Senbi, 23 Qarasha 2024
1310 1 pikir 16 Mamyr, 2024 saghat 16:09

Ludomaniya - qazirgi  qoghamnyn  derti

Suret: ashyq derekkózden

Qúmarlyqqa әdiletsizdik pen paydakýnemdik sonday tәn, sondyqtan oghan senu qauipti, tipti aqylgha syiymdy bolyp túrsa da saqtanghan abzal.

Fransua de Laroshfuko

 Qazirgi qogham dertine ainalghan oiyngha degen qúmarlyqty ghalymdar-ludomaniya deydi. Al, elimizdegi jas jetkinshekterimizding búl dertke shaldyghuynyng sebebi ne? Ludomaniya oiyny – jastarmen eresekter arasyndaghy qúmar oiyndargha tәueldilik mәselelesi - qazirgi tanda ózekti bolyp otyr.

Ludomaniya –  adam ómirinde negativti túrghydan basym ról oinaytyn, әleumettik, kәsibi, materialdyq túrghydan jәne otbasylyq qúndylyqtardyng tómendeuine әkeletin patologiyalyq oiyn qúmarlyghy.  Azart adamdardy tek materialdyq shyghyngha úshyratqan joq, sonday-aq ruhany túrghyda da әbden azghyndatty.

Ludomandar – qúmar oiynnyng shyrmauyna týsken adamdar. Kazino men bukmekerlik kompaniyalar júmysy barynsha qarqyndy damyghan kezden beri «ludomaniya» degen termin keninen qoldanyla bastady. Aurulardyng halyqaralyq klassifikasiyasy boyynsha ludomaniya aurular tizimine engizilgen. Qúmar oiynnyng sonyna týskender dýniye-mýlkinen aiyrylghany óz aldyna, ajyrasyp, dymsyz qalyp jatady. Múnday jaghday Qazaqstan qoghamyna da tansyq emes. Oiynqúmarlardyng kóbengi saldarynan elimizde ludomandardy emdeytin arnayy ortalyqtar da ashylghan. Densaulyq saqtau ministrligining úsynghan aqparattaryna sensek, elimizde oiyn qúmarlyqtan japa shekkenderding sany otyz alty mynnan asyp jyghylady.

Jalpy, qúmar oiyndarynyng zardaby elding damuyna keri әserin tiygizip, adamnyng keri ketuine yqpal etetindigin naqty úghynugha tiyispiz. El bolyp, besigimizdi týzetemiz desek, jastarymyzgha búl dertting ziyanyn barynsha úghyndyruymyz qajet.

Ludomaniyanyng kesirinen elimizdegi otbasy instituty kýireude. Sarapshylardyng aituynsha, erli-zayyptylardyng ajyrasu faktilerining jiyileuine de qúmar oiyn әser etip otyr. Atap aitqanda, ajyrasu oqighalarynyng 40%-y erli-zayyptylardyng birining jenil aqshagha qúmartuynyng saldarynan bolady.

Osy jolda adasqan adamdar tek aqshadan emes, ómirinen aiyrylady. Ne sebepten adamdar tәueldilikke úshyraydy?

  • -Birinshi jәne eng kóp taralghan mәsele ol:-otbasyndaghy mәsele. Egerde ýy ishinde tynyshtyq ornamasa, ishtegi yzany basyp tastau ýshin oiyndargha kónil bólip uaqyt ótkizetin bolady.
  • -Ekinshi, ol qarjylyq moralidy qiyndyqtar bolyp tabylady.
  • -Ýshinshi mәsele:qanaghatsyzdyq. Yaghny ómirden týnilu, bar dýniyeni baghalay almau.

Qazaqstan Respublikasy Bas prokuraturasynyng derekterine sәikes, 2022 jyly 157 mynnan astam qylmystyq qúqyq búzushylyq jasalghan, onyng 20 %-y nemese 31 mynnan astamy qúmar oiyndar negizinde jasalghan. Al sharasyz kýige týskenderi óz-ózine qol júmsaugha deyin baryp jatady. 2022 jylghy statistikalyq derekterge sәikes, 3 676 suisid faktisi tirkelse, onyng әrbir besinshisin qúmar oiyngha әues adam jasaghan. Songhy ýsh jylda qazaqstandyqtar qúmar oiyndargha 1 trln. tengeden astam qarajat salghan.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen ótken Qauipsizdik Kenesining otyrysynda halyq arasyndaghy qúmar oiyngha tәueldilik mәseleleri jan-jaqty talqylanghan bolatyn. El Preziydenti óz sózinde: «Songhy jyldary elimizde qúmar oiyngha tәueldilik beleng alyp barady. Keybir otbasylar ýshin búl ýlken qasiretke ainaldy. Ludomaniyagha qarsy kýreste tәrbie isi men týsindiru júmystaryna erekshe mәn beriluge tiyis», – dep atap ótken bolatyn.

Songhy kezdegi әr týrli oiyndardyng kompiuterdegi balamasy  jasaldy, ol oiyndardy kez-kelgen jerde, kez-kelgen uaqytta qol telefonmen-aq oinaugha bolady.  Al osy oiyndardyng bәri de oiyn kazinosynyng kompiuterlik núsqalary bolghandyqtan adamdardy oiyn qúmarlyqqa әkeledi.

Qúmar oiynnyng qúmarlyghynan shygha almay, qúrdymgha ketken talay jastar kóz aldymyzda. Búl dert kýn ótken sayyn qanatyn jayyp, ómir shyrghalanynda talaylardy shyryldatty. Uaqyt ótken sayyn jastarmyzdyng sanasyn ulap, qúrdymgha týsirude.

 Studentterge qúmar oiyndaryna qarsy  taqyrypta kuratorlyq saghat ótkizu, olardyng boyyndaghy adamy qúndylyqtardy qorghau, onyng zardaptaryn týsindiru, aldyn alu,  olardyng qúmar oiyndaryna  qarsy bilimderin jetildiru bolyp tabylady.

 Maqpal Atyhanova,  Almaty tehnologiyalyq uniyversiyteti AÓjÓÓT kafedrasynyng lektory

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407