Sonymen, «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne qylmystyq-atqaru jýiesi salalaryndaghy zannamany jetildiru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna 18 mamyr kýni Preziydent qol qoydy.

Zanda qarapayym dengeyde memlekettik tildi bilmeu Qazaqstan azamattyghyn beruden jәne qalpyna keltiruden bas tartudyng bir negizi bolyp bekitilipti. 

Atalghan normany  BAQ ýsh kýnnen beri tynbay sýiinshilep jatqan kórinedi.

Endi osy «biregey» norma turaly óz oiymyzdy ortagha salyp kóreyik.

Kollaj suretteri: ratel.kz jәne QazTAG sayttarynan alynghan.

«Memlekettik tilden emtihan tapsyru...» degende, bizding oimyzgha birden genaral Ghany Qasymov sap etip orala ketedi.

Últy qazaq bola túryp, qazaqsha eki auyz sózding basyn qúrap sóiley almaytyn sol Ghany Esenkeldiúly, janylmasam, eki mәrte Preziydenttik saylauda kandidat retinde tirkelip, eki retinde de memlekettik tilden tapsyrghan  emtihannan sýrinbey ótip ketip, «aydy aspangha biraq shygharyp edi» ghoy.

Demek, bizding elde Zang óz dengeyinde atqarylmay kelgeni belgili.

Búl normanyng atqaryluy da sol Ghany Qasymovtyng emtihanynyng ayaghyn qúshyp qaluy әbden mýmkin.

«Negesi» - mynau:

Qoldanystaghy «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zanynyng 16-babynda «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng ishinde jaqyn tuystarynyng biri - balasy (onyng ishinde asyrap alghan balasy), júbayy (zayyby) jәne ata-anasynyng bireui (asyrap alushysy), apa-qaryndasy, agha-inisi, atasy nemese әjesi bar, Qazaqstan Respublikasyna túraqty túru maqsatymen kelgen, búrynghy odaqtas respublikalardyng azamattary, Qazaqstan Respublikasynda túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldanatyn bolady...» degen norma bar.

Búl jay norma emes, Mәskeude sonau 1999 jylghy 26 aqpanda jasalghan Belarusi Respublikasynyn, Qazaqstan Respublikasynyn, Qyrghyz Respublikasynyng jәne Resey Federasiyasynyng arasyndaghy Azamattyq aludyng onaylatylghan tәrtibi turaly kelisimning negizdinde atalghan Zangha engizilgen.

Suret: adilet.zan.kz skriyni.

Al, búl tórt jaqty kelisim «Belarusi Respublikasynyn, Qazaqstan Respublikasynyn, Qyrghyz Respublikasynyng jәne Resey Federasiyasynyng arasyndaghy Azamattyq aludyng onaylatylghan tәrtibi turaly kelisimdi bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1999 jylghy 30 jeltoqsandaghy №17-II Zanymen bekitilgen.

Endeshe, BAQ duyldatyp jatqan «biregey» norma boyynsha, osy shartpen búrynghy odaqtas respublikalardyn, naqtylap aitsaq, Resey, Qyrghyzstan, Belarusi azamattary Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alarda, olardan da memlekettik tilden emtihan alugha, odan ótpese olargha Qazaqstan azamattyghyn beruden bas tartugha tura keledi.

Eger, «biregey» normagha say, bizding atqarushy biylik Qazaqstan azamattyghyn alghysy keletin osy ýsh elding azamattaryna memlekettik tilden emtihan tasyrasyng dese, basqasyn bilmeymin, búl mәselege birinshi bolyp Resey biyligi aralasuy, tipti, óre týregelui mýmkin.

Dәl sol kezde bizding atqarushy biylik pen zang shygharushy organnyng ókilderi taghy da qúiryqtaryn búttaryna qysyp, shonqayyp-shonqayyp otyra ketpese bolghany.

Suret: Abai.kz skriyni.

«Taghy da» deytin sebebim, esterinizde bolsa, Reseyding Qazaqstandaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Aleksey Borodavkin 2022 jyly ózderining «Nezavisimaya gazetasyna» bergen súhbatynda auzyna kelgenin ottap: «Orys tilin bilmeytin qazaqstandyqtardyng deni – basqa memleketterden qonys audarghandar, yaghny qandastar. Búl olardyng zamanauy qazaqstandyq qoghamgha tez sinisuine kedergi keltiredi, búl el biyligi ýshin aitarlyqtay problemalar tughyzady», - degen edi ghoy.

Ózining tughan qandastaryn Aleksey Borodavkin basqa teuip, qorlap jatqanda, bir deputat, bir ministr shyghyp, «mәu» deuge jaraghan joq.

Kerisinshe,  «Aleksey Borodavkin dúrys aityp otyr...» degendey synay tanytyp, bәri ýnsiz qaldy.

Men «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyndaghy 2023 jylghy 19 sәuirde qabyldanghan atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghyn bizding Senat osy Aleksey Borodavkinning yghyna jyghylyp, Úly kóshti toqtatu ýshin әdeyi bir auyzdan maqúldap berdi me eken dep te oilaymyn.

