Óskemendik www.yk.kzsayty «Podarky istoriiy» atty maqala jariyalady. Biraq maqalanyng nege «tarih sybaghasy» atalyp otyrghanyn týsinbedik. Óitkeni, Óskemen qalasynyng 300 jyldyq mereytoyyna jasalynbaq syidyng «Lad» slavyan qozghalysynyng imperialistik pighylynan tuyndap otyrghany aidan anyq.

Óskemendik www.yk.kzsayty «Podarky istoriiy» atty maqala jariyalady. Biraq maqalanyng nege «tarih sybaghasy» atalyp otyrghanyn týsinbedik. Óitkeni, Óskemen qalasynyng 300 jyldyq mereytoyyna jasalynbaq syidyng «Lad» slavyan qozghalysynyng imperialistik pighylynan tuyndap otyrghany aidan anyq.

Maqalada aitylghan derekterge sýiensek, kóp úzamay Óskemen qalasynda I Petrge jәne Yu. Gagaringe eskertkish ornatylyp, tәuelsizdik stelasy boy kótermek. Qalanyng 300 jyldyq mereytoyyna oray boy kóteriledi degen imperator I Petrge arnalghan monumentti Sankt-Peterburg qalasynyng әkimshiligi syigha tartpaq kórinedi. Búl qala Kenes odaghy kezinde Óskemenmen bauyrlas qalalar atanghan eken. Olardyng negizgi algha tartyp otyrghan argumentining ózi kýlkili. I Petr qalany túrghyzugha jarlyq bergen eken-mys. Patshalyq Reseyding qazaq dalasyna qala túrghyzuy iygi maqsattan tuyndamaghanyn, onyng týpki oiy – otarlau sayasaty bolghanyn júrttyng bәri jaqsy týsinedi. Onyng ýstine  «Lad» slavyan qozghalysynyng Qazaqstandy, qazaq tilin eshuaqytta moyyndamaghanyn jәne bizding memlekettigimizge kýmәn keltirer talay maqalalardy búrqyratyp jýrgenin, tipti Qazaqstan Respublikasy Bas prokuraturasy osy «Lad» qozghalysyna tiyesili «Russkie v Kazahstane» saytyn últtyq arazdyqtardy órshituge negiz bolatyn maqalalar men pikirlerdi kóbirek jariyalaghany ýshin biraz uaqytqa búghaulaghanyn eskersek, olardyng qazirgi maqsaty bolashaqta Óskemendi qazaqtyng emes, Reseyding qalasy etip kórsetu niyetinen tuyndasa kerek.

– Biz respublikalyq  «Lad» slavyan qozghalysynyng Shyghys qazaqstandyq filialy ókilderimen, ghalymdar men   etnografiyalyq múrajay qyzmetkerlerimen, qaladaghy qoghamdyq qyzmetkerlermen qalanyng I Pertding jarlyghymen túrghyzylghanyn rastaytyn qújattardy jinadyq. Sonday-aq, qalany Lenproektining sәuletshileri jobalaghan, sol ýshin Nevadaghy qala ýkimetine jәne RF preziydenti Vladimir Putinning әkimshiligine qala mereytoyyna syilyq jasaugha ótinish týsirdik. Bizge Sankt-Peterburg ýkimetining mýshesi, Syrtqy baylanystar jónindegi komiytet tóraghasy Aleksandr Prohorenko jauap berdi. Olar búl ótinishimizdi qabyldaugha jәne qalanyng 300 jyldyghyna oray, syilyq jasaugha kelisip otyr. Olar tek Óskemen qalasy basshylyghynyng úiymdastyru júmystaryn kelisuin kýtpek, –  deydi Qazaqstannyng «Russkaya obshina» qoghamynyng shyghysqazaqtandyq filialy Kenesining tóraghasy  Oleg Maslennikov.

Demek, olar Qazaqstan halqynyng búghan kelisim beretin bermeytinin eskermeydi de, tek oblys әkimshiliginen úiymdastyru júmystaryn kelisudi ghana súrap otyr. Bir qyzyghy oblys әkimi Berdibek Saparbaev búl jayynda saraptama komissiyasyna tapsyrma bergen. Shyn mәnisinde, Qazaqstandy ýsh jýz jylday otarda ústaghan metropoliyanyng búlay asqaqtauyna bizding biylik te, halyq ta jol bermeui kerek. Kezinde keybir búzaqylardyng Shyghys Qazaqstandy Reseyge qosyp alu maqsatynda býlik shygharghanyn, Dugiyn, Soljenisyn, Jirinovskiy sekildi Reseyding «әsireúltshyldarynyn» Qazaqstannan әli kýnge deyin jer daulap, soltýstik bes oblys pen shyghys oblysqa qolqa salyp jýrgenin eskersek, I Petrding eskertkishin elimizding shyghys qaqpasyna qasqaytyp túryp qoyymyz, imperiyalyq pighyldy jýzege asyrudyng basy bolyp tabylmay ma? Eng ókinishtisi, Shyghys Qazaqstan oblystyq әkimshiligining búghan qarsy bolmay otyrghandyghy. Meninshe, Kedendik odaqtyng aqyry, Euraziyalyq odaqtyng kelesi jyly qúryluy sekildi is әreketter eldegi orys jәne slavyan úiymdarynyng imperiyalyq pighylyn qayta órshitip otyr. Sol sebepti de, memleketshil túlgha, qazaqtyng janyn bir kisidey týsinetin Berdibek Saparbaev әkimshiligi búghan jol bere qoymaydy dep oilaymyz. Óskemende onsyz da imperiyalyq jýieden qalghan orys ataularynan kóz túnady. Eger, memleketshildikti, tútastyqty oilasa, Óskemen әkimshiligi ózgege emes, Abylayhangha, Qazaq handyghynyng negizin salghan Jәnibek pen Kereyge, ózge de qazaqtyng etigimen su keship, at auyzdyghymen alysyp, attan týspey elin qorghaghan túlghalaryna eskertkish ornatuy tiyis. Sol kezde Óskemendegi imperiyashyl pighyldaghy halyq kimning jerinde, kimning elinde tayrandap jýrgenin sezinetin bolady. 

 Al qazaq oqyrmany búny әleumettik jelide qyzu talqylauda. Bastysy jan jýrekterimen qarsy ekendikterin bildirude. Biz osyghan oray birneshe pikirding basyn qosyp úsynudy jón kórip otyrmyz.

Esimjan Naqtybay:

- Bayaghyda Qazaq jerine kelgen birinshi Petr meshitti shirkeumen shatastyryp, ishine kirip shoqynyp shyghady. Shyqqasyn qasyndaghylardyng biri qúlaghyna sybyrlap, ýlken qatelik ketkenin, búl shirkeu emes, músylmandardyng ghibadathanasy ekenin aitady. Óz qateligine qatty qorlanghan Petr meshitti zenbirekpen atyp, jermen jeksen etkizedi. Óskemende Gagarin men Petrding eskertkishteri ornatylsa, Leninning ornyna qoyylghan Abay jetimsirep qalar edi. Basshylar oghan jetkizbeu kerek. Altaygha at basyn tiregen iygi-jaqsynyng bәri tamsanyp aityp jýrgen eren erligimizge syn bolatynyn olar da biledi ghoy.

Serik Ábilhan:

- Birinshiden, eskertkishti ornatudyng jәn-josyghyn búl júrt bilmey otyrghan joq. Ekinshiden múnday mәselening kóteriluining ózi neni anghartatynyn úqqanymyz jón. Ýshinshiden eger shynymen eskertkish ornatu kerek bolsa (!) Astananyng da, basqalardyng da búghan kedergi keltirui ekitalay. Sebebi úshqan qúsy, jýgirgen any toleranttylyq dep súnqyldaytyn bizding elde bәri de mýmkin ghoy

Altynay Zarlyqqyzy:

- Ákimshilikting aldyna Abaydy qoydy. Basqa kim bar? Jastar sayabaghy deydi onyng ishinde Gorikiy túr, Sol Jastar sayabaghyna Á.Núrshayyqovtyng eskertkishin qoysa jarasymdy bolar edi. El tanymaytyn orystyng attary kóp kóshe atauy bop túrghan. oooy Óskemende aita berseng kóp qoy. Krivonosov degen kósheni auystyrmay shulap edi ghoy orystar

Múrathan Kenjehanúly:

- Qazaqtyng handarynyng bireuine alaqanday jerin qimaghan Óskemenge orystyng patshasy ornyghatyn bolsa jetisken ekenbiz.

Ermek Duzkenev:

- Men senderge bir qyzyq aitayyn jigitter. Eskertkish qoy mәselesin Saparbaev ta, basqa da әkim sheshpeydi. Zangha sәikes kez-kelgen eskertkish ornatylar aldynda kóptegen kelisimderden ótui tiyis. Birinshiden, belgili qoghamdyq úiym oblys basshylyghyna súranys jasaydy - pәlenshening eskertkishin ornatayyq dep. Sosyn ol eskertkishting qoyyluynyng manyzdylyghyn rastaytyn qújattar jinalady. Ol qújattardyng arasynda qanday qarajatqa jәne qanday jerde (ol ýshin jer telimi bólinui tiyis) ornatyluy kórsetiledi. Sosyn búl qújattar QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine joldanady. Sol jerde qúramyna elimizding abyroyly azamattary kiretin Eskertkishter jәne monumentter jónindegi respublikalyq komissiyada qaralady. Búl komissiya ózi jylyna bir-eki ret qana jinalady. Komissiya eskertkish qoyylsyn sheshim qabyldasa, arnayy konkurs jariyalanyp, eskizder tandalyp alynady. Sondyqtan búl joldan ótpegen kez-kelgen eskertkishti zansyz dep sanaugha bolady.

Esen Baynúr.

"Týrkistan" gazeti