Duman Anash. Kerimbay – Ámire moyyndaghan әnshi
Ahmet Júbanov Almatygha aldyrmaq bolghan
Tarbaghatayda Rayymbekting Kerimbayy degen әnshi ótipti. Áuezdi әni Tarbaghataydyng teriskeyi men kýngeyin әldiylegen desedi. Europanyng talghampaz tyndaushysyn tәnti qylyp, syrbaz sahnasyn serpiltken Ámireden Kerimbaydyng dauysy kem emes degen әngime bar. Búl turaly Qarpyq Egizbayúly «Taghylym» atty kitabynda (Semey, 2001) jazady: «...Aldyna jylqy salmaghan bәige kýreng siyaqty jýirik at, qyran býrkit, jýirik tazy ústaghan Rayymbekting Kerimbayy (1891 – 1949) osy aimaqtyng Aqany men Birjany bolghan...
...1933 jyly el aralap jýrip, Kókpektining «Shúbarshiy» kolhozynda Almatydan kelip óner kórsetip jýrgen Ámire Qashaubaevpen kezigedi. Kerimbaygha: «Sizding әnshiliginiz menen artpasa, kem emes eken» – depti Ámire. «Joq, siz ýkimet әnshisisiz, sizben tenese almaymyn» – dedim» dep aityp keldi Kekeng (júrt qúrmetpen Keke deytin).
...Almatygha teatrgha shaqyryp, ataqty әrtis Quan Lekerov eki ret kelip ketipti. Soghan baram dep jýrgende 1938 jyly «Halyq jauy» retinde ústalyp, jazyqsyz jazalanghan aituly óner iyesi sol sapardan qaytpady».
Mine, Kerimbay turaly osy az sózding ózi saz dýniyege jeteleydi.
Ahmet Júbanov Almatygha aldyrmaq bolghan
Tarbaghatayda Rayymbekting Kerimbayy degen әnshi ótipti. Áuezdi әni Tarbaghataydyng teriskeyi men kýngeyin әldiylegen desedi. Europanyng talghampaz tyndaushysyn tәnti qylyp, syrbaz sahnasyn serpiltken Ámireden Kerimbaydyng dauysy kem emes degen әngime bar. Búl turaly Qarpyq Egizbayúly «Taghylym» atty kitabynda (Semey, 2001) jazady: «...Aldyna jylqy salmaghan bәige kýreng siyaqty jýirik at, qyran býrkit, jýirik tazy ústaghan Rayymbekting Kerimbayy (1891 – 1949) osy aimaqtyng Aqany men Birjany bolghan...
...1933 jyly el aralap jýrip, Kókpektining «Shúbarshiy» kolhozynda Almatydan kelip óner kórsetip jýrgen Ámire Qashaubaevpen kezigedi. Kerimbaygha: «Sizding әnshiliginiz menen artpasa, kem emes eken» – depti Ámire. «Joq, siz ýkimet әnshisisiz, sizben tenese almaymyn» – dedim» dep aityp keldi Kekeng (júrt qúrmetpen Keke deytin).
...Almatygha teatrgha shaqyryp, ataqty әrtis Quan Lekerov eki ret kelip ketipti. Soghan baram dep jýrgende 1938 jyly «Halyq jauy» retinde ústalyp, jazyqsyz jazalanghan aituly óner iyesi sol sapardan qaytpady».
Mine, Kerimbay turaly osy az sózding ózi saz dýniyege jeteleydi.
Kerimbaydyng úly Ramazan aqsaqal býginde Almatyda túrady. Toqsangha tayap qalghan qariyanyng shanyraghyna ózimizding Ereken, Erkin Shýkimanov amandasa baryp, eskining kózinen birshama derekterdi taspagha jazyp alghan eken. Osy taspagha jazylghan Ramazan qarttyng әngimesimen bóliseyik. Qúndy dýniyeni bólisken Erekenning riyasyz peyiline alghys aitamyz.
– Kerimbay óz uaqytynda el aralap, halyq aldynda әn salypty. Ákemiz turaly búrynghynyng adamdary bilushi edi. Olardyng qatary siyredi. Sondyqtan biletinimdi sizderge aityp bereyin. Men 1925 jyly Ramazan aiynda dýniyege kelippin, kóktem uaghy, nauryz aiy bolsa kerek. On ýsh jasqa tolghan kezimde әkeme «halyq jauy», «bay balasy», «japon tynshysy» degen jazyqsyz aiyptar taghyp, ýiden alyp ketti. Ol sonshalyqty bay emes edi. Bir ýiir jylqysy, eki jýzge tarta qoyy bar bolatyn. Án-jyrmen jýrip, dýnie jimaghan adam. Biraq bәige at, qyran býrkitke qúmar boldy. Ýide dombyranyng birneshe týri túratyn. Quraydan jasalghan sybyzghy aspaptarymen, syrnaymen auyl balalaryna kýy oinap, әn aityp berip otyratyn. Qylqobyzdy da ózi jasaytyn, – dep bastady әngimesin Ramazan Kerimbayúly. – 1938 jyly «halyq jauy» dep alyp ketken son, sol jyly 14 qarashada atylghan eken. KGB múraghatyndaghy qújattarda «Kerimbaydy Týrkistan әskery okrugining tergeushisi tergegen» dep jazylghanymen, qay jerde atylghany, kimning kuә bolghany kórsetilmegen. OGPU adamdary auyldan toghyz adamdy alyp ketti. Toghyzy da bir kýnde atyldy. Búl jayttan habarsyz bolghandyqtan Stalinge, Voroshilovqa әkemning jaghdayyn bilgim keletini turaly hattar jazdym. Olar jauap qatpady. Kenestik organdar «Sovet ókimeti eshkimdi jazyqsyz jazalamaydy» degen synayda jauap jiberdi. On jyldan asa uaqyt ótken son, 1949 jyly KGB-nyng Semeydegi bóliminen «Kerimbay giypertoniyadan qaytys boldy» degen jauap keldi. Eger giypertoniyadan qaytys bolsa, oghan deyin bala-shaghasyna bir hat jazuy kerek edi...
Kerimbay 1925 jyldary astana bolyp túrghan Qyzylordada әn aitypty. Jaz boyy auylda bolyp, qysta qaytadan Qyzylordagha ketip qalady eken. Elimizding týkpir-týkpirinen jinalghan әnshilerding ishinde astanada óner kórsetuge Kerimbay Maqajanov, Manarbek Erjanov, Quan Lekerov, Jýsipbek Elebekov syndy dýldýlder iriktelip alynghan.
1935 jyly mausym aiynyng ishinde Ayagóz ózenining boyyndaghy týbekte kiyiz ýide otyrghan edik. Ákem ýige at arbamen Ahmet Júbanov pen Quan Lekerovti alyp keldi. Ahang aldyna dóngelek ýsteldi qoydyryp, ýstine qaghazdaryn jayyp tastady. Qasyndaghylargha qayta-qayta әn aitqyzyp, kýy tartqyzyp әldeneni jazyp otyrdy. On jasar bala kýnimiz ghoy, ne jazyp otyrghanyn bilmeymiz. Baghanaly Sayatólekov men Mәtkәrim Esenghúlovty on bes kýn boyy janynda ústady. Aqsuattan dombyrasymen birge arnayy aldyrghan edi. Olardan әn men kýy jazyp alghannan keyin Ahang Almatygha qaytyp ketti. Ahannyng Kerimbaydy Almatygha shaqyrtuynyng sebepteri bolghan siyaqty... Óitkeni 1938 jyly Almatygha kóshemiz dep otyrghan kezde әkem ústalyp ketti. Almatydan ýy taba almay kidirippiz.
1935 jyly Aqjal atty jaratyp, Qazaqstannyng 15 jyldyghy kezinde Aqsuatqa alyp bardy. Aqjal bәigeden birinshi keldi. Audandyq atqaru komiytetining ókilderi men audan halqy jinalyp, Kerimbaygha tóbening basynda, klubta әn saldyrdy. Sol kezde meni qasyna ertip jýrdi. Arasynda men de shyryldap әn salamyn...
Gazettegi suret
Tóbe basynda «Aghashayaqty» aitqan sәti gazetke shyqqan. Gazetti kiyiz ýiding keregesine ilip qoyatynbyz. OGPU adamdary kelgende gazetti de ózderimen birge alyp ketti. Osy suret esimnen shyqpaytyn. Almatydaghy múraghattardan eski gazetterding bumasyn qaradym. Múraghat qyzmetkerleri kóne gazetterdi bergenimen, audarystyryp qaray bastaghanymda «uaqytynyz bitti» dep qayta alyp ketedi. Eshteneni jóndi qaray almaghandyqtan, búl sharuany ghylymy izdeniste jýrgen jiyenim Gýlmiragha tapsyrdym. Ol bir kýni әkemning sureti shyqqan gazetti alyp keldi. «Qarasu kolhozy, Ýsharal auyly, Aqsuat audany. Ánshi Kerimbaydyng kórkemónerpazdar úiymynda әn salghan sәti» dep oblystyq gazetke shyghypty. Býginde әkemnen qalghan bar belgi – osy.
Ákem ýidi qorasymen birge tórt bólmeli qylyp kirpishten saldyrghan. 1929 jyly kәmpeske jýrip, otyzynshy jyldary asharshylyq bastalghanda shetki bólmeni Qayyrjan esimdi auyl sovetting tóraghasy kontor jasady. Odan keyingi bólmede saudanyng bastyghy Kerimbay Esalin degen kisi (ony Noghay Kerimbay dep ataytyn) otyrdy. Ýshinshi bólmede Qarpyqtyng әkesi Egizbay, shetki bólmesinde biz túrdyq. Oida tary, astyq saqtaytyn qoyma bar edi. Qayyrjannyng әieli Qasqatay bizge apay bolady. Ol qoymashy bolyp, auyldargha shay, kezdeme, tary ýlestiretin. Osy ýilerding ýsh qyz, ýsh er balasy birge oinaytynbyz.
Bәige kýren
Birde meni әkem Kókpektige ertip bardy. Qúdaybergen aghamdy da jorgha tory taygha mingizip aldy. Janynda qaptamasy bar dombyra. Kókpektide bir noghaydyng ýiine týsip edik, dostary bolyp shyqty. Ol kezde bizding ýiding edeni aghash bolghanymen, tóbesi shatyrly emes edi. Al noghaylardyng ýii shatyrly, edendi. Monshasy bar. Qorasynda jeti arba túrdy. Olar Aqsuat ónirindegi malshylardan jýn-júrqa, teri-tersek, mal jinap, Qoyandy jәrmenkesine aparady eken. Jәrmenkeden qaytqanda bir arbagha malaylaryna bylghary, kiyim-keshek tiyese, bir arbagha qyzdaryna iyissu, syrgha, saqina syndy әshekey búiymdardy tieydi. Qoyan, búlghyn ishik degenderding barlyghyn orys kópesterinen malgha aiyrbastap alady.
Qarpyqtyng menen eki-ýsh jas ýlkendigi bar edi. Ol da әkeyding qasynan qalmaydy. Kókpektide noghaydyng asqan bir bayy toy jasap jatyr eken. «Bәige attaryn jetpis shaqyrymgha jiberedi» degen sóz shyqty. Ákem «Kýrendi qosamyn, sen jeldirtip kel» dedi. Sosyn sugha shomyldyryp, sabyndap túryp judy. Súlysyn berdi. Manaydaghy elding bәri jinaldy. Án shyrqaldy. Men úiyqtap qalyppyn. Bir kezde «at ketti» degen shu estildi. Bir juan noghay túryp: «Áy, qazaqtar! Maghan talasatyndaryng bar ma? 300 som tigemin» dep bәske shaqyrdy. Bas bәigege kilem jabylghan atan týie bastaghan tórt qomaqty jýlde tigilgen eken. «Men barmyn» dep әkem ortagha shyqty. Alayda, qaltasynda 150 somy ghana bar eken. Qalghan aqshany sol jerdegi qyzyqshyl júrt qolma-qol jinap berdi. Sәskege deyin jýz qaraly at bәigege ketti. Attardy jibergennen keyin әkemiz bir qauym elding ortasynda әn aitty. Bәs tikken noghay bayy nókerlerimen bólek tóbede dýrbisimen sholyp otyrghan. Bir kezde «Áne, mening atym birinshi kele jatyr» dep jar saldy. Ákemiz noghaydyng qolyndaghy dýrbisin júlyp alyp, qarap jiberdi de: «Ákenning basy, sening atyn» dep dýrbini laqtyra saldy. Aytqanynday, bir kezde kýreng dara shygha keldi. Ákem bәige alghan kýrendi әri-beri jetektep jýrip, bәsting aqshasyn ústap otyrghan adamgha: «Barlyghyn tileuimdi tilegen osy elge taratyp ber» dedi.
Ákem jas kezinde kerey júrtyndaghy naghashylaryna barady. Qaytarynda: «Jiyen, qalauyng ne? At minip qayt» dep ýiir jylqyny aldyna tosqan eken. Sonda ol ýiirding shetinde jabaghy jýni týspegen bir taydy kórsetipti. Naghashylary «Iri jylqy tanda, tay alghanyng úyat emes pe?» degenine qaramay, jetektep ketipti. Sol tay bәige kýreng boldy.
GPU-dyng bastyghy Kenesary Bakin degen adam. Ol Áliby Jangeldinmen birge istegen eken. Bakin әkeymen dos edi. Bir kýni «Bandy quyp jýrmin» dep bәige kýrendi súrady. Kýreng «jat» deseng jatatyn, baqandy tosyp «qarghy» deseng qarghityn aqyldy januar bolatyn. Tónirekte odan ozatyn jylqy joq edi. Ákem dosynyng kónilin qimay, atty beredi. Birde Bakin ýiine noghaydyng baylaryn qonaqqa shaqyrghanda, qúiyp otyrghan araghy bitip qalypty. Qyzyp otyrghan ol әielinen aqsha súraydy. Biraq ýiinde aqsha bolmaydy. Sodan noghaylargha: «Áy, aqsha bar ma?» dese, olardyng biri: «Atyndy satsang beremin» depti. Bakin jylqyny 30 myngha baghalapty. Qonaghy sol sәtte oramalgha týigen aqshany laqtyryp jiberip, atty jetektep ketip qalghan eken. Tanerteng aqshasyn alyp qayta barsa, atty soyyp tastapty. Sonda: «Sen atty soyghansha, myna eki balanyng birin nege soymadyn?» dep renjipti. Bes kýnnen keyin GPU-ding adamdary Bakinning ýiine qonypty. Olar myltyqtyng oqshantayyn bosatpaghan eken. Ýidegi eki bala myltyqpen oinap otyryp, qarsysyndaghy balany atyp tastapty. «Mine, attyng kiyesi» dep әkem aitqany esimde.
Jýsipbek pen Manarbekting ústazy
1960 jyldary auylgha Jýsipbek Elebekov keldi. Men ol kezde kolhoz tóraghasymyn. Óner adamdary kelgen song klub jaqty jayghastyrmaq oimen shyghyp ketkenmin. Ýige kelsem Jýsekeng Alma atty qyzyma әn salyp berip otyr. «Ou, Jýseke, múnynyz qalay?» dep súradym. «Adam balasynyng ýiinde әn salmaushy edim, Diymekenning (Qonaevtyn) ýiinde ghana bir kýishimen qosylyp әn aitqanym bar edi. Qyzynyz súraghan song aityp otyrmyn. Qyzynyz «Ata, kimsiz?» dep súrady. «Men – әnshimin» dep edim, bir dombyrany sýirep alyp kelip «Ata, әn salynyzshy» dedi. Shertip kórsem, әn aitatyn adamnyng dombyrasy siyaqty. «Qanday әn salayyn?» dedim. «Apam toygha ketkendegi әndi salynyzshy» dedi» deydi Jýseken.
Shynynda, ýige kirip kelsem, «Apang toygha ketkende, ne dep ketti, jar-jar?» dep Jýsekeng bar dauysymen әndi aspandatyp otyr eken. Sodan qay jerge barsa da «Kerimbaevtyng balasy maghan әn saldyrdy» dep aityp jýrdi.
Osy Jýken, Jýsipbek Elebekov әkem turaly estelik aitty. «16-17 jasar kezimizde Kerimbay bizdi Qarqaralydan shaqyrtyp alyp, әn saldyrdy. Ózi aitqan әndi qaytalatyp aitqyzady. Qayta-qayta әn salghan song tórteuimizdi alyp qaldy. Onyng ishinde Manarbek Erjanov ta bar. Án aityp otyrghanda Kekenning dauysy qatty shyqty: «Áy, әndi bayybyna baryp, naqyshyna keltirip, dombyragha ilesip salyndar. Dauys degen aighyrda da, búqada da bolady. Qúr baqyra beruge bolmaydy, dauysty kóteretin jerinde kóterip, týsiretin jerinde týsiru kerek» dep qayta-qayta ýiretti. Mine, bizding arnayy oquymyz joq, Kerimbaydyng ýiretuimen ónerge kelgen edik. Janymyzgha jaqyn aghamyz edi» dep sol arada Jýsekenning kónili bosady. Sonan song «Fotokәrtishkesi bar ma?» dep súrady. Basymdy shayqadym. «Kekenning sureti bolsa, Ahmet Júbanovtyng múraghatynda boluy mýmkin. Biraq saghan aitpaydy ghoy. Bar bolsa da osy kýni joghaltyp jibergen shyghar» dedi Jýsipbek Elebekov.
P.S: Mine, búl әnshining bizge jetken qyrlary ghana. Bilmeytinimiz búdan da kóp. Ramazan aqsaqal Kerimbaydyng birqatar әnderi keyin kenestik senzuramen búrmalanyp, basqa halyq kompozitorlaryna telinip ketkeni, tipti mәtindik túrghydan ózgeriske úshyraghany turaly da aitty. Oigha qaldyrarlyq dýniye. Búl turaly aldaghy sandarymyzda jazamyz.
"Didar" gazeti