Beysen Ahmetúly. 25 qazandy Tәuelsizdik merekesi etip jaryalau kerek!
Tәuelsizdik kýni tayaghan sayyn jeltoqsannyng yzgharly jelimen birge suyq sayasattyng da jeli sogha bastaydy. El quanyshty merekeni emes, әldebir auyr kýn kele jatqanday tymyrsyqtana qarsy alady. Ýkimet jaghy әlde neden sekem alyp, saqtyq sharalaryn kýsheyte bastaydy. Gazet-jurnaldar da aluan týrli taqyryptardaghy quanyshtan góri naz ben syzgha toly maqalalardy jariyalaydy. Internet betteri talas pen talqynyng sheshilmes ortasyna ainalady. Bireu kýnirente qúran baghyshtap jatsa, bireuler eske alu keshterin ótkizedi. Al bireuler Tәuelsizdik quanyshyn jyrlay bastaydy. Búl kezde biylik pen qala jana jyldyq bezendiruding qarbalastyghyna kirisedi. Mine, búl bizding Tәuelsizdik merekesi kýnimizding naqty jaghdayy.
Tәuelsizdik kýni tayaghan sayyn jeltoqsannyng yzgharly jelimen birge suyq sayasattyng da jeli sogha bastaydy. El quanyshty merekeni emes, әldebir auyr kýn kele jatqanday tymyrsyqtana qarsy alady. Ýkimet jaghy әlde neden sekem alyp, saqtyq sharalaryn kýsheyte bastaydy. Gazet-jurnaldar da aluan týrli taqyryptardaghy quanyshtan góri naz ben syzgha toly maqalalardy jariyalaydy. Internet betteri talas pen talqynyng sheshilmes ortasyna ainalady. Bireu kýnirente qúran baghyshtap jatsa, bireuler eske alu keshterin ótkizedi. Al bireuler Tәuelsizdik quanyshyn jyrlay bastaydy. Búl kezde biylik pen qala jana jyldyq bezendiruding qarbalastyghyna kirisedi. Mine, búl bizding Tәuelsizdik merekesi kýnimizding naqty jaghdayy.
Ókinishtisi, resmy mereke retinde belgilengen osy kýn jәy halyq ýshin merekelik kónil-kýy syilay qoymaytyn siyaqty seziledi. Al men ýshin búl kýn tayaghan sayyn әldebir kýngirt túman men suyq yzghar tayap kele jatqanday seziledi. Oghan qystyng qaqaghan suyghy men boranyn qosynyz. Kýngirt túman – әli tolyq ashylmaghan «Jeltoqsan qozghalysynyn» syrly da, múnly tarihynyng belgisi bolsa kerek. Yzghar men boran – qanqúily bodandyqtan qalghan jara men óshpendilikting belgisi bolmaq. «Jeltoqsan qozghalysy» tarihy kýnderegi men Tәuelsizdik merekesinin qatar kelui qazaq halqyna ýlken salmaqty da ala keletini kýmәnsiz.
Qazannyng 25 júldyzy – tәuelsizdik merekesi kýni bolugha layyq.
Qazaq eli ózining egemendigin 1990 jyly qazannyng 25 júldyzy qabyldaghany mәlim. Al әlemge resmy týrde 1991 jyly jeltoqsannyng 16 júldyzy jariyalady. Qazaq (Sovettik Sosialistik) Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly deklorasiya bylay bastalady: «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Jogharghy Soveti Qazaqstan halqynyng erkin bildire otyryp...
Qazaq últynyng taghdyry ýshin jauapkershilikti úghyna otyryp, izgilikti demokratiyalyq, pravolyq memleketti qúrugha bel baylaudy negizge ala otyryp,Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng memlekettik egemendigin jariyalaydy jәne osy Deklorasiyany qabyldaydy» - dep 17 bólimnen túratyn qújatty qabyldady.
«Deklorasiyada egemen el retinde, el aumaghynyng bólinbes bir tútastyghy, memlekettik rәmizderding qasterlenui, tipti egemendi memleket retinde jana Konstitusiyanyng jýzege asyryluy jayynda naqtyly aitylghan»( Samat Sypatayúlnyng maqalasynan ýzindi).
16 jeltoqsan qanday kýn?
- Qazaqstan Respublikasynyng resmy Tәuelsizdik kýni.
- Biylik pen qazaqtyng basy bir kýnge syimaytyn kýn retinde de aitugha bolady. Tәuelsizdik merekesi tayaghan sayyn qazaq jastary men studentterine qarata biylik tarapynan qysym kóbeyip, sayasy jinalystar men tekteuler qosylady, tipti jataqhana men qaladan shyghyp ketu mindettelip, qolhat jazdyrylatyny taghy bar. Mine, búl «Jeltoqsannyng 16-júldyzy» biylik ýshin – qorqynysh pen saqtyqqa toly qaterli kýn ekenin týsindiredi. Oghan әr jerde toptasyp jýrgen adamdar tobyn andyghan saqshylardyng tiriligin qosynyz. Solay bola túrsa da, memlekettik dengeyde merekeleuge qúlyq tantpaydy. Olar ýshin jana jyl әlde qayda manyzdy siyaqty...
