Kýndelik betterinen...

28.01.1993 jyl, beysenbi. Kýn shayday ashyq.

Ejelgi shyghystyq esep-toghystar boyynsha býgin jýgirgen it qatyp óletin tórtinshi toghystyng bitken, besinshi toghystyng alghashqy kýni. Jylylyq on ekisi jetti. Ay shaqyrayyp shalqaq jatyr. Ár nәrse óz uaqytynda ghoy. Mezgilsiz shaqyrghan tauyqtay únamsyz-aq.

Men әli kitap oqu tóniregindemin. Etek-jenim jinalyp, sana túndyrudan әli ótpegen siyaqtymyn. Qysqasy jazugha әli dayyn emespin. Oiyma kelgen jylt etpelerdi osy dәpterge týrtip, kónil aulaghansyimyn. Osylardyng basy qosyla kele, baysaldy zertteuge ainalar degen dәmem bar.

Býgin Múhtar Maghauinnyng «Kókbalaq» atty povestin oqyp shyqtym. Kólemine qaray, roman deuge de bolar. Jeldirte, shaldyrta bayandaghannyng ózinde qazaqtyng eki ghasyrlyq qiyamet-qayym, tarihynyng qadau-qadau tústaryn, әsirese ruhaniy-mәdeny psihologiyalyq jalghastyghy men janghyruyn, damuy men azghyndap tozghyndauyn sheber asha bilipti. Sayasat san-saqqa jýgirtken әlem-jәlem jamylghy men aldamshy úrandardy sypyryp tastap, isting mәn-maghynasyna jýginer bolsaq, qazaq degen halyqtyn, derbes etnos retinde de, últ retinde de  basqalardan bólektep, daralap túrghan eki qasiyetin erekshe atap, әri dәleldep beru kerek. Onyng birinshisi - muzykalyq foliklori, yaghny dombyra men qobyzgha baylanysty әn-kýy múrasy, onyng ishinde jelili, oqighaly shertpe kýy on eki mýshendi, alpys eki tamyryndy boylap býlkildetetin qonyr әuen. Al ekinshisi, әriyne poeziyasy, onyng ishinde tek ózimizge ghana tәn sheshendik, jyraulyq, aitys jәne túrmystyq jyrlarymyz.

Múhtar Maghauin halqymyzdyng eshkimge úqsamaytyn dara qasiyetterin proza tilimen jetkize aitqysy kelipti, aita alypty da. Kýishilik, oryndaushylyqtyng san ghasyrlyq tarihy tәjiriybesi qazaqtyng úlan baytaq dalasynday keng de, bay da, әsirese, qiyr qonyp shet jaylap, úly taulargha, sayyn dalagha shyghandap ketip, orys pen qytaydyng zúlym qúryghyna bertinge deyin ilinbey, asau-búla tirligining shyrqyn búzbay kelgen nayman men kereyding kýishilik, әnshilik óner mektebi erekshe nazar audarudy talap etedi. Ókinishke oray bizding muzyka zertteushilerimiz osynshama mol baylyqty, búzylmaghan túmsa mәdeny múrany nazardan tys qaldyryp keldi. Tipti ony ógey baladay shetke qaghyp kelgeni de búl kýnde jasyryn emes.

Múqang kórkem prozada da, ghylymy zertteude de qaghys qalghan sol jana ólkege barlau jasaydy. Ilandyra, iyite, ton, qatty jýrekterdi jibite jazady.

Adamzattyng birqansha bel-belesinen ótken eki ghasyrlyq alasapyran zil-zala arasynda Toqsaba kýishimen Aytan saldyng basynan keshkenderi tútas tariyh. Bir últtyng ruhany saltanaty men óshkindeuining ayanyshty mysaly. Shalqyghan dariyanyng qúrdymgha ketip, sualuy muzykalyq múranyng ghana emes, adamdardyng da azyp tozuy. Aqyr zaman belgilerining molynan kórinis berui. Tumasa da tughanday agha-qaryndastyng (Laziza men Aydaboldyn) hayuansha janasuy. Bilimdi, oqymysty ghalymsymaqtyng oqymaghan danyshpandy tany almauy. Oqyghan «dananyn» qara týnek oi-sananyng qasiyetti kýy atasyn, onyng qaytalanbas mol múrasyn halyq iygiligine jarata almaghany qanday ókinishti. Al ondaylar bizde qanshama edi?

