Júma, 22 Qarasha 2024
Ekonomika 11434 0 pikir 14 Mausym, 2024 saghat 18:21

Tólem úiymdary ESU-gha narazy: Senat ne deydi?

Suret baspasóz konferensiyasynan alyndy

Tólem úiymdary ESU-gha narazylyqtaryn bildirip, normany qayta qaraugha úsynys bildirdi.

Qazaqstandyq baspasóz klubynda Qazaqstannyng jetekshi tólem úiymdarynyng ókilderi QR Parlamenti Senatyna tólem qyzmetteri naryghynda jeke monopolist-deldal qúratyn normany Mәjiliske qayta qaraugha qaytaru turaly ótinish bildirdi.

Mәjilistegi ekinshi oqylym qarsanynda zang jobasyna ESU (birynghay esepke alu jýiesin) qúru turaly norma engizildi. Jana norma tólemderdi jýzege asyratyn, birynghay elektrondyq әmiyandy jýrgizetin, kliyenttermen esep aiyrysudy jýrgizetin jeke zandy túlghanyng kómegimen memlekettik retteudi jýzege asyrudy kózdeydi. Búl rette retteletin naryq kólemi jylyna 1,2 trillion tengeni qúraydy.

Baspasóz konferensiyasyna qatysushylardyng aituynsha, EO qúru tólem úiymdary men ekinshi dengeydegi bankterding qúqyqtaryn búzady, óitkeni búl tranzaksiyalyq biznes, ekvayring, elektrondyq aqsha shygharu jәne elektrondyq әmiyandargha qyzmet kórsetu salasyndaghy naryqtyng edәuir ýlesin qayta bóletin jasandy monopolistting payda boluyna әkeledi.

PayDala tólem úiymynyng kommersiyalyq diyrektory Iliya Efiymenko Jana Qazaqstan dep úrandatqanymyzben, Eski Qazaqstansha ómir sýrip jatqanymyzdy aityp, ózindegi jan aiqayymen bólisti:

- Biz ne ýshin salyq tóleymiz? Bizding salyqtarymyz kimning jalaqysyna ketedi? Jauap, ókinishke oray, qarapayym - olar bizding biznesimizdi jauyp, salany ózderine alyp ketetin sheneunikterge ketedi! Búl naghyz reyd! Tek resmy týrde degeni bolmasa, ýkimet kótermeleytin reyd. Ol retteushilik әserdi taldausyz, AZRK jәne Últtyq bankting kelisiminsiz ondaghan myng azamattan tabys kózin alyp tastaydy! Býkil salany óltirip, onymen birge IT-sektorda jәne fintehte degradasiyany, qoghamda jәne ShOB-ta orasan zor shyghyndy tudyru-OSK payda boluynyng artynda túrghan eski Qazaqstannyng sol lobbisteri (nemese qazir ESU-di qalay dúrys aitu kerek) qol jetkizip otyr. Múnyng bәri sybaylas jemqorlardyng jeke qaltalarynyng paydasyna jasalady. Múnday tәsilmen Qazaqstanda aqsha tapqan biznes elge investisiya saludy jalghastyrady dep qalay senuge bolady? Bizding salada júmys isteytin ondaghan myng qyzmetkerding atynan tabys kózi 1 adamgha beriledi. Men senatorlargha jýginemin, Qúrmetti senatorlar! Sizden Súraymyn! "Amanat" partiyasynyng deputaty Elnúr Beysenbaevtyng aituynsha, zang jobasynda birynghay esepke alu jýiesi turaly normanyng payda boluynyng shynayy maqsattaryn týsinu ýshin eski Qazaqstannyng yqpaldy kýshteri túr. Qúrmetti senatorlar, osy zang jobasyn toqtatynyzdar. ESU siyaqty monopoliyalardyng payda boluy Preziydent Toqaev bәrimizge uәde etken әdil Qazaqstan qaghidattaryna qauip tóndiredi!

Baspasóz konferensiyasynda sóz sóilegen kәsipker, CashMaster kompaniyalar tobynyng bas diyrektory Beybit Asanbaev ESU qúryluy tólem úiymdarynyng qyzmetterin qatardaghy tútynushylargha, әsirese Qazaqstannyng shalghay ónirlerinde qalay әser etetinin atap ótti:

- Bizding kompaniya 2009 jyldan bastap Qazaqstan Respublikasynyng barlyq aumaghynda tólem terminaldaryn ornatumen ainalysady. Tólem terminaldary tek ýlken qalalarda ghana emes, bankomattary joq shaghyn auyldarda da ornatylady. Kóptegen auyl túrghyndarynda Kaspiy nemese Halyq bank kartalary joq. Sondyqtan auyldardyng kóptegen túrghyndary bizding QIWI tólem terminaldaryn paydalana otyryp, Qazaqstannyng kez kelgen kartasyn tolyqtyrady. Kóptegen auyl túrghyndarynyng balalary qalalarda oqidy jәne aqsha jiberuding jalghyz joly - búl QIWI tólem terminaldary búl ynghayly tez jәne arzan. ESU qúru bizding biznesimizdi óltiredi. Búl tósem eshnәrse jasamay, qaltamyzgha kirgisi keledi jәne salyqtardy, jalaqyny , kәsipkerlerding jaldau aqysyn tóleuge arnalghan syiaqylarymyzdy adal emes jolmen aludy josparlap otyr. Kәsipker retinde Men óz ýkimetimizge jәne sheneunikterimizge aitarