Resey biznesi ýshin Kremliding әskery kommunizm әdisteri nege әkep soqtyrady? Osy saual TMD kenistigindegi basty taqyrypqa ainalyp ýlgerdi.

Baltyq boyy elderi de, Kavkazdyq respublikalar da jәne Ortalyq Aziya sayasy sholushylary da osy mәseleni san-saqqa jýgirtip, óz boljamdary men qisyndaryn algha tarta bastady.

Resey preziydentining inaugurasiyasynan keyin Kremli, reseylik jetekshi ekonomister boljaghanday, menshikti keng kólemde qayta bóluge kiristi.

Osylaysha, bolishevizmning elesi Reseyding zauyttary men fabrikalaryn kezip, últtyq qorghanys mýddesinde ne tabugha bolatynyn izdey bastady. Búl eles qalay payda boldy endi sol turasynda tarqata sóz etetin bolsaq...

Ukrainadaghy soghysty jalghastyrugha Kremlige aqsha jetpegen jaghdayda jeke kәsiporyndardy memleket menshigine alu tolqyny bastalady degen sarapshylar boljamy shyndyqqa ainala bastady. Ukrainagha basyp kirgennen beri Reseyden 250 milliard dollardan astam qarajat әketildi.

Jaqynda Kaluga oblysynyng audandyq soty RF Bas prokuraturasynyng Klimovka mamandandyrylghan patron zauytynyng (KSPZ) aksiyalaryn memleket paydasyna jeke menshik iyelerinen alyp qoiy turaly azamattyq talabyn qanaghattandyrdy. Oghan deyin «Kuchuksulifat», Yaroslavsk keme jasau zauyty, «LOMO» AQ jәne basqa da jeke kәsiporyndar memleket menshigine alyndy.

Áskery zauyttar, himiya kombinattary, avtomobili kәsiporyndary, bankter, bir sózben aitqanda, barlyq negizgi strategiyalyq aktivter Kremli basshylarynyng shaghyn tobynyng baqylauyna ótedi. Áskery kommunizmning kenestik kezenimen aiyrmashylyghy, qazirgi zamanghy memlekettik menshikke aludy Reseyde bylghary kiyimdi jәne mauzerli qyzyl komissarlar emes, qarapayym sot alqasy jýrgizude.

Búl prosess arydan oilastyryp, Putinning revanshistik iydeyasy ýshin qúpiya saqtalynyp kelgeni esh jasyryn emes. RF aumaghynda qarapayym sot alqasy biznes repressiyanyng qandy qol jendetine ainaldyryldy. Sot alqasyna biznesmenderding taza jolmen bayymaghandyghy tayblmas hәm búltartpas faktige bir kýnde ainalyp shygha keldi. Sonymen, 2022 jyldan bastap RF Bas prokuraturasy sybaylas jemqorlyq, aqshany shetelge shygharu, 90-shy jyldary zansyz jekeshelendiru jәne basqa da aiyptar negizinde kәsiporyndardy memleket menshigine alu boyynsha 40 isti bastady.

Osydan ýsh jyl búryn Reseyge qarsy ekonomikalyq sanksiyalar engizilgende, olardyng әseri eki-ýsh jyldan keyin payda bolady dep eseptelgen. Biraq ýshinshi jyl ótti, al Resey ekonomikasy әli kýnge deyin qalypty júmys isteude jәne Putinning soghysty jalghastyrugha әli de qarajaty bar siyaqty... bolyp kóringenimen dýnie 380 gradusqa tónkerilip ýlgergendigin әlem emes, reseylikterding ózderi de seze bastady.

Býginde eshkimge kereksiz soghysty qarjylandyru jәne últtyq ekonomikany ústap túru ýshin memleket óz biznesin ózi tonaugha kiristi. Ózi otyrghan bútaqty baltalau әreketine parapar búl qadam Kremli ýshin óte qauipti jol. Mysaly, biylik «Gazpromnan» trillion 300 milliard rubli alyp, salyq jýiesin әdeyi ózgerte otyryp, Resey ekonomikasyn ústap túrghan gaz jәne múnay biznesinen aqsha aludy jalghastyruda. Yaghni, Resey basshylyghy býgin - erteng búl kompaniyalar bankrot bolsyn degen qaghidatpen shiykizattan payda týsiretin salanyng songhy shyrynyn syghyp ómir sýrip jatyr.

Ózining inaugurasiyasyna deyin Vladimir Putin Resey ónerkәsipshiler men kәsipkerler odaghynyng (RÓKO) sezinde últtandyru bolmaydy dep sendirse, endi saylanyp alghannan keyin sol uәdesinen tayyp, arqalarynan qanjar súghyp otyr.

Búl qadam memlekettik menshikting qúrbany bolghan reseylik qor naryghyn joyyp jiberdi. Eng bastysy Zandaghy ózgerister. Atap aitar bolsaq, Resey Jogharghy Sotynyng uaqyt ótu merzimi tergeu organdarynyng kózqarasy boyynsha qúqyqqa qarsy qanday da bir әreket jasalghan kezden bastap emes, ol turaly prokuraturagha belgili bolghan kezden bastap esepteletinin jalaulata bastady. Otyz jyldyq alyp úiqydan oyanghan RF prokuratura organdary alghash ret HH ghasyrdyng 90-shy jyldaryndaghy jekeshelendiru turaly estigen siyaqty keyipke ene bastady. Yaghni, olar búghan deyin ol isten mýldem habarsyz bolghan da, biraq bir sәtte oyana salay, tónirektegilerding bәrin dúrys jekeshelendirmegenin anyqtady. Al olay bolsa, bәrin zandy menshik iyesi - memleketke qaytaru ýshin bilek sybana iske kirisip ketti. Bas prokuratura is jýzinde uaqyt ótu merzimining kýshin joydy jәne endi kez kelgen kәsiporyndy ghana emes, tipti 30 jyl búryn jekeshelendirilgen, birneshe ret menshik iyelerin auystyrghan ýiler men nysandardy da esh kedergisiz, zandy negizde menshiktenushilerden «tartyp ala» ala alatyn pәrmenge ie boldy. Menshik iyesining aksiyalardy birjadan zandy týrde satyp alghany búdan bylay Putindik Reseyde eshkimdi alandatpaydy.
Búdan bólek taghy bir sebep - kәsiporyn Reseyding qorghanys qabileti ýshin strategiyalyq mәnge ie bolsa, Ukrainagha qaru jetkizetin Reseyge qarsy elderge ónim eksporttaydy degen syltaumen kәsiporyndy alyp ketui mýmkindigi arta týsti. Bir sózben aitqanda, býginde Reseyde bәri de soghys paydasyna tartylyp alynuy әbden mýmkin.

Búnyng bәri biylikke býiregi búratyn oligarhtardy da shoshyta bastady. Resey ziyalylary «Reseyde әli de panalap qalghan oligarhtar elden kedergisiz shyghyp, óz kapitaldaryn shyghara ala ma?» degen saualdy qoya bastady. Putin oligarhtary ýshin Batys naryghyna jol jabyq. Endi olar tyqqan-pyqqan aqshalaryn elden qalay alyp shyghudyng jolyn izdestiruge kiristi. Qazir bizneske qatysty biylikte ong qabaq tanytushylyq joq. Oligarhtyng adaldyghy – endigi jerde onyng jeke menshigine memleket tarapynan qol súghylmaushylyqtyng kepili bola almaydy. Resyede bay-baghylandargha arnalghan 1937 jyldyng qara týnegi qaptap keledi. Kimning kelesi, kimning bir kýnde «bar baylyghynan aiyrylu» kezegi qashan keledi degendi eshkim bilmeydi.

Resey kedeyleri qayta búghan quanyp, biylikti jaqtap shyghady. Tipti «Nichego, poterpiym! Dedy terpeli, y my projiyvem…» dep әleulaygha basady.

Býginde Reseyde aqshany júmsaudyng negizgi ýsh baghyty bar - Ukrainadaghy soghys, azamattyq ekonomikany qoldau jәne halyqty qoldau. Jaghday mynaday, biylik barlyq ýsh mindetti sheshu ýshin aqshany qaydan tabatyn bolady degen mәsele ashyq kýiinde qalyp otyr. 2025 jyly aqsha ne soghysqa, ne ekonomikany qoldaugha, ne elde qalypty ómir sýruge jetedi. Biyl Resey songhy qarjy resurstaryn jep, óz biznesin tonap jatyr.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz