Bahadýrler qorymy – Astana tarihynyng tamyry
Últ tarihynda últ-azattyq kóterilisting tu ústaushy kósemi Kenesary Qasymúlynyng eren erlikteri zamana kenistiginde Qús jolynday sayrap jatyr.
Han Kene jasaghynyng qúramynda ataq-abyroyy asqaq ýsh jýzding aibaltaday jarqyldaghan arystan tughan batyrlary bolghan. Olar: shúbyrtpaly Aqjoltay Aghybay batyr, sýiindik Janaydar batyr, qypshaq Dulatúly Iman batyr (Amangeldi batyrdyng atasy), tabyn Tilenshiúly Jolaman batyr (әri biy), dulat Búghybay, Jәuke, Súranshy, Bayseyit batyrlar, atyghay Anghal batyr, qypshaq Basyghara batyr, arghyn Jeke batyr (Bekmahanov E. Kazahstan v 20-40 g. HIH veka. T. 2. Pavlodar, 2005. S. 199).
1838 jyldyng 7 tamyzy. Qazaq jerining kindigine ornalasqan Aqmola ýshin Kenesary sarbazdary aqmolalyq Basyghara batyr, Iman batyr, Aghybay batyr, Nauryzbay batyr tannyng atysynan bastap qas qarayghansha janqiyarlyqpen shayqasty. Bekinis alapat otqa orandy. Kenesarynyng bir otryadyn basqarghan Basyghara batyr qalagha órshelene úmtylyp endi. Basyghara batyr mert boldy. Han Kene alghan baghyttan qaytpaugha jәne batyrdyng mәiitin qaldyrmaugha jarlyq berdi. Han jarlyghynan jigerlengen Aghybay, Iman, Nauryzbay batyrlar bastaghan otryadtar dúshpan shebine basyp kirdi. Úrys keng qanat jaydy. Qaranghy týskenshe bәsensimedi. Týn ishinde әskery starshina Karbyshev pen agha súltan Qonyrqúlja azghantay otryadtarymen qashyp shyqty (Búl da sonda. 253-b.)
Últ tarihynda últ-azattyq kóterilisting tu ústaushy kósemi Kenesary Qasymúlynyng eren erlikteri zamana kenistiginde Qús jolynday sayrap jatyr.
Han Kene jasaghynyng qúramynda ataq-abyroyy asqaq ýsh jýzding aibaltaday jarqyldaghan arystan tughan batyrlary bolghan. Olar: shúbyrtpaly Aqjoltay Aghybay batyr, sýiindik Janaydar batyr, qypshaq Dulatúly Iman batyr (Amangeldi batyrdyng atasy), tabyn Tilenshiúly Jolaman batyr (әri biy), dulat Búghybay, Jәuke, Súranshy, Bayseyit batyrlar, atyghay Anghal batyr, qypshaq Basyghara batyr, arghyn Jeke batyr (Bekmahanov E. Kazahstan v 20-40 g. HIH veka. T. 2. Pavlodar, 2005. S. 199).
1838 jyldyng 7 tamyzy. Qazaq jerining kindigine ornalasqan Aqmola ýshin Kenesary sarbazdary aqmolalyq Basyghara batyr, Iman batyr, Aghybay batyr, Nauryzbay batyr tannyng atysynan bastap qas qarayghansha janqiyarlyqpen shayqasty. Bekinis alapat otqa orandy. Kenesarynyng bir otryadyn basqarghan Basyghara batyr qalagha órshelene úmtylyp endi. Basyghara batyr mert boldy. Han Kene alghan baghyttan qaytpaugha jәne batyrdyng mәiitin qaldyrmaugha jarlyq berdi. Han jarlyghynan jigerlengen Aghybay, Iman, Nauryzbay batyrlar bastaghan otryadtar dúshpan shebine basyp kirdi. Úrys keng qanat jaydy. Qaranghy týskenshe bәsensimedi. Týn ishinde әskery starshina Karbyshev pen agha súltan Qonyrqúlja azghantay otryadtarymen qashyp shyqty (Búl da sonda. 253-b.)
Osy bir kýngi qandy oqighany shejireshi Mәshhýr Jýsip bylaysha әngimeleydi: «Qaraótkelge órt salamyn! – dep qamaghanda, Qonyrqúlja qarsy túryp, úrys-soghys qylghan. Aqtau, Ortauda Kenesary men Qonyrqúlja taghy da qarsylasyp soghysqan. Qaraótkeldi qamaghanda, Kenesary kýldirmamay degen myltyghymen Taytóbening basynda túryp, orystyng qarauylshysy Balasaykesin atyp, múrttay úshyrghan eken. Tama Tanash batyr bir shapandy maygha búlghap-búlghap, bir shetin otqa jandyryp tastay bergen eken. Basqa shapqan batyrlardan oqqa úshqan qypshaq Basyghara batyr qan maydanda qala bergen eken. Tama Basygharamen qúshaqtasqan dos eken:
Ólsem, óleyin, Basygharamen sýiegim bir jerde qalsyn! – dep, qayta shauyp baryp, Basygharanyng sýiegin aldyna alyp óngerip kelgende, Kenesary han aitqan eken:
- Dos bolsan, tama Tanashpen dos bol! – dep.
Aqmola qalasyn kelimsekterden qorghauda kórsetken keremet erligi ýshin Han Kene ózining oghylandaryna mynanday sipattama bergen eken: «Basyghara batyrlyqtyng biregey túighyny eken, eshqanday ýreydi bilmeydi; Nysanbayday tókpe aqyndy kórgem joq, nesheme kýnder tolassyz jyrlaghanda, birde-bir sózdi ekinshi qaytalamaydy».
Kenesary bastaghan dauylpaz bahadýrlerding Aqmola ýshin bir kýngi soghysynyng dýbiri – mynjyldyqtardyng enshisi, últ tarihynyng altyn paraghy, ruh sabaghy.
Osyghan deyin jergilikti halyq ta, Astananyng kókiregi oyau jana túrghyndary da «Aqmolany jaudan alghan, ghasyrlardan kele jatqan tәuelsizdik múratynyng altyn arqauyn jalghaghan Han Kene sarbazdarynyng qorymy qayda?» dep súraushy edi. Búl súraugha býgingi ólketanushylar tosylghanymen, kónekóz qariyalar «Qayda deytindering bar ma? Shayqas ótken jerding túsynda da...» dep túspaldaushy edi.
Qúdaydyng keremeti demeske lajynyz joq, qyzyl imperiyanyng óktemdigi men beyitterdi tegistegen bulidozerinen aman qalghan bir sýpitas (arnayy zirat tasy) tayauda anyzgha ainalghan ejelgi músylman qorymynan tabyldy. Sodan beri Astana júrty búl beyitti «Bahadýrler qorymy» dep atap ketti. «Qara jer qartaymaydy, halyq qartaymaydy» degen osy da.
Astana shaharynyng ishindegi bahadýrler qorymynda әnshi-aqyndar, sal-seriler, kompozitorlar da mәngilik mekenin tapqan. Ýitkeni, osy qalada ghúmyr keshken ataqty ónerpazdar Babaq әuleti, Ghaziz Fayzollaúly, Ázdembay sal, Isabay әnshi, arqaly әnshi Sәtmaghambet (1880-1918), Shiytenning Maqajany, Baltekey, Qapash, Túrsynbay, Kәrimjan sekildi sanlaqtar әn kórigin qyzdyrghan. Búlar Ghaziz ýiinde bas qosady eken. Mәselen, 1915 jyly Aqmola jәrmenkesinde mol dәulet iyesi bolghan Qosshyghúldyng balalary grammofongha әn jazady eken jәne kimde-kim jaqsy әn shyrqap jazdyrsa, olargha layyqty qarajat úsynatyn bolghan.
Birjan sal, Aqan serilerding qasynda jýrip, olardyng «Lәilim shyraq», «Qúlager», «Kókjendet», «Altybasar», «Adasqaq» әnderin óz auzynan estip, tamyljyta oryndaghan Babaq 1855 jyly tuyp, 1928 jyly osy batyr babalar qabirstanyna qoyylghan. Qúltuma, Jayau Músa, Birjan, Aqan әnderin asqan sheberlikpen jetkizushi, 1936 jyly Mәskeudegi qazaq әdebiyeti men ónerining dekadasyna qatysqan Qosymjan sýiegi de (1891-1954) osy beyitte. Búl ziratta Baluan Sholaqtyng Ghaliyasynyng eskertkish tasy da túr. Aqmolalyq әkeli-balaly kópes Uәly jәne Ghaliakpar Halfin әuletinen taraghan ýrim-bútaqtaryn, zәuzat-júraghattaryn qosynyz. Alash arystany Hayretdin Bolghanbay qughyndalghan jyldarda panasyz qalyp shetinegen ýielmeli-sýielmeli bóbekteri, agha súltan Ybyray Jayyqbaev syndy kóptegen jaqsy-jaysandar osy qorymgha jerlengenin úrpaqtary tebirenip eske alady.
1928-1932 jyldarda el ardaqtylary qughyngha úshyrap, dәm-túzy tausylghandar da, ashtyqtan shybynday qyrylghan qazaqtar osynda. Sonyng biri – Jolymbet batyrdyng túqymynan shyqqan siletilik Malghozy (Maltay) 1931 jyly 70 jasynda kisendelip, 2 aidan song osy jerden topyraq búiyrghan.
Kórnekti dintanushy S.Ghylmaniyding qúndy deregine sýiengen ólketanushy Meyram Sәrsetúly «500 bilikti molda dayarlaghan әigili Aqtamaq qalpening 37 jasynda obadan qaytyp, Aqmola músylmandary ziratyna qoyylghanyn» aitady (M.S.Bókesh. Sәken qalpe dәuirinen býginge sheyin. Astana, 2013. Qoljazbanyng 20-beti).
1933 jyly Mәskeude qúpiya jaghdayda óltirilgen Alash arysy, kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Smaghúl Saduaqasúly sýiegining kýli kýni keshe elge әkelinip, osy tarihy qorymgha qoyyluynyng da Tәuelsizdik múrattarymen sabaqtastyghy bar dep esepteymiz. 20-jyldary goloshekindik sayasatqa qarsy túrghan Smaghúldyng sayasy jón-jobalary jýzege asqanda, halyq múnshama qynaday qyrylmas edi...
S.Saduaqasúly qúlpytasyndaghy «Artymyzgha – anyq kónilmen, aldymyzgha ashyq kózben qarayyq!» degen qayratkerding óz sózi el tarihy men Astana tarihynyng tereng qatparlaryn parasatpen zerdeleudi núsqaghanday.
Astana qalasy mәdeniyet basqarmasy basshysynyng kenesshisi Kәmila Qoqymova bylay dep derek beredi: «Búl qorymgha 10 myng adam jerlengen, sonyng 400-ge juyghynyng aty-jóni anyqtalghan. Ókinishke qaray, mýjilgen, synghan, jazulary óshken kýiinde býgingi kýnge tek 2169 qúlpytas jetip otyr.
Búl qorymda el auzyndaghy Tәuke hannyng úrpaqtary Belgibayúly Tәuke qajy (1861-1957), Dosqojaúly Kýshik qajy (1810-1894), Qúdaymendin Qonyrqúljadan keyin Aqmolanyng agha súltany Jayyqbaydyng Ybyrayynyng balasy, ataqty dәriger Jayyqbaev Dәndu Rahymjanúly (1903-1956), Janasbayúly Sýiirbay qajy (1878-1953), Esim hannyng úrpaghy - Begaly Qonyrqúlja bolystyng úly Meyram, Búhar, Qazan qalalarynan kelgen belgili músylman qayratkerleri Nagimbek-ogly Abduldjabbar (1870-1909), Najmuddin Omar (1910-...), Nygmetjan ogly Muhammad Omar, Fazlallah úly Abdal-Bary (1866-1920), Huseyn ogly Abdulhalik (1843-1910), Yamul Ualiy-din Muhammed Husnuddin (1860-1913), Ospan Mausymbay úly (188...-1945), Ospan Ábdirahmanúly (1894-1945), Maqysh Dosqajaúly (1904-1962), Sәken Seyfullinning әriptesteri Jaqiya Aynabekúly, Abdulla Batyrbekov jәne basqalar jerlengen» («Astana aqshamy» gazeti, 22.10.2013).
Toqeteri, «Bahadýrler qorymy» – Astana tarihynyng tamyry, eleuli bir paraghy. Sebebi, qúlpytastaghy jazular qazaq halqynyng basynan keshken erlik-qaharmandyq dәuirding tereng syryn sherteri sózsiz.
Serik NEGIMOV,
L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq
uniyversiytetining professory,
filologiya ghylymdarynyng doktory
Abai.kz