Shyndyghyna kelsek, atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghy Ýkimet qortyndy beretindey neshe milliardtaghan qarjy talap etetin norma emes, Mәjilisting әdettegi bir ortanqol deputatynyng bir auyz úsynysymen-aq, alyp tastaugha bolatyn eki-aq, sóilem sóz.

Soghan qaramastan, osy normanyng Adam qúqyqtarynyng jalpygha birdey deklarasiyasyna (13-bap), Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna (21-bap) mýlde qayshy ekenin bile túryp, qos palatanyng bir deputatynyng «mynq» etpesten osy joly taghy maqúldap bere salghanyna qaraghanda, onyng ar jaghynda sol Aleksey Borodavkinning memleketi túr ma eken degen kýdik bar bizde.

Sóz joq, erteng myna «biregey» norma kýshine enip, atqaryla bastasa, oghan Resey biyligi birden qarsy shyghady, shu shygharady.

Býgingi baqyldaghan tekelerding әuselesin sonda kóremiz.

Al, biz aityp otyrghan osy dau shyqpas ýshin, bizding Mәjilistegi qazaq tilining «jankýierleri» myqty bolsa, eng aldymen anau Mәskeude 1999 jylghy 26 aqpanda jasalghan «Belarusi Respublikasynyn, Qazaqstan Respublikasynyn, Qyrghyz Respublikasynyng jәne Resey Federasiyasynyng arasyndaghy Azamattyq aludyng onaylatylghan tәrtibi turaly» kelisimdi bekitken 1999 jylghy 30 jeltoqsandaghy №17-II Zannyng kýshin jonglary kerek edi.

Ol kelisim men ony bekitken Zang túrghanda, myna «biregey» normanyng kóresisi әli alda!

IYә, BAQ búl «biregey» norma turaly «Memlekettik tilden emtihan tapsyratyn búl talap etnikalyq qazaqtargha qoldanylmaydy», - dep jazyp jatyr.

Biz búl jerde mәselening bir jaghyn aityp otyrmyz, endi, ekinshi jaghyna kósheyik.

«Biregey» norma bolyp bekitilgen búl memlekettik tildi bilu turaly talap etnikalyq qazaqtargha qoldanylmaytyny sekildi, jogharyda aitylghan «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zanynyng 16-babyna say, túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldana beretin búrynghy odaqtas respublikalardyn, atap aitqanda:  Resey, Qyrghyzstan, Belarusi azamattaryna da qoyylmauy da mýmkin.

Júrt aityp keledi, bizding memlekettik tilding kósegesin kógertpey kele jatqan – qyrghyz tili emes, belarusi pen orys sekildi slavyan tekti etnostar tili, әsirese, orys tili!

Aghylshyndar, nemister, fransuzdar qotaryla kóship kelip, Qazaqstan azamattyghyn jappay alyp jatqan joq.

Qazaqstan azamattyghyn alghysy keledi nemese alyp jatyr degen ózge últ ókilderining eng basym, tipti kóp bóligi de osy slavyan tekti etnos ókilderi ekeni taghy belgili.

Sonda, qazaq tilining kókjelkesinen basyp túrghan, adymyn ashtyrmay kele jatqan ózge tildegilerden, onyng ishinde slavyan tekti etnos ókilderinen QAZAQ TILINEN emtihan alugha jaramasa, Anau kókemning «30 jyl kýtken zang qabyldandy!» dep ýkilegen búl «biregey» normasynyng ne qayyry, ne paydasy bolmaq?!

Qalay desek te, búl «shy myltyghy» «pysh» etkenge jaramay qaluy әbden mýmkin.

Sol bayaghyday, taghy da halyqty aldau, taghy da Preziydentti úyatqa qaldyru...

Ashy da bolsa, shyndyq – osy, aghayyn!

Jalpy, múnday normany qabyldap alyp, erteng atqara almay masqara bolghannan góri, bizding memlekettik til turaly deputattyq saual joldaghyshtar әdettegidey «Bóri aryghyn bildirmes, Syrtqa jýnin qampaytyppen» sol Mәjilistin  tórinen «Til-til!» dep aighaylay túrghandary, úrandata bergenderi әldeqayda ong bolar edi.

Odan da tәuiri, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyndaghy 2023 jyly 19 sәuirde Senat qabyldaghan atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghyn alyp tastap, onyng esesine Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna vizasyz tәrtippen kelgen etnikalyq qazaqtargha ýsh jylgha deyingi kóp mәrteli viza beru tәrtibin engizse, sóitip óz qandastarymyzdyng Atajúrtyna oraluyna danghyl jol ashsa, múnyng memlekettik tilding kósegesining odan ary kógere týsuine tiyer sebi búdan әldeqayda zor bolar edi ghoy.

Biraq, bizding býgingi Mәjiliste otyrghan aq jaghaly kókelerde onday sana men bilik qaydan bolsyn!

Auyt Múqiybek

Abai.kz