- Jýreginde ata-baba amanatyna degen qúrmeti úiyghan, Tәuelsizdik baqytynyng onay qolgha kelmegendigining sebebin parasat kózimen qaraytyndar ýshin búl kýn – Tәuelsizdik ýshin jan qighan bozdaqtardyn kýresi men taghdyryn eske týsiretin, qarttargha sanat, jastargha sabaq beretin ruhany janaru kýni.
- Jeltoqsan taqsyretin tartyp, jeltoqsannyng suyghyna tonyp, әdiletsizdiktin otyna kýigen jeltoqsanshylr men jeltoqsanshylardyng izbasarlary ýshin búl kýn - Otan men últtyn, namys pen ardyng jolynda qúrban bolghan bozdaqtardy eske alatyn qaraly kýn.
- Últtyng qazirgi әr belesin aqyl tarazysymen tarazylap, amal-niyetimen kórsetetin, últ bolashaghynyng jolyna bey-jay qaramaytyn últ ziyalylary ýshin búl kýn – taghy da kýres kýni.
- «Oraza namaz toqtyqta» dep, «baytal týgil bas qayghy» bolyp jýrgender ýshin jәy demalys kýni. Onsyz da qaqaghan suyq pen borannan syrtqa shygha almay qalghan balalardy qosynyz. Merekelik quanyshty sezine almaudan auyr ne bar?I
- Jana jyldyng kólenkesinde qalyp kele jatqan jetim mereke.
Al sol tarihy «Jeltoqsan qozghalysyn» eske alu kýni men Tәuelsizdik kýnining qatar kelui – Qazaqstan biylik tarapynan bolghan ýlken qatelik dep esepteytinder jetip jatyr. Bireuler kýnirene qúran baghyshtap jýrse, al bireulerding mәz-mәiram bolyp quanyp jýrui aqylgha syimaytyn ersi jaghday ekeni belgili. Endeshe, búl eki datany qatar qoy – Tәuelsizdikti qorlau emes pe?
Jeltoqsannyng qangha toly tarihy kýnin Tәuelsizdikting atauly mere kýnine qatar qongdy – kek pen ruhqa toly Jeltoqsan kýnderin býrkemelu ýshin әdeyi oilastyrylghan, sayasy zymyandyq retinde baghalaytyndar da tolyp jýr. Sebebi, onsyz da Tәuelsizdik merekesine layyqty, salauaty say keletin kýnder bar ghoy. Biz búl jerde 16-jeltoqsanda Tәuelsizdikti resmy jaryalaghanymyzdy moyyndamay otyrgha joqpyz.
Mine, búl jeltoqsan ruhyn janghyrtu emes, jasyru bolyp túr. Búl jaghynan qaraghanda 16 jeltoqsandy, tipten Tәuelsizdik kýnin jana jyldyng kólenkesine qaldyru – qazaqtyng ruhyn jasytudy maqsat etken, úrpaqtyng maqtanysh seziminin, jauapkershilik sezimining oyanuynan qorqatyn әldebir zymyan, qaskóy toptyng jymysqy sayasaty emes pe degen kýmәn tudyrady. Áytpese, sol ghúrly qorlaytynday ne jazyghy bar edi?! Qalghanyn qam kónil oqyrmandar saralay jatar.
Tәuelsizdik merekesi kýnin ózgertse, 16 jeltoqsannyng aibyny men manyzyn onan arman biyikteterr edi. Tәuelsizdik merekesi qazaqtyn eng úly merekesi әri solay bolugha tiyisti. Al ony oidaghyday ótkizu jәne úiymdastyru memlekettin óteuge tiyisti paryzy. Últ bolashaghyna, balalar men jastardyng jýregine patriottyq tәrbie beretin últtyq iydeologiyanyng aiyrylmas bir bólegi.
Egemendik turaly deklarasiya qabyldanghan 25 qazandy Tәuelsizdik merekesi etip jaryalau kerek. Búl 16 jeltoqsannyng salauatyn onan arman asyrar edi.
Júrt onsyzda 16 jeltoqsandy «Ruhany janghyru kýni» retinde qabyldaydy da, Tәuelsizdigimizge egiz taghy bir mereke payda bolady. Mine, búl úrpaqtar jýregine Otanshyldyq gýlin egetin taptyrmas iydeologiyalyq qaru bolmaq. Onyng ýstine Tәuelsizdikting әlemge 16 jeltoqsanda jaryalanuynyng ózi – búl kýnning salauatyn onan arman asyryp, bizding aldynghy buyn ata-babalarymyzdyng amanatyna adaldyghymyzdyn, qúrmetimizding kuәgerine ainalar edi. Búrynghysha jana jyldyq shyrshalar men bezendirulerding kólenkesinde qalmaytyn edi. Tәuelsizdik kýni de biylik pen ayazdyn, shyrsha men ayaz atanyng qyspaghynan qútylar edi.
Abai.kz