Qara domalaq nәzik bala bolmaghanda,taqyr jerge otyryp qalghanday bolar edik. Oghan da shýkirshilik. Al, búl jazushynyng tәtti qiyalynan tughan bolar. Men «Kókbalaq» arqyly Múqandy shyn tanyghan siyaqtymyn. Ruhany jaqtan talgham, talap túrghysynan, qúday biledi minez-qúlqymyz jóninen de óte jaqyn tuystar siyaqtymyz.

«Tútqyn jolaushymdy» óte jaqsy kórushi edim. Kýishilik jәne kýy tabighatyn ashudaghy әjeptәuir talpynys dep marqayatynmyn. «Kókbalaqtan» keyin ol oidyng kýpirlik ekenin úghyndym. Bayaghy Iliyas Jansýgirovten keyin Hamit Erghaliyev óleng tilimen kýi, kýishi jóninde biraz tolghady. Ábish pen Tәken de ózderinshe qara sózben tolghap baqty. Bәri de jarasymdy, әrqaysysynyng óz orny, ýlesi bar. Biraq dәl myna Múqanday jerine jetkize sauatty, jýieli, ghylymy әri kórkem tuyndyny býginge deyin eshkim de bere almaghanyn moyyndauymyz kerek. Kýiding qalay shyqqany, kýishining sol kezdegi jan qúbylysy, shabyt-sharpysy, oryndaushylyq erekshelikteri turaly biraz dýnie jazyldy da. Al, biraq qazaqtyng tútas kýishilik mektebi, saldyq daghuasy, óner adamdarynyng qym-qighash taghdyr tәleyi, jan, ruh silkinisi, qasiret-qayghysy, asqaq ta ór qadir-qasiyeti, múragerlik jalghastyghy jóninen kýy tabighatyn tanyp, tanyta bilu jaghynan Múhtar Maghauin kýlli qazaq qalamgerlerinen moyny ozyp shyghandap ketken eken.

Jazushy Múhtargha búl tústa ghalym Múhtar erekshe esqatsa kerek. Teginde aqyn bolsyn, jazushy bolsyn aldymen ghalym boluy, yaghni, ghalymdyq bilim biligi boluyn shart etu kerek siyaqty. Álemdik tәjiriybe, úlylar, klassikter úlaghaty bizge sol shyndyqty menzeydi. Múhtar Maghauin jazu praktikasy da sony naqtylaydy. Sondyqtan Múqang tvorchestvosymen shyndap ainalysu kerek.

31.01.1993.

Keshe keshkili aua-rayy jóninde aqparda 6-8 gradustyq jylulyq uәde etilip edi, kereghar zamannyng ker habarynyng biri bolyp býgin kәdimgidey qyrbaq qar jauyp syrghaq jýrdi.

