Senbi, 23 Qarasha 2024
1845 0 pikir 6 Mausym, 2024 saghat 16:58

Ákeden qalghan asyl múra

Suret: N. Tóreqúlov múrajayynan alyndy

Nәzir Tóreqúlov múrajayynda qazaqtyng túnghysh diplomatyna arnalghan eksponattar ret-retimen kóz sýisinerliktey etip qoyylghan.  Múrajaydaghy eksponattar qatarynda kózge týsetin erekshe jәdigerding biri –Nәzirding әkesi Tóreqúldan qalghan jez qúman.

Áueli qúmannyng qysqasha tarihy jayly syr sherter bolsaq, osydan eki ghasyr búryn qazaq dalasynda qúman ýy túrmysynda kýndelikti qoldanylatyn ydystardyng biri bolghan. Sol kezde qúmandy әdette qol jughangha, shay qaynatqangha paydalanghan. Ismer  qoldy has sheberler qúmandy týrli metaldardan: mys, jez, temir, qola, kýmis, qyshtan jasaghan. Qol juugha arnalghan qúmandy alyp jýrgende suy shayqalyp tógilmes ýshin moyny, shýmegi úzynshalau, biyikteu etip jasalynghan.

Sol kezdegi ýlken astarda, jiyndarda qarttar men jasy ýlken adamdardyng qolyna qúmanmen su qúiyp, batasyn alu jastar ýshin әdeptilik, ibalyq belgisi bolyp eseptelingen.

Qúmandy sәndik búiym retinde kýmisten, altynnan, jezden jasaghan. Qúmannyng syrtqy kórinisin әrtýrli ong-órnektermen bederlep, әshekeylegen. Has sheber qúmangha salghan oy-órnekti onyng astyna qoyatyn túghyryna sәikestendirip bederleytin. Sol kezde osynday әdemi, aishyqty qúman búiymdaryn sheberler saudagerler arqyly satylymgha shygharyp otyrghan.

Al múrajaydaghy Nәzir tútynghan qúman jayly әngime qozghap, oghan sipattama berer bolsaq, qúmannyng eki jaq býiiri shyghynqy, japyraq tәrizdes ósimdik órnekteri salynghan. Qúmannyng tútqasy bolmaghandyqtan moyyn jaghy jinishke, ústaugha ynghayly. Qúmannyng biyiktigi 33 sm, syiymdylyghy 3,3 litr. Qúmannyng qaqpaghy joq. Onyng jiyekteri ainaldyra tister tәrizdi órnektermen kómkerilgen. Metaldan jasalynghan jez qúman kýiine qaraghanda sol kezdegi kýndelikti túrmysta kóp paydalanylghany bayqalady.

Jalpy alghanda, shaghyn maqalamyzgha arqau etken Nәzirding әkesi Tóreqúldan qalghan jez qúman eki ghasyrgha juyq tarihy bar qúndy jәdiger. Osy jez qúman múrajaygha kelgen kórermenderge Nәzir ómir sýrgen kezenning san qily tarihynan syr shertip túrghanday әser beredi.

 Ayjan Jayynbaeva

N. Tóreqúlov múrajayynyng ekskursiya jýrgizushisi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5390