Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3072 0 pikir 19 Jeltoqsan, 2013 saghat 03:25

Internet-konferensiya: Arman Bayqadam (2-jauap)

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – «Baikadam Holding» kompaniyasynyng bas diyrektory Arman Bayqadam oqyrmandardan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr.  Arman myrza latyn әlipbiyine ótu mәselesinde kezdesui yqtimal kedergiler jayly súraqqa jauap bere kelip: «Oryssha oilap, oryssha sóileytinderding kópshiligi aghylshyn tilin jaqsy biledi. Olargha latyn qarpi qiyndyq tudyrmaydy. Oilau jýiesi artta qalyp qoyghan adamdar bolmasa, olargha pәlendey mәsele emes. Kerisinshe, orys tildiler ýshin latyn qarpi qazaq tilin ýirenuge kóp mýmkindik beredi.» deydi.

 

- Sizdi zamandastarynyz syrtynyzdan qazaqtyng Stiv Djobsy dep ataydy. Nege búlay ataydy. Álde, Djobstyng prinsipterin jii aitatyndyqtan ba, әlde, soghan úqsaugha tyrysasyz ba?

– Think different – ózgeshe oila. Stiv Djobs osy prinsiypin ústana otyryp, damudyng ýlgisin, býkil әlemge kórsetip ketti. Atalghan prinsip bizge de kәdege jarap qalar. Zamandastarymnyng meni Stiv Djobsqa úqsatatynyn bilmeppin.

- Qayyrylymdylyq sharalar istep túrasyz ba? Qanday sponsorlyq qyzmetteriniz bar?

– Qazaqta «Ong qolynnyng bergenin, sol qolyng bilmesin» degen ataly sóz bar. Qoldan kelse, riyasyz kómek kórsetkenge ne jetsin?!

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – «Baikadam Holding» kompaniyasynyng bas diyrektory Arman Bayqadam oqyrmandardan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr.  Arman myrza latyn әlipbiyine ótu mәselesinde kezdesui yqtimal kedergiler jayly súraqqa jauap bere kelip: «Oryssha oilap, oryssha sóileytinderding kópshiligi aghylshyn tilin jaqsy biledi. Olargha latyn qarpi qiyndyq tudyrmaydy. Oilau jýiesi artta qalyp qoyghan adamdar bolmasa, olargha pәlendey mәsele emes. Kerisinshe, orys tildiler ýshin latyn qarpi qazaq tilin ýirenuge kóp mýmkindik beredi.» deydi.

 

- Sizdi zamandastarynyz syrtynyzdan qazaqtyng Stiv Djobsy dep ataydy. Nege búlay ataydy. Álde, Djobstyng prinsipterin jii aitatyndyqtan ba, әlde, soghan úqsaugha tyrysasyz ba?

– Think different – ózgeshe oila. Stiv Djobs osy prinsiypin ústana otyryp, damudyng ýlgisin, býkil әlemge kórsetip ketti. Atalghan prinsip bizge de kәdege jarap qalar. Zamandastarymnyng meni Stiv Djobsqa úqsatatynyn bilmeppin.

- Qayyrylymdylyq sharalar istep túrasyz ba? Qanday sponsorlyq qyzmetteriniz bar?

– Qazaqta «Ong qolynnyng bergenin, sol qolyng bilmesin» degen ataly sóz bar. Qoldan kelse, riyasyz kómek kórsetkenge ne jetsin?!

–Elbasynyng qazirgi sayasatyna qalay qaraysyz. Oppozisioner emessiz be?

– Ájem aitushy edi, handa qyryq kisining aqyly jәne biylikting kiyesi bar dep. Oppozisioner emespin.

- Namaz oqynyz bauyrym. Namaz oqysang Alla alifaviytindi ótkizuge jәrdem etedi.

– Múnynyz ýgit pe? Degenmen peyilinizge kóp rahmet!

- Bekbolat Tileuhan aghagha alifaviytindi kórsetshi. Qarasyn. Ol kisi dúrys dese, alifaviyting dúrys bolghany.

- Bekbolat Tileuhan aghamyz Aqtamberdi jyraudyng tolghauyn jyrlaghanda arqamyz qozyp ketetin. Ol kisining latyn әlipbiyine qatysyn bilmeppin.

– Obba, Mynau nedegen súraqtar, zor eken... Stebin Jobys degen kim? Arman tumany da jete bilmeydi ekem. Súraqtardyng arasynda bilim salasy boyynsha da bar eken, sodan men de súraq qoysam - Darigha Nazarbaeva: "Ot reform sistemy obrazovaniya uje toshniyt" - dedi dep jazyp jatyr. Búl ne degen, sening jýreging ainymaydy ma, bauyrym, birtýrli bolmaysyng ba bizdegi tirlikterge, titirkenip ? Tek bileyin dep edim ghoy, ózimdi tekseru ýshin.

– Búl saualdy tiyisti memlekettik organgha qoyghanynyz jón.

–Latyn әlipbiyiniz jastardyng arasynda qoldau tapty. Bayqaghanym, qazaq tilinde shrifti joq jastar aghylshynnyng 26 tanbasyn paydalanyp jazady. Sizding 26 tanbagha beyimdelgen әlipbiyiniz olardyng oiynan shyqqan siyaqty. Soghan qaraghanda Sizding әlipbiyiniz ózinizge qajettilikten tuyndady ma, әlde qoghamdyq súranystan tuyndady ma?

–Zaman talaby dep úghynyz.

- Arman agha men keler jyly mektep biteretin edim. Qanday mamandyqqa beyimdelsem bolady. Bolashaqta qazaq qanday mamandyqty iygeru kerek dep oilaysyz?

– Ózing neni sýiip qalaysyn? Ózing únatqan kәsipting has sheberi bolghangha ne jetsin!

– Ukrainadaghy Evromaydandy qalay baghalaysyz?

- Búl mening payymymdaghy mәsele emes. Qyzyqtyrsa, tiyisti mamandardan súraghanynyz jón.

– Gazet, jurnal shygharu oiynyz joq pa? Eger gazet shygharyp jatsang bas redaktor etip kimdi alar edin? Sauytbekti almaytyn shygharsyn әiteuir.

– Gazet ashsam da tek ekonomika salasyna arnalmaq. Sebebi, qazaq tilinde ekonomika salasynda praktika jýzinde zerttelgen, sapaly, saraptamalyq gazetter joqtyng qasy.

– Elimizde belgili bir dengeyde orys auditoriyasy bar. Olardy eskeru kerek meninshe. Biz ýnemi últtyq, memlekettik mәsele kótergende olardy "shala qazaq", "marginal", "mәngýrt" dep elep-eskere bermeymiz. Olar latyn әlipbiyine auysudy qoldaydy dep oilaysyz ba?

 – Oryssha oilap, oryssha sóileytinderding kópshiligi aghylshyn tilin jaqsy biledi. Olargha latyn qarpi qiyndyq tudyrmaydy. Oilau jýiesi artta qalyp qoyghan adamdar bolmasa, olargha pәlendey mәsele emes. Kerisinshe, orys tildiler ýshin latyn qarpi qazaq tilin ýirenuge kóp mýmkindik beredi.

Qazir Keden odaghy, Euraziyalyq odaq degen taqyryptar BAQ betterinde kóptep jazyluda. Árkimning týsindirui әrqalay: bireuler Qazaqstan ýshin tiyimsiz dese, keybireuler búl úiymdardyng biz ýshin ýlken jetistik ekenin jazyp jýr. Sizding pikiriniz qalay? Keden odaghyndaghy QR-nyng basty tabysy ne nәrse bolmaq? Siz kisipker retinde Keden odaghynyng paydasyn kórip jýrsiz be? Erbolat, Almaty.

– Erbolat, sizding saualynyzgha men «DSÚ, Keden Odaghy jәne bәseke» atty  maqalamda tolyq jauap bergen edim. Osy sayttan siltememen kirip, oqyp qararsyz http://old.abai.kz/node/40832.

NG dybysyn qalay belgileymiz sonda mysalgha? Miras.

– NG dybysy ng bolyp tanbalanady.

Serikjan biraz úsynystar aityp edi, osy saytta, eskerildi me? N.M.M.

– Qazaqta Serikjan esimdi adam kóp. Siz kimdi menzep otyrghanynyzdy bilmedim.

Bizde arnayy Til instituty bar emes pe tilmen ainalysatyn. Nege әrkim bir ainalysa beredi. Qazir "tiljanashyry", "qazaq tilining qamqorshysy" degender payda boldy. Til instituty ainalysuy kerek múnyng bәrimen. Sender aiqaylap aiqaylap qoyasyndar. Bәribir nәtiyje bermeydi. Qazaq tilining qamqorshysy tek Til instituty osyny úghyndar!

- Til bilimi instituty ainalyssa, eshkim qolyn qaghyp otyrghan joq, jasay bersin. Sol sekildi, qolynan kelgen kez-kelgen azamat óz núsqasyn jasap úsynsyn. Ony eshkim shektey almaydy. Nәtiyjesin uaqyt kórseter.

Qazaqqa h-ting ne qajeti bar. Bas al dese shash alasyndar-au.

– Búl súraqqa da jauap bergem. Qaytalayyn. H, V, F tanbalary bizge birinshiden, matematikalyq, geometriyalyq jәne fizikalyq syndy naqty ghylymdardyng formulalaryn, ólshem birlikterin tanbalaghanda qajet. Ekinshiden, Lexus, Texaco, Volvo, Ferrari sekildi halyqaralyq brendterdi jazghanda qoldanamyz.

Áleumettik jelilerdi keybir kisiler 26 tanbaly әlipbiydi tek tehnika salasynda paydalanayyq, Al, 34 tanbaly әlipbiydi gumantitarlyq salada paydalansaq dep úsynys kóterdi. Oghan qalay qaraysyz. Jalpy eki әlipby jasaghan tiyimdi me?

– Osyghan oray, «Eki siyr – airan, eki qatyn - oiran» degen bir qyzyq maqal oigha oralady. Múny «Eki siyr – airan, eki әlipby – oiran» dep ózgertkim kelip túr. Sebebi, bir әlipbiydi qalay ýiretemiz dep, soghan bas qatyryp otyrghanda, ekinshi әlipbiydi ýiretu – naghyz halyqtyng basyn qatyru dep bilem. Tehnikalyq әlipby boyynsha – bylay, gumanitarlyq әlipby boyynsha – bylay dep shatasudyng kókesi sonda bolady.

"n" tanbasyn "h" týrinde bersek bolmay ma?

– Men búghan eshqanday qajettilik kórip túrghan joqpyn. Ári logikalyq túrghydan – qisynsyz.

Kirill әlipbiyin keybir ghalymdar sauatsyz shyqqan alifavit deydi. Osy pikirmen kelisesiz be? Mýmkindik bolsa tarqatyp aitsanyz.

– Men bir ghana nәrse aitayyn. Kirill әlipbii – zamanauy baghdarmalau tiline qauqarsyz. Al, HHI ghasyr – baghdarlamau tilining ghasyry.

Arman aghay, feysbuktan siz úsynghan әlipbiymen tanystym. Latyngha kóshudi qoldaushylar 26 әripke syidyrugha tyrysu qajettigin kóp aitady. meninshe, dúrys. biraq 26 gha syidyram dep, qazaqtyng tól toghyz dybysyna qiyanat (renjimenizshi, basqa sinoniymin tappadym. amalsyz auyrlau sóz qoldanyp otyrmyn) jasap almadynyz ba? Maghan ng dybysyn belgilegeniniz únady. Dúrys sheshim. Al q -ny "k " men belgileu kónilge qonbady. Bireuler bilmestikpen, endi biri әdeyi erteng bizdi qazaq atymyzdan aiyryp, kazak atap ketpey me? Q әrpinq dep alghan dúrys siyaqty. Al, ú men ý, y men i dybystaryn birdey etip tanbalau únamady. Basqa basqa, biraq tól toghyz dybysqa bólek toghyz tanba bereyikshi. Tym bolmasa, ә -ni ae,ia; ý -ni iu (t.b) eki - ýsh tanbamen belgilesek te, jeke jeke әrip bereyikshi. Men maman emespin, útymdy pikir aita almaym, biraq q, ý, ú, i, gh degendi aita almaytyndardy kýnde kórem. basqa emes, qazaqtyng arasynan. erteng jeke әrip boludan qalsa, búl dybystardan aiyrylyp qalmaymyz ba. Ýndestik zanyn jaqsy bilem, biraq men aitqandar bilmeydi. Bar mәsele ýndestikti biletinderle emes, bilmeytinderde bolyp túr ghoy. Kóp jazdy dep sókpeniz.

– Búl súraqqa da jogharyda tolyq jauap bergen bolatynmyn.

Qazaq dybystaryn 26 tanbagha syidyrugha bola ma? Kóp jerlerde tek 28 tanbagha ghana siyady dep jatyr. Siz qalay syidyrdynyz?

– Búl súraqtyng jauabyn jogharydan oqy alasyz.

Bizde ýndestik zanyn qatelespesem 5-6 klastan bastap oqytady. Al, 1 klastyng balasy ýndestik zanyn qalay týsinedi. Ádisteme qúral bar ma? Mәselen, qazir aghylshyn tilin mektepte 1 klastan bastap oqytyp jatyr. Al, aghylshyn tilining oqyluyn ýirenu ýshin aldymen oqushy buyngha bóludi ýirenu kerek. Al, ol óz kezeginde 1 synyp oqushysyna auyrlyq etip jatyr.

– Búl súraqqa da jauap berilgen. Qosatynym – grafika mәselesi sheshilse, bolashaqta oqytu әdistemesi jasalady.

Latyn tiline ziyaly qauym aghalarymyz qarsy shyghyp jatyr. Nege? Olar neden qauiptenedi?

– Agha buynnyng latyn qarpine kóshuge qarsylyghy – búghan deyin jiyp-tergen dýniyeden aiyrylyp qalamyz ba degen qauipten tughan. Biraq, olar zamanauy tehnikalyq mýmkindikterdi paydalana otyryp, kirillde jazylghan dýniyelerdi latyn qarpine esh qiyndyqsyz audarugha bolatynyn eskermey otyrghan siyaqty.

Latyn әlipbiyin dayarlau boyynsha qansha adam júmys istep jatsyzdar. Memleket tarapynan qarjylay jobalar bar ma?

– Latyn әlipbiyin dayarlau isi boyynsha memleket tarapynyng qarjylay kómeginsiz 4 jigit júmys jasap jatyrmyz.

Memlekettik is-qaghazdar tolyq qazaq tiline kóshpey jatqanda Sizderding latyn grafikasyna ótemiz degen qadamdaryng asyghystyq emes pe? Latyngha ótken kýnning ózinde elimizde latynsha jazatyn, oryssha jazatyn, kirill (qazaqsha) jazatyn, tóte (oralmandar) jazatyn, aghylshynsha jazatyn adamdar payda bolyp jikke jarylyp ketemiz. Men latyngha ótudi qoldamaymyn.

– Búl súraqqa da jauap bergem. Qoldau – qoldamau óz erkinizde.

Bizde tilmen ainalysatyn arnayy mekeme bar. Ol til instituty. Sender olarmen birlesip júmys istemeysizder me? Mýmkin núsqalaryndy týsindirsender qoldap keter. Bizde bәribir týpting týbinde bәrin til instituty sheshedi. Qazir úrandap-jalandap týrli әlipby úsynyp jýrgending júmysy bekershilik.

– Til bilimi instituty ainalyssa, eshkim qolyn qaghyp otyrghan joq, jasay bersin. Sol sekildi, qolynan kelgen kez-kelgen azamat óz núsqasyn jasap úsynsyn. Ony eshkim shektey almaydy. Nәtiyjesin uaqyt kórseter.

ng - tanbasyn nege ng dep bergensiz. h nemese h pen belgilesek bolmady ma? Erteng ng dybysyn joghaltyp alyp "erten" degen sózdi "erten" dep oqyp jýrmeyik.

– Búl súraqtyng da jauabyn jogharydan tabasyz.

ya men yu dyyuystaryn qalay belgilediniz? On, Qon, Qoyan, Ayala degen sózderdi qalay jazamyz?

– «Ya» - ia, «y» - iu dep tanbalanady. Oiu, Koiu, Koian, Aiala dep jazylady.

Latyn alifaviyti ne ýshin qayta jasalyp jatyr. Búryn, alashtyqtar qoldanghan núskasy bar emes pe? Sony nege qaytyp beyimdemeymiz?

– HH ghasyr basynda ainalymda bolghan Nәzir Tóreqúlov jasaghan latyn әlipbiyining núsqasynda diakritikalyq belgiler men qazirgi kirill әlipbiyining әripteri aralas. Sondyqtan,  búl qazirgi standarttargha say kelmeydi.

Sony

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406