Jiyrmasynshy ghasyrdyng sekseninshi jyldary iysi qazaq ýshin ýzilgen ýmit jalghanyp, joghalghan ruh pen sana qayta janghyryp, últtyng ertenine degen senim payda bola bastady.

M. Áuezov bastap bergen tarihy romandar kerueni revolusiya, ashtyq, repressiya, soghys esengiretken halqymyzdyng jadyn tiriltti. Qyryq jylgha tayau qazaqtardyng basym bóligi ómir sýrgen Kenes Odaghy, Qytay, Mongholiya siyaqty elderde salystyrmaly týrde tynyshtyq ornady da, qazaqtardyng ósimi bastaldy. Tynyshtyqta, molshylyqta tuylghan úrpaq dýniyege keldi. Olar es bilip, etek jiya bastaghanda, alyp imperiyanyng tamyryn shayqaltqan әigili «Jeltoqsan oqighasy» ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin qalyptasqan әlemdik tәrtipting ózgeruine yqpal etti. Sol dýmpýding ayaghy Kenes Odaghyn ydyratyp tyndy.

Qayta qúru zamanynda mektep tabaldyryghyn attaghan, oi-sanasy tәuelsizdik túsynda qalyptasqan sol azat úrpaqtyng aldy ýkimet, qosshylary ministrlikter men últtyq korporasiyalardyng tizginin ústap otyr. Biznes pen jana tehnologiyalardyng qyr-syryn mengerip, otyzynda orda búzyp, qyryghynda qyrdan asqan qanshama baghylandarymyz qazaq elining mәrtebesin әlemdik masshtabta kóterip jatyr. «Ornynda bar onalar» degen osy. Ghasyrlar qoynauynda myng ólip, myng tirilgen qazaqtyng qazirgi jaghdayyna qarap, Allagha myng mәrte shýkirshilik aitamyz.

Maujyraghan mamyr aiynyng 15-17-shi kýnderi Almaty qalasynyng QR últtyq kitaphanasynda kitaphana men «Foliant» baspasy úiymdastyrghan «Qazaq Book Fair» kitap jәrmenkesi ótti. Osy shara ayasynda birneshe kitaptyng tanystyrylymy boly, avtordyng qolynan kitap satu alu mýmkindigi tudy.

Sonymen jәrmenkede aqyn, jazushy bauyrym Úlarbek Dәleyúlynyng qolynan «Joshy han» romanyn qoltanbasymen aldym.

Úlarbek Dәleyúly 1980 jyly 26-shy qantarda QHR ShÚAR Ile qazaq avtonomiyaly oblysy Altay aimaghynda ómir esigin ashyp, 1999-2003 jyldary qasiyetti Týrkistanda Q.A.Yassauy atyndaghy halqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetin tәmamdaghan. Sodan beri poeziya men proza janrynda qatar qalam terbep keledi.

1978 jyly Qytay Kommunistik partiyasynyng 11-shi siyezinde 3-shi plenumynan keyin qytaydyng sayasi, qoghamdyq ómirinde týbegeyli ózgeris boldy. Syrtqa qarata qaqpany aiqara ashyp, naryqtyq qatynastar ornady. IYdeologiyagha salasynda batys qúndylyqtary dendep kirdi. Bilim, ghylym, mәdeniyet salasynyng jetistikteri sayasy maqsat ýshin emes, adamy qúndylyqtardy damytugha baghyttalyp, shygharmashylyq túlghalargha salystyrmaly erkindik tiydi.

Sonymen, sekseninshi jyldarda tughan úrpaqtyng oi-óresi, dýniyetanymy basqasha bolyp qalyptasty.  Úlarbek jәne onyng zamandastary orta mektepti ayaqtaytyn jyldarda Qazaqstanda «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang dýniyege kelip, әlemning qyryqtan astam elinde jasap jatqan qandastarymyzdyng úrpaghynyng atamekenderinde joghary bilim aluy ýshin arnauly kvota bólindi. Qazaq kóshining qúramy jas buynmen tolyghyp, bolashaq jas mamandar qosyny qalyptasty. Sol kezende qazaqtar jasap jatqan ólkelik, oblystyq, aimaqtyq ónirlerdegi tehnikalyq kolledjderde qazaq studentter azayyp ketkendikten, olardyng ornyn Ontýstik Shynjannan studentter alyp kelip, toltyrghanyn estip jattyq.

Qazir elimiz ruhaniatynda bir shoghyr bolyp tamyr tartyp, qanat jayghan, belesterge shyghyp, biyikterdi baghyndyrghan Úlarbek Dәleyúlynyng zamandastary men teteles inilerine qarap, dәn riza bolamyz. Olar: Múrat Almasbekúly, Toqtarәli Tanjaryqúly, Úlarbek Núrghalym, Yrysbek Dәbeyúly, Talapbek Tynysbekúly, Gýlmanat Áuelbekqyzy, Jaras Kemeljanúly, Erbol Alshynbayúly, Bilal Quanyshúly, Erbolat Ábikenúly, Alash Túrsynәliúly, Túrdybek Qúrmetqan, Úshqyn Saydirahmanúly, Qozybay Qúrmanúly, Quanysh Qappasúly jәne men úmyt qaldyrghan nemese bile bermeytin qanshama jastarymyz jalaqysy az, jarapazany kóp japaly júmystyng otymen kirip, suymen shyghyp jýr. Olardyng qalamynan shyqqan «Ahmet. Últ ústazy», «Mirjaqyp. Oyan, qazaq» teleseriyaldary últ ruhany ómirindegi jәne tele-óndirisindegi, aita qalsyn janalyqtardyng biri boldy. Endi mine, «Joshy han» tarihy romany qazaq tildi auditoriyanyng kenistigin keneytip, «alamyn dep emes, beremin» dep kelgen qandastardyng qatary kóp ekenin dәleldep túr.

«Tórtinshi qantar oqighasynan» keyin elimiz mәdeniyet pen ghylym, bilimge aiyryqsha nazar audara bastady. Oghan kuә mausym sayyn, jyl aunamay ótip jatqan kitap jәrmenkesi. Eng alghash «Otandastar qory» KeAQ 2022 jyly «Ár qazaqqa - bir kitap» aksiyasyn bastap, alys-jaqyn shetelderde túratyn qandastargha kitap qoryn jasaqtap berdi. 2023 jyly Parlamentting jetpis payyzyn ústap otyrghan biyleushi partiya «Kitap-Amanat» jobasyn alyp shyghyp, el aumaghynda keng kólemde nasihat júmysyn jalghastyryp otyr. «Amanattyn» sayasi, qarjylyq, úiymdyq resurstary tolyqtay osy baghytqa júmyldyrylyp, әueli qala, oblys ortalyqtarynda, odan keyin audan, auyl ortalyqtarynda jalghasyp jatyr.

Burokratiyalyq kapitalizm ornaghan zamanda bilimning qadiri ketip, qasiyeti qashqan edi. Tamyr-tanystyqpen, qylmyspen bayyghan qaltalylar nadandyghymen, sauatsyzdyghymen maqtanghan zamandy da kózimiz kórip, qúlaghymyz estidi. Onyng bәrin ótpeli, ólara zamannyng enshisine jiberdik. Endi mine, baghdarymyzdy týzep, joghaltqanymyzdy týgendey bastadyq. Áriyne, múnyng bәri tәuelsizdik pen túraqtylyqtyng arqasy. Osyny әrqasha qaperde ústayyq.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz