Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 8890 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2013 saghat 08:15

Beysenbay Dәuletúly. Aghatayym-ay!

1-suret: Farida Joldasova Elbasy janynda әn salyp túr. Aqtau, 2000 jyl.

2-suret: T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq  óner akademiyasynyng 3-kurs studenti Farida Joldasova. Almaty, 2013 jyl.

 

Ákesine tartqan qyz

«Aghatayym-ay, aghatayym-ay,

Qarsy alar halqyng qúshaq jayyp-ay.

Erteni ýshin egemen eldin,

Bolynyz aman, aghatayym-ay!»

Búdan onshaqty jyl búryn ózine ghana tәn dauys yrghaghymen telearnalarda osylaysha әn salghan sýikimdi qyz elding esinde shyghar.  Elbasynyng qolynan ústap túryp әn shyrqaghan sol býldirshin Farida Joldasova bolatyn. Ol әndi Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev 2000 jylghy kezekti júmys saparymen Manghystau oblysyna barghanda aldynan aityp shyqqan edi. Preziydent saparyna dayyndyq barysynda әdettegishe teniz jaghasyndaghy elding bar jaqsysyn jayyp salu ýshin tyng jobalar, tosyn taqyryptar izdestiriledi ghoy. Mine, sol kezde «Elbasyn Farida Joldasova jaqynda ghana shyqqan «Aghatayym-ay» әnimen qarsy alsa» degen úsynys bolghan-dy.

1-suret: Farida Joldasova Elbasy janynda әn salyp túr. Aqtau, 2000 jyl.

2-suret: T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq  óner akademiyasynyng 3-kurs studenti Farida Joldasova. Almaty, 2013 jyl.

 

Ákesine tartqan qyz

«Aghatayym-ay, aghatayym-ay,

Qarsy alar halqyng qúshaq jayyp-ay.

Erteni ýshin egemen eldin,

Bolynyz aman, aghatayym-ay!»

Búdan onshaqty jyl búryn ózine ghana tәn dauys yrghaghymen telearnalarda osylaysha әn salghan sýikimdi qyz elding esinde shyghar.  Elbasynyng qolynan ústap túryp әn shyrqaghan sol býldirshin Farida Joldasova bolatyn. Ol әndi Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev 2000 jylghy kezekti júmys saparymen Manghystau oblysyna barghanda aldynan aityp shyqqan edi. Preziydent saparyna dayyndyq barysynda әdettegishe teniz jaghasyndaghy elding bar jaqsysyn jayyp salu ýshin tyng jobalar, tosyn taqyryptar izdestiriledi ghoy. Mine, sol kezde «Elbasyn Farida Joldasova jaqynda ghana shyqqan «Aghatayym-ay» әnimen qarsy alsa» degen úsynys bolghan-dy.

Kiyeli sahnagha bes jasynan qadam basqan Farida Joldasova «Ánshi balapannyn» laureaty atanghannan keyin Almaty tóniregine ghana emes, tútas elge tanyla bastaghan edi. Belgili sazger Qayrat Jýnisov «Aghatayym-ay» dep atalatyn búl jana әnin jazyp shyghyp, endi oryndaushy izdegende Farida esine týsip, Úlyqpan Joldasovqa qolqa salady. Mәni de, mazmúny da kelisken әp-әdemi әndi úsynyp túrghanda, odan nege bas tartu kerek? Sózge kelmesten kelisken Úlyqpan әdettegidey qyzy alghash oryndaghanda múqiyat tyndap, kem-ketigin eskertudi úmytpady. Sodan alghash Qayrat Jýnisovting keshinde oryndalghan әn lezde barshany baurap, tyndarmangha erekshe әser qaldyrsa kerek. Arada ay ótpey-aq «Aghatayym-ay» әni manghystaulyqtardyng da qúlaghyna jetedi. Sóitip, «Manghystaudyng ghana emes, iysi qazaqtyng maqtanyshy әnshi-sazger Úlyqpan Joldasovtyng qyzy Farida Joldasova «Aghatayym» әnimen Elbasyn qarsy alsa, qanday keremet?!» degenderding úsynysy shynynda da útymdy shyqty.

– Manghystau oblysynyng sol kezdegi әkimi Lәzzat Qiynov aghamyz  «Kaspiy – dostyq  tenizi» degen festivalige qatysugha arnayy shaqyrtty, – deydi Faridanyng anasy әri produseri Ayghan Jýsipova. – Alayda bizge bayqaugha qonaq retinde qatysatynymyz, qyzymyzdyng Elbasy aldynda әn shyrqaytyny eskertildi. 1992 jylghy 8 jeltoqsanda tughan qyzymyzdyng nebәri 7-den asqan kezi. Áli әn aitu sheberligi men sahnanyng qyr-syryn mengermegen bala ghoy. Úlyqpan ekeuimiz qatty oilandyq. Qalay uayymdamaysyn, boyy ýirenip qalghan  konsert zaly bolsa bir sәri, keng alanda әri jeke-dara Preziydentting qolynan ústap әn shyrqau... Jýregimiz atsha tulap, kýndiz kýlki, týnde úiqydan qalyp, Faridany dayyndaugha kiristik. Qansha jerden kәsiby mamandar ainalysyp, aqyl-kenesterin ýiretip jatsa da, keudemizden qobalju ketpey, arqamyzda auyr jýk túrghanday kýy keshtik.

 

Qút әkelgen quyrshaq

Rasynda da aitylghan úsynys Joldasovtar әuletine erekshe jauapkershilik artyp qoydy. Basqa-basqa, Manghystau oblysy halyqtyng ystyq yqylasyna bólengen әkesi Úlyqpan Joldasovtyng kindik qany tamghan, ósken jeri ghoy. Biletin, tanityn  qanshama júrt, tuys-tughan bar. Tughan jerding topyraghynda, tughan elding aldynda óz ónerindi kórsetuding jauapkershiligi eki ese auyr. Qúday saqtasyn, mýdirip әlde sýrinip qalsa, úyaty Úlyqpangha keledi. Osynday oilar iyektep, әrtýrli kýmәn men qorqynysh mazalay bergen song Joldasovtar jolgha jinaldy da, belgilengen merzimnen bir apta búryn Aqtaugha  kelip aldy.

Bir apta uaqyt tútasymen alandaghy dayyndyqqa ketti. Tynym tappaghan rejisserlar men protokol qyzmetkerleri qalay jýrip-túru kerektigin ýiretumen tandy atyryp, kýndi batyryp jatty. Kýtken 6 qyrkýiek te keldi. Aqtaudyng ortalyghynda boy kótergen «Mәngilik alau» eskertkishine belgilengen uaqytta búrylghan Preziydent korteji aldyn-ala mejelegen túsqa emes, mýlde basqa jerge baryp toqtady. Elbasy  kólikten týsip, qaumalay túrghan qalyng elding arasymen «Mәngilik alaugha» qaray jýrdi. Qanday qiyn sәt – apta boyy aqyl aitqan adamdardyng barlyghy kózden ghayyp bolyp, eskertkish janynda 7 jastaghy Farida qolyna mikrofonyn ústap jalghyz qaldy!.. Kezdesuge jauapty  lauazym iyeleri  onsyz da typyrshyp túrghan shyghar, al әkesi Úlyqpan men anasy Ayghannyng jýrekteri atqaqtap, tipten degbiri qalmady. Endi qaytsin, mektep tabaldyryghyn keshe ghana attaghan qyzdary Núrsúltan atasyn kýndelikti teledidardan kórip, suretterin qaraghanymen qalyng toptyng ortasynan tany almay, mýlde basqa kisining qolynan ústasa she?

– Joq, maghan qaray búrylghan bir top kisining arasynan kók týsti kostum kiygen  Núrsúltan Ábishúlyn jazbay tanydym da, әnimdi bastap qarsy jýrdim, – deydi balghyn shaqtaghy erekshe sәt sanasynda saqtalyp qalghan Farida qyz. – Ol kezde balamyz ghoy, azdaghan tolquymdy myndaghan manghystaulyqtardyng duyldata soqqan shapalaghy tarqatyp jibergendey.  «Janynyzdy qiyp beresiz, qazaqtyng baytaq jeri ýshin» dep keletin «Aghatayym-ay» әnin bilesiz ghoy, sózi men әni úiqasyp, qúlaqqa jaghymdy, jýrekke jyly tiyedi. Osy joldardy aityp, tura janyna barghanymda meyirimdi kózben kýlimsirey qaraghan Elbasydan әldebir jyly tolqynnyng lebi jetkendey sezindim. «Mәngilik alaudyn» baspaldaghynda әnimdi ayaqtap, iyilip isharat jasau ýshin Preziydentke qaraghanda asa quanyshty jýzben qol soqqanyn kórip, airyqsha shattandym. Qolymnan ústaghan qalpy razylyq sezimmen alghysyn aityp, aq batasyn berdi. Al syilyq retinde erekshe quyrshaq úsynylghanda tóbem kókke jetkendey quandym. Jan tolqynysynan tuyndaghan әserdi joghaltpay, «Quyrshaghym» degen әndi de kóp úzatpastan shyghardym. Mine, sodan keyin ónerdegi órisim ashylyp jýre bergendey boldy.

 

Ándi әigilegen beynebayan

Kýzding songhy kýnderining birinde әnshining anasy Ayghangha habarlasqan Preziydent teleradiokeshenining qyzmetkerleri sol әigili kezdesudegi keremet kadrlardy qosyp, «Aghatayym-ay» әnine beynebayan týsirip beretindikterin aitqanda, Joldasovtar bir jelpinip qaldy. IYә, 7 jasynda Elbasy janynda jeke-dara әn shyrqap, aq batasyn alghan kim bar?! Endi sol tarihy sәtti beynebayangha ainaldyryp beremiz dep otyrsa, qalay quanbassyn! Alayda rejisserding oiynsha kadrlar «jútynyp» túru ýshin týsirilimdi aghashtar býrshik jaryp, dala gýlmen kómkerilgen kóktemde jýrgizu kerek eken. Farida sodan kýn sayyn dalagha shyghyp, aghashtardy ústap kórip, kóktemdi taghatsyzdana kýtetin boldy. Qyrsyqqanda Alataudyng aq shyndarynda shildege deyin jatatyn qar sekildi Almatynyng kóshelerindegi aq úlpa da sol jyly kóktemning ortasyna deyin erimey qoyghany. Tózimdi tauysyp jetken kóktemmen birge Astanadan arnayy shygharmashylyq top ta aqyry keldi-au... Sóitip, Faridanyng Elbasy janynda «Aghatayym-ay» dep shyrqaghan ataqty әni beynebayan arqyly 2001 jyldyng 6 shildesinde «Habar» arnasynan alghash ret kórermenge jol tartqanda, Joldasovtar jan-jaqtan soghylghan qonyraulargha jauap beruge ýlgermey jatty....

Elbasy syilaghan quyrshaghyn qúshaqtap úiyqtaytyn Faridanyng júldyzdy sәti osylay bastaldy. Sol «Quyrshaghym» әnine beynebayan týsiru ýshin Tashkentke barghanda ózbek әriptesteri Preziydentting aldynda jeke-dara әn salghan qyzgha asa qúrmetpen qarap, erekshe iltipat bildirgen-tin. Úlyqpannyng Almatydaghy studiyasyna jii soghatyn sheteldik әnshiler de tarihy sәtti tamashalay qalsa, tandanystan bas shayqaytyn. Elding әr atyrabyn aralap konsert qong, әn jazdyrtu, beynebayan týsiru, eng bastysy, kýndelikti sabaqtan qalmau syndy qym-quat sharuamen jýrgende talantty qyz 13-ke toldy. Býldirshin dauys ózgerip, balalyqpen qoshtasatyn da sәt jaqyndady. Ózara kenesip, ónerdegi dostarymen aqyldasqan Joldasovtar otbasy aqyrynda Almatyda Faridanyng túnghysh konsertin beruge bekinedi.

Kónilderin kýpti etip, biraz qobaljytqan sol sәtterdi Farida bylaysha eske alady:

– Keyde әkeme erkelep, «Nege siz ghana konsert beresiz, jeke konsertimdi men qashan ótkizemin?» dep mazalaytynmyn. Onyng ýstine birinshi mýshelge ayaq basqandyqtan jas ereksheligine baylanysty dausymnyng da ózgergenin sezdim. Ata-anamnyng da «erteng әn aita almay qalsa qaytemiz» degen uayymy bayqalady. Aqyldasa kele, mýshel jasqa tolghanym bar, әri balalyqpen qoshtasu retinde «Bala tilegi» degen ataumen konsert ótkizuge kelistik. Biraq barlyghymyzdyng boyymyzda bir qorqynysh bar. Jalgha alghan ýsh myng oryndyq Respublika sarayyna eshkim kelmey, zal bos qalsa qaytemiz? Alayda, 2006 jylghy 6 sәuirge josparlanghan konsertti bastau ýshin sahnagha shyqqanymda iyne shanshar oryn qalmaghanyn kórip, kәdimgidey arqalanyp kettim de, eki jarym saghat boyyna toqtamastan әn shyrqadym.

Tuyp-ósken Almaty halqynyng niyetine rahmet, ónerdegi kip-kishkentay qyzyn ayalap, barynsha qoldau bildirdi. Ákesi Úlyqpan, bauyry Bolat, anasy Ayghan, qysqasy, býkil ómirin ónerge arnap kele jatqan otbasynyng tilegin Tәniri de qabyl alghan sekildi. Ákesining shygharmashylyq dostary, ataqty әnshiler de qol úshyn sozdy. Osyghan arqalanghan Joldasovtar endi Astanada baq synap kóruge bel buady.

 

Elordadaghy eki konsert

– Kongress-holgha kelsek, ynghayly kýnderding biri de bos emes, Alla Pugacheva, Valeriy Leontiev, Valentina Tolkunova, Jәmila Serkebaeva syndy ataqty ónerpazdar alyp qoyghan. Amalsyzdan dýisenbini – 2007 jyldyng 16 sәuirin súradyq. Berdi. Uaqyt jaqyndaghan sayyn degbirimiz ketti. Sebebi, Almaty – óner ortasy, Faridanyng tyndarmany da, tileulesi de mol bolghandyqtan, shygharmashylyq kesh joghary dengeyde ótti. Al sheneunikter qalasy sanalatyn elorda bizding kishkentay qyzymyzdy qalay qabyldaydy? Keshimizge eshkim kelmey, azyn-aulaq qarajatymyz jaldau aqysyna da jetpey qalmay ma? Taghat tappay, Astana qalalyq әkimdigining Mәdeniyet basqarmasyna zaldy jaldau aqysyna kómektesuin súrap bardym. Kezinde Úlyqpannyng keshin ótkizgende әkimdikting osy jaghynan  kómekteskeni bar edi. Jauapty basshy qysqa әngimeden song telefondy aldy da, Kongress-holgha qonyrau shaldy. Úzaq sóilespesten tútqany qoyyp, «Siz qalay kómek súraysyz, biyletteriniz týgeldey ótip ketken ghoy» dep, kýlimsirep túr, – deydi qyzynyng Astanadaghy alghashqy konsertin úiymdastyru júmystaryn eske alghan anasy.

Tipti kassagha biylet súraushylar jiyi-jii habarlasqan song tura sol kýni ekinshi  konsert beru jóninde sheshim qabyldanady. Sóitip, eki konsertke de balalarmen qatar, ýlkender de molynan kelip, zal lyq tolady. Al ata-anasy Faridanyng osynsha tyndarman jinay alatynday biyikke jetuin kezinde Elbasy bergen batanyng qabyl bolghany dep týsinedi.

Elordadaghy konsertten keyin Farida sahnagha shyghudy sap tyidy. Bes jyl boyy kórinbedi. Jarqyrap janghan júldyz shyrqau biyikke jetken sәtinde jylt etip joghalyp ketse, izdegen kórermenning jel sózben san qiyrgha jortatyndyghy beseneden belgili jayt qoy. Múny da júrt solay izdedi.

Býginde Farida Joldasova Almatyda T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng 3-kursynda oqidy. Mamandyghy – estrada vokaly. Aradaghy ýzilisten song sahnada kәsiby әnshi retinde kórinudi oilaghan ol repertuaryn janartyp, jana әndermen kórine bastady. Jaqynda «Saz әlemi» telejobasyna qatysyp, qazylar alqasy tarapynan eng joghary úpay jinady. Sirә, soghan qaraghanda óner әlemine basqan ekinshi qadamy da sәtti jalghasatyn sekildi. Óner әlemindegi qanshama talanttyng ómir boyyna armandap, bireui jetip, beseui jete almaytyn ataq pen qúrmetti bes jasynan kórgen oghan balghyn balalyq shaq ertegidey elesteydi. Ásirese ýiining tórinde túrghan quyrshaqqa qaraghan sayyn sol bir jyldardaghy Elbasymen ghajayyp kezdesuding kóz aldyna kele qalatyndyghy bar. Artynsha til úshyna oralatyn sol bir әndi ishtey qaytalaudan jalyqqan emes...

Erteni ýshin egemen eldin,

Bolynyz aman, aghatayym-ay!

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407