Keshe keshte mening otbasymda este qalarlyq bir bas qosu boldy. Talaydan oilap, josparlap jýrgen is edi. Qazaqtyng belgili ghalymy, jazushy Múhtar Maghauindi bәibishesimen, ózimmen taghdyrlas dostarym Aytan, Jәrkender jәne qiyr qonyp, shet jaylaghan kóshpendi qazaqtyng songhy túyaghynyng biri Mongholiyadan kóship kelgen Seytqan Aqpaev aghamyz qonaq boldy. Basqosudyng eki maqsaty bar edi: kórshilik qaqymdy ótep, erulik әri soghym sybaghasyn beru, eger sózimiz jarasyp til tabysyp jatsaq, әdebiyet, óner tipti sayasat jóninde pikir alysyp, syrlasu. Jazushy Múqannyng pendelik sipatyn da tanyp qoi, qysqasy tanysu, bilisu, syrlasu edi. Keshki saghat 3:30-dan 9:30-gha deyin qyzu,  yntaly, jan-jaqtyly, baysaldy әngime boldy. Úghystyq, bilistik, tanydyq bir-birimizdi. Bir kesh ýshin ol az olja emes. Men osynyng aldynda, 28 qantarda «Kókbalaqty» oqy otyryp, jazghan kýndeligimde «tipti jeke minez-qúlqymyzda da kóp úqsastyq bar shyghar» dep jazghan edim, qatelespegen ekenmin, shynynda ózimiz eken. Ádebiyet turaly, onyng belgili delingen ókilderi turaly, jazushylyq maqsat-múrat turaly, kerek deseniz, túrmystyq-pendelik úsaq-týiekter jóninde de úqsastyghymyz barshylyq eken. «Ghajap, ә!» deymin ózime-ózim. Biz әli aitpaghan aitylatyn sózderimizding de eshbir alshaqtyqsyz dәlme-dәl bir jerden shyghatynyn kýmәnsiz shamalaymyn. Myna ómirde, myna byqsyq pasyq tirlikte ózinmen pikirles, maqsattas, túrghylas adamynmen kezdesip, dastarhandas bolu qanday baqyt. Jan dýniyeng ishki-syrtqy qúbylysyndy túmshalap, kirletken, órisindi taryltqan onbaghandyqtardan bir kesh bolsa da tazaryp, juynysu, ózinning qalauynsha, óz tabighatynnyn, ruhynnyn, talgham-talabynnyng úghyndyruymen shyn sóilep, ashylu, aqtaryla jәrmenkelesu degen bir ghaniybet eken ghoy! Múhtardyng qarapayymdylyghy, kóp biletindigi, batyl keyde qynyr-qisyq ózimshil bolyp kórinetin qisyn-qiiynyng búltartpas dәldigi, betke, kózge ashyq aitylatyn ójettigi kóp jazushylardan oqshau, dara qasiyet bolyp kórindi.

Biz әsirese qazaq әdebiyetinin qadau-qadau tarihy belesteri jәne belgili qalam qayratkerleri jóninde bagha berude bir jerden tabyldyq, ómir boyy kelisip, úghysyp, uәdelesip alghanday sóilestik. 70 jyldyq sovet әdebiyetinde men osy dәpterime jәne basqa da qaghazdargha jazghandarym ózime ayan. Tek olardy Múhtarmen bolghan әngimemen salystyrsaq jetip jatyr. 1929 jyldan keyin kýiregen, azyp tozghan qazaq aqyl-oyynyn, әdebiyet mәdeniyetinin ayanyshty hәlin moyyndap, tanyp, baghalau uaqyttyng qatal synyn (on jyldap) kýtpey-aq sanaly aqyl oimen, taza últtyq, memlekettik jauapkershilik sezimmen, batyl baghamen qayta baghamdap tarazylau arqyly jas úrpaqtyng miyn shatastyratyn, kórjerden, aldamshy, jalghan bedelderden arylu. Daraqylyqty, jalpaq shesheylikti, jershildik, rushyldyq, partiyalas, mansapty qosaqtaushylyqty aulaqqa laqtyryp tastauymyz kerek. Búl tústa әriyne kóptegen kóne kóz jasamystarymyz ózi otyrghan bútaghyn ózi keskisi kelmeydi. Biraq uaqyt,  tariyh, taghdyr degen bir bet qaratpas, búltartpas, degbir-taghatsyz qatal  da qatigez kýsh bar ekenin aqyly dúrys adamdar pendeshilikpen úmytyp jýrmesin. Siz ben biz kólgirsip kópshik qoya bergennen 50-den 100-ge deyingi nóldik ondyqtardy qalt jibermey marapat merekelerdi topyrlata ótkize bergennen, ýiir-ýiir aqboz, kókboz attar mingizip kilem men   shapandargha qabat-qabat kómip tastaghanymen, neshemyng jana markaly aq-kók, qyzyl-qara mashinalardy kóldenen tartyp, qúldyq úrghanymyzben, tauday et, kóldey sorpa ishkizgenimen ol shirkinderding әdebiyet sarayynyng altyn bosaghasyndaghy paqyr basyn tórge shygara almasymyz Qúdaygha da, adamgha da ayan. Sony bile túra mysyqtan arystan jasaghysy, qarghadan býrkit jasaghysy, jabaghydan túlpar jasaghysy kelip ózeurep ónmendeytin  úyatsyzdyqty alty alashtyng kóz aldynda jarnamalaudan bir tynar emespiz. Osydan jýz jyl búryn qanday bolsaq býgin de dәl sondaymyz.

Jany ayauly jaqsygha qosamyn dep,

Árkim bir it saqtap jýr yryldatyp.

Taghy Abay atamyzgha jautandap múng shaghamyz.

Ol kisi:

Sýiener úlyng bolsa sen sýi,

Sýienerge jarar ol.

Sýikimi joq qúrmasyl by ,

Sýiretilip óter sol.

Tabylmas qayla,

Oybayla,

Ne payda? – dep ózine qosyla ah úrady.

Ile-shala, aqyr-taqyr kýder de ýzgizbey: «Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek tabylsa adamdyq qasiyetke oralugha bolady» dep júbatady meni. Men osylardy oy tarazysynan ótkizip jan-jaghyma, ótken-ketkenime kóz jibersem kónilim marqayyp  ta qalady.

Senbe júrtqa túrsa da qansha maqtap,

Áure etedi ishinde qulyq saqtap

Ózine sen, ózindi alyp shyghar,

Enbeging men aqylyng eki jaqtap, - deydi úly babam.

Aytylmay qalghan ne bar deysin? Tek istelmey jatqan qyruar is bar. Ózgeni qaytem, óz basymdy aitam. Ókinemin, barmaq shaynaymyn. Aygha juyq uaqytym tekke óte shyghypty. Kózdegen maqsat alys, jospar kóp. Qúr qyjyl, kijinuden asa almay kele jatqanym ókinishti-aq. Ne isteymin, qyrsyqpyn ba,  kesirmin be? Álde shyghymym, qarymym  osy aq pa? Álde uaqytty, orayly sәtti ótkizip alyp, qúr kýshenip jýrmin be? Mineki, múnday quanshylyq taqyr kónil kýy jandy qinaydy, shabyttyng qyran qúsy qolgha pyshtaqtap kelip, qonar shaghy qashan bolar eken? Bolama ózi sol, sonday bir baqyt? Ótkende avtobus ishinde Jarkentke ketip bara jatyp, tórt jol oralyp edi:

Dýnie kezek, jer dóngelek,

Cony bilmey, әtteng dýnie ai.

Ghapyl pende jýr entelep.

Sol ghapyl pendening biri men shygharmyn. Biraq er kezegi ýshke deyin deushi edi ghoy. Mening ýshinshi - songhy kezegim ghapyldyqpen ótip ketse amal joq. Áytpese «songhy týiin qoldan shyqpasa eken dep», Bayronsha ómir arqanynyng jasampazdyq, qalamgerlik ómir arqanynyng songhy týiinine jarmasyp otyrghanym tәnirge ayan. Múqtarlarsha orda búzar otyzda omyraulap, algha shygha almadyq. Taghdyr bizge búiyrghan qisyq, qynyr ómir soqpaghy oghan jol bermedi. Ol týgili qyrqa asar dәmeli qyryqty da itshilep ótkizip alyppyz. Endigi qyrtylda mәn-maghyna bolar-bolmasyn bilmey, kóz jetkizbey túryp, tәuekelge bel buyppyn. Aqyryn ongharsyn әiteuir. Qúr alaqan emesim, ýmitsiz emesim anyq. Paradoks bolsa da, búl bir tәuekel. Tәuekelge ne aqymaq ardyn-kýrding barady, ne erjýrek batyl  adamdar barady.

***

Qúrmetti Alash azamattary, әdebiyet pen óner janashyrlary, búl kýndelikting jazylghanyna da 31 jyl bolypty sodan bergi Tәuelsiz Qazaqstannyn  ruhani, mәdeny ómirinde aluan týrli ýnamdy-únamsyz ózgerister men janalyqtardyn  qanday bolghanyna qaramay menin  «Qazaq Sovet әdebiyeti» men Nazarbaevtyq «kóne Qazaqstannyn» jәne Toqaevtyq «jana Qazaqstannyn» qazaq halqynyng ruhaniyaty әlemine ne әkelgenin saraptay kele jazushy Múhtar Áuezovshe óner men ghylymgha adaldyghyn, ainymaghan ústanymyn jalghastyrghan Múhtardyng atyn airyqsha atap, erekshe mәrtebeleuding qajet ekendigine kózim jetti. Ol basqalar siyaqty sayasatqa kýilep, jasandy kósemderge jaltaqtap, ongha-solgha auytqymaghan azamattyq – qalamgerlik maydanynyng serkesi bola bildi.

Solay bola túra songhy kýnderi baspasózde әleumettik jelilerde klassik jazushymyz Múhtar Maghauinning bir súhbatynda aitqandary jóninde әrtýrli  sózder aitylyp jatyr. Meyli kim ne dese, o dey bersin, men biletin, men kәmil senetin bir aqiqat bar: Múhtar Maghauin ózi attas Múhtar Áuezovten keyin dýniyege kelip qolyna qalam alghan barlyq qazaq jazushylary qoly jetpegen әri qansha tyrashtanghanymen ony manaylay almaytyn asa zanghar biyikke әldeqashan kóterilgen naghyz klassik jazushy, ózi senimmen aitqanday, ol Kenestik dәuirding adamy bolghan emes. M.Áuezovshe Kenestik dәuirdi jyrlap, sosialistik realizm boyynsha jalghan shygharma jazbaghan, bar talantyn últynyng tarihy men tarihy túlghalaryna, bay auyz әdebiyetin zerttep, qazaq әdebiyeti tarihyn ýsh ghasyrgha bir ózi aparyp «HÝ-HÝIII gh.gh) bergen ghúlama ghalym retinde-aq óz atyn altyn әrippen jazyp qoyghan úly túlgha. Onyng qalamynan tughan kóptegen әngime, povest, romandar qazaq әdebiyetinin  altyn qoryna qosylghan jauharlar. Sondyqtan Múhtar Maghauinning «Men» dep ózin asqaqtata sóileuge qaqysy bar. Uaqyt óter, Múhang da, onyng zamandastary da óter búl pәniyden biraq keleshekte anyq jetetin sóz Múhtar Maghauinning sózi ekenine senetin qazaqtyng birimin.

Songhy týiin sózimdi orystyng úly synshysy V:G.Belinskiyding myna sózimen ayaqtaghym keldi: «Danyshpandyq degenimiz – jeke adamnyng tvorchestvolyq damuynyng eng biyik satysy. Talant – danyshpandyqqa qaraghanda tvorchestvolyq kemirek daryndylyq. Birinshiler – mezgilinde týsinilmey, tanylmay, baghalanbay, kóbinese óz zamandastarynan qughyn men kórealmaushylyqqa úshyraydy. Olardyng danqy keleshekte, ózderining sýiekteri qurap qalghanda mәlimdenedi. Ekinshileri – óz dәuirinin  sýietin, bedelin jýrgizetin adamdary bolady. Biraq tirisinde qúrmettelip, maqtau men baqytty bolyp ótse de, ólgen song búl manyzdy ala bermeydi. Al, keyde kózi tirisinde de olar óz danqynyng sóngenine kuә bolady».

Álimghazy Dәulethan,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng qúrmetti jazushysy

Abai.kz