Biyl qazaq mәdeniyeti ýshin aituly data: Ahmet Baytúrsynúly jasaqtaghan arap keskindi «jana emle» atalghan tóte jazudyn  tolyq núsqasyna - 100 jyl. 1924 jyly jazu jýiesi retinde «tóte jazu», jazu grammtikasy retinde «jana emle» atalyp, atqarylghan joba retinde «Oqu qúraly» atalghan oqulyq týrinde jariya bolghan edi.Últ ústazynyng búl enbegi qazaq tarihyndaghy mәdeny ýlesting aitulysy. Shyn mәninde HH ghasyrdaghy halqymyzdyng mәdeny órleu kezenining basy osy enbekten bastau alady.

Suretti maqala avtory úsyndy

Degenmen, jana dәuirdegi qazaq jazuy «Jana emlege» jetkenshe, XIX ghasyrdaghy últtyng aghartushysy Ybyray Altynsariynning kirilshe әlipbiyinen bastalghanyn ainalyp óte almaymyz. Áriyne, búghan deyingi dalalyq sauat arapsha grafikagha negizdelgen ortaaziyalyq shaghataytildi jazu bolghany mәlim. Alghashqy qazaq-kiril әlipbiyin  Y.Altynsarin shamamen alghanda, 1879 jyly Torghay oblysynyng orys-qazaq uchiliyshelerining inspektory bolarda jasap shygharghan boluy tiyis dep joramaldaymyz. Áytpese, oghan núsqaushylyq lauazymdy patsha biyligi bere qoiyy neghaybyl. Shamasy, Y.Altynsarin orys jazu jýiesin dalalyq sauat kózine ainaldyruy bodandyqty terendetu mýmkindigindey bolyp, patshalyq qiytúrqy sayasatty uaqytsha bolsa da qanaghattandyrsa kerek. 25 әripten túratyn búl alghashqy kiriylqaripti qazaq jazuy  shartty týrde tarihta «missioner» әlipby atalghany mәlim. Alayda búl jazu jýiesi qalay bolghanda da, patshalyq biylikke tym tәueldi ortada tuyndady jәne ol 1917 jylgha deyin shekteuli dәrejede qoldanylyp keldi. Últ aghartushysynyng búl әlipbii arap qaripti jazugha qaraghanda, qazaq arasyna asa keng kólemdi aghartu ónimderin  keng týrde taratugha jaray almady. Búl júmysqa Ybyray ústazdyng jeke mýmkindigi jetkiliksiz edi jәne oghan resurs bóluge kelgende patshalyq Reseyding qúlqy da, mýddesi de bolmady.

HH ghasyr basyndaghy qazaq elitasynyng aghartu sipaty men mazmúny meylinshe basqa dengeyge kóterildi. Onyng basty keyipkeri retinde últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlyn ataugha bolady. A.Baytúrsynúly qazaq halqyn sauattandyru isin aghartushy retinde emes, eng әueli ghylymy mazmúndy isterden bastap, irgeli tarihy mindetterdi qolgha aluymen daralandy. Ol 1910 jyldardan bastap qazaq fonologiyasy men grafikasyn zertteudi qolgha alyp,  arap grafikasynyng negizinde týrki halyqtarynyng ishinde qazaq ýshin birinshi bolyp jazu jýiesin jasaqtaudy qolgha aldy.

Suretti maqala avtory úsyndy

A.Baytúrsynúly araptyng sýiretpe jazuyn konsonantty (dauyssyz) sipattan qazaqy fonologiyagha layyqtap, jazu jýiesine ainaldyrugha 12 jyl boyy enbek etti. Orta Aziyada qoldanylghan arap qaripti jazu jýiesining konsonantty boluy dauysty dybystardy tolyqtay tanbalaugha mýmkindik bermedi, negizinen dauyssyz dybystar tanbalanyp otyrdy. Sóitip, qazaq halqyn aghartugha den qoyghan últ ústazy alghash ret arapsha jazudy qazaqylandyrudyng alghashqy núsqasyn jasaqtady jәne búl júmys A.Baytúrsynúlynyng Orynborda  1912 jyly shyqqan «Oqu qúraly» kitaby týrinde jariya boldy. Atalghan oqulyq 1925 jylgha deyin 7 ret basylyp shyqty. Búl júmystar jazu jýiesin qalyptastyrudaghy týrki әlemindegi izashar enbek bolatyn. Qazaqtyng túnghysh lingviysi retinde ol tilding fonologiyasyn zerttedi jәne jazu jýiesi men emlesin jetildirumen boldy. Jazu jýiesi men emleni jetildiru barysynda ol birneshe jýieli enbekke ainaldy:  «Til qúraly» (1914), «Álipbi» (1914), «Ahmet Baytúrsynovtyng qazaqsha alfabesi» (1914), «Jana әlippe» (1926—1928), oqytushylargha arnalghan әdistemelik qúral «Bayanshy» (1926).

A.Baytúrsynúly arap jazuyn reformalau kezinde onnan solgha qaraghan baghyty men tynys belgilerin saqtay otyryp, on eki әripti alyp tastap, on besin ghana ózgertpesten qaldyrdy da, jana qazaq әlipbii barlyghy   24 әripten qúraldy.

A.Baytúrsynúly jazudy latyndandyrugha qarsy toptyng basynda boldy, latyngha kóshuding eshbir qajettiligi «sezilgen emes jәne sezilmeydi» degen pikirdi  ústandy. Ol latynshanyng kemshiligine qazaq dybystaryn tanbalaugha qajet әripting joqtyghyn atady.Búdan basqa, arapshany oqu tezirek әri jenil degen dәiegin bildirdi. Degenmen, uaqyt tegershigi latyn qarpining paydasyna qaray dóngeledi...

Suretti maqala avtory úsyndy

«Tóte jazudyn» ornyqqan uaqytynyng 100 jyl toluyna oray, odan arghy qazaq tilining jazu jýiesindegi hronikagha sholyp óteyik. KSRO tarapynan latyn qarpine negizdelgen «Ortaq týrki әlipbiyi» úsynylghany mәlim. Qazaq tilining talaptaryna say keybir ózgerister engizilgen «Jana әlip» atalghan búl әlipby resmy týrde 1929 jyldan 1938 jylgha deyin qoldanylyp keldi.

Suretti maqala avtory úsyndy

Birinshi «Jana әlip» núsqasy 1929—1938 jyldar arasynda qoldanyldy. 1938 jyly әlipbiyding qúramy 32 әripke deyin kiril qaripterimen tolyghyp, kirilshege ótudegi aralyq әlipbiyding rólin atqardy. Sóitip, 1938-1940 jyldar arasynda ghana qoldanylghan ekinshi «Janaәlip» tarihy ózining ornyn 42 әripten  túratyn kәzirgi kirilshe әlipbiyge berip tyndy.

«Tóte jazudyn» býginge deyin manyzyn joghaltpaghan bir ózekti sipaty  bar, ol – atalmysh emlening agglutinativ tilge tәn ýndestigin jazu jýiesinde eskerilgendigi. A.Baytúrsynúly qazaq tilining singormonizm zandylyghyn jazudy ontayly etuge qoldanyp, jazu jýiesining meylinshe tiyimdi túrghysyn jasaqtady. Osylaysha «Jana emle» - qazaqtyng jazu jýiesine degen jarshy boldy.

Tiltanushy Ermúhamet Maralbek «Qazaq emle erejelerining qalyptasu tarihy» maqalasyndaghy «Eskertu: mәtin emle erejeleri bolghandyqtan erejelerding naqty sipatyn kórsetu ýshin týp núsqagha dәlme-dәl transkripsiya jasaldy» degen eskertuin qúp ala otyryp, HH ghasyr basynda A.Baytúrsynúlynyng emlesimen jazylghan sózder tizbegin keltire keteyik:

Suretti maqala avtory úsyndy

«Qazaq» gazetining barlyq emlesi men jazu sauaty A.Baytúrsynúlynyng tóte jazuy ekenin eskersek, búl da atalmysh jazu jýiesindegi singormonizmning paydagha asyrylghan kuәligi ekenine kóz jetedi.

Biz tarihy tiltanu enbekterin kóktey shola otyryp, olargha degen qúrmetimizdi bildire kelip, qalay bolghanda da qazaq tilining býgingi jazu jýiesinde qordalanghan mәselelerdi jaba toqy almaymyz. Áriyne, ghylymnyng damuyna uaqyt pen ýderis qajet. Jogharyda atalyp ótken emle tarihy men grammatikalyq sauattyng kemeldenuine býginge deyin jinaqtalghan tәjiriybe men teoriyalar jetispedi. Alayda, sonyng jetisui men kemeldenuine ketik bolghan atalmysh enbekter ekenin eshkim de joqqa shyghara almaydy. Tóte jazuda qoldanylghan grammatikalyq erekshelikter singarmo-emlenin  belgili bir kórinisi ekenin moyynday otyryp, búlardy tiyanaqty әri jýieli dey almaymyz. Sebebi búl enbekter jazu jýiesi tolyq qalyptaspay túrghandaghy, teoriyanyng jetkilikti damymaghan kezdegi kórinister edi.

Desek te, qazaq tili - agglutinativ sipaty bar til, oghan alfavittik jazu jýiesi sәikespeytinin moyyndaytyn kez keldi. Shyn mәninde qazaq tilining emle teoriyasyn singarmologiyagha iykemdeuge batyldyqpen kirisetin reforma qajet. Búl jóninde belgili singarmolog ghalym Álimhan Jýnisbekting [8]  «Singormologiya. Qazaq fonetikasy» enbeginde búl oiymyzdy odan әri ózektendire týsti: «Sonymen:

• Ýndi-europa flektiv tilderining (mysaly, orys) aksentti (ekpinshil) dybys taldanym amaly – aksentologiya;
• Ontýstik-aziya buynshyl tilderining (mysaly, qytay) әuendi (buynshyl) dybys taldanym amaly – tonologiya;
• Oral-altay agglutinativ tilderining (mysaly, qazaq) әuezdi (ýndesim) dybys taldanym amaly singormologiya bolyp shyghady.

Singormologiya atauyn osy túrghydan týsinu jәne qabyldau kerek. Sonyng nәtiyjesinde qazaq (týrki) fonetikasynyng zerttelim apparatynan fonologiya, fonema, allofon úghym ataulary shygharylyp, onyng ornyna singemologiya, singema (ýndesuge iykemdi dybystar – S.E.), allosingema (ýndesken ýnsheler - S.E.) úghym ataulary endiriledi» dep súnghyla singormolog, professor  Álimhan Jýnisbek tilimizding kópten kýtilgen óz sipatyna oray әri tәndes dybystanu jýiesine jol tauyp berdi. Atalghan enbekting basty iydeyasyna den qoysaq, agglutinativ qazaq tilining jana orfografiyasyna, fonografiyasyna singemany tanbalau arqyly qol jetkizu mýmkin bolmaq. Osydan shyghatyn qorytyndy: qazaq tiline flektiv tilderge tәn alfavittik jazu emes, agglutinativ tilge tәn singevittik jazu jýiesin ornyqtyru qajettigi tuyndaydy.

Singevit jazu jýiesining kәzirgi jәne búrynghy emledegi kórinisteri jetkilikti, biz ony bayqamay keldik.

Qazyrghy kirilshe әlipbiyde ishinara agglutinativ talaptarynyng ontayly engizilu mysaldarynyng bar ekenine nazar audarayyq.

1. Yi/Iy dybystarynyn, yaghny allosingemalarynyng IY әrpimen tanbalanuy: Myy – mi, iyne – iyne t.t.

2. Úu/Ýu, Yu/Iu dybystarynyn, yaghny allosingemalarynyng sәikesinshe U әrpimen tanbalanuy: súu – su, búu - bu, býrýu – býru, jýrýu – jýru t.t.

3. Yr/Ir dybystarynyn, yaghny allosingemalarynyng Y/I әripterimen tanbalanuy: yras – ras, ylaq – laq, iret – ret, aulym-auylym, dausy-dauysy t.t.

4. Iyu/Yiu, iyә/yia dybystarynyn, yaghny allosingemalarynyng Yu/Ya әripterimen tanbalanuy: ýiu – ýi, qoyu – qoy, úia – úya, úiu – úi, iyә – iyә, qyia - qiya t.t.

Áriyne búrynghy emledegi singevit kórinisterin tiyanaqty әri jýieli dey almaymyz, ol kórinister jazu jýiesi tolyq qalyptaspay túrghandaghy jayttar bolghanmen, intuitiv týrinde bәribir singarmo emlening sipaty boy kórsetkenin jasyra da almaymyz. Endeshe búny da kezdeysoq emes, singevit emlening tarihy kórinisi dep qabyldau kerek jәne qazaq tilin jalghanbaly әri ýndestik zangha iyek artatyn til retinde singevit emlesin jetildirip, jana dәuirge qaray jazu jýiesin oilastyratyn uaqyt keldi.

Serik Erghali,

mәdeniyettanushy

Abai.kz