypty qatyn tóldeuik keledi.
Súghanaq qatyn súrauyq keledi,
Doly qatyn jylauyq keledi.

Ini joly - tas qaru,
Agha joly - basqaru.

Altyn japyraqty bolsa da,
Aghash týbi tamyzdyq.
Atadan altau tusa da,
Adamnyng týbi jalghyzdyq.

Ay kórmeseng tuysyng jat,
Jyl kórmeseng dosyng jat.

Keuip otyryp teuip otyr,
Jan-jaqqa uyn seuip otyr.

Kemer belbeu – bel sәni,
Kemel jigit – el sәni.

Kóp aqymaqtyng aghasy bolghansha,
Bir aqyldynyng inisi bol.

Eshkili auyl óregen,
Qyzdy auyl ósegen.

Qyzdy jenge búzady,
Jengeni tenge búzady.

Aylaly qatyn aqyl tabady,
Imandy qatyn bayyn tabady.

Áyelden úyalghan balasyz ótedi,
Eki tizesin qúshaqtap ótedi.

Eri joq әiel – eskegi joq qayyq,
Áyeli joq erkek – auyzdyqsyz at.

Qonaq birinshi bolyp qabaghyna qaraydy,
Ekinshi bolyp as salghan tabaghyna qaraydy.

Zamanyna qaray kýlkisi,
Ormanyna qaray týlkisi.

Kýmis esiktining kýni
Aghash esiktige týser.
Hannyng kýni qaragha týser.

Mysyqty altyn qambagha qamasang da,
Tyshqan ústap jeydi.

Ayaghy jaman esikten tórge deyin bylghaydy,
Niyeti jaman besikten kórge deyin bylghaydy.

Aqshaly kisi aghay,
Aqshasyz kisi malay.

Aqsha úsaqtalsa tiyn bolady,
Adam úsaqtalsa qiyn bolady.

Kýshti qauipti emes,
Keshkil qauipti bolady.

Jolbarystyng artynda teri qalady,
Batyrdyng artynda eli qalady.

Basyn enkeyte alghan,
Tizelini de býktiredi.

Shóldi jerde qamysy bolmas,
Jaman nrde namysy bolmas.

Jara bet jazylghanmen,
Qarabet jazylmaydy.

Kónili jamandy it qabar,
Niyeti jamandy qúday tabar.

Aq dәriyanyng ózi bolmasang da,
Aghyp túrghan sarqylmas búlaghy bol.
Ghúlama ghalymnyng ózi bolmasang da,
Esti qút qonghan qúlaghy bol.

Arystandy jengen – batyr er,
Ashudy jengen – imandy er.

Aqyldy oilanghansha,
Tentek is bitiredi.

Kórmegenge kóseu tan,
Bilmegenge bәri tan.

Oq jetpes jerge - qylysh sermeme.

Býlingennen býldirge alma,
Býlingenning ayaghynan shalma.

Biyitke pyshaq suyrma,
Itke tayaq laqtyrma.

It hangha da ýredi,
Qaragha da ýredi.

Tilmen baylaghan týiin,
Qolmen sheshilmeydi.

Úzyn shapan ayaghyna oralady,
Úzyn til jolyna oralady.

Sóz – saban, is – dәn,
Nәtiyje – jemis.

Bireuding at kótermes bózi bar,
Bireuding at kótermes sózi bar.

Qúlaqtan kirgen suyq sóz,
Jýrekke baryp múz bolar.

Qisyq otyrsang da, týzu sóile,
Týzu jolda tura jýrudi kózde.

Sózdi әdil sózben ústa,
Qashaghandy qúryqpen ústa.

Biriktirip aitsa biydiki jón,
Qúrastyryp aitsa qúldiki jón.

Dosynnyng pyshaghymen mýiiz kes,
Dúshpanynnyng pyshaghymen kiyiz kes.

Aygha jetpes asyndy,
Auyldastan ayama.

Ertengi batpan qúiryqtan,
Býgingi pisken ókpe artyq.

Saqtaghanyndy jesen,
Saghynghanyng keler.

Asqaqtasang aspaqqa asylasyn,
Bәseng bolsang bәigege qosylasyn.

Jatyp jeseng tau da tausylady,
Jyryp ishseng kólde sarqylady.

Jemir bolsang jetpeysing tilegine,
Qarghys oghy qadalar jýregine.

Sizder osy maqal-mәtelden taryday tamshy әser alsanyzdar, onda ata sózi - aqyl kózinde qayta tirlidi dep eseptenizder!

Bolat Bopayúly

Abai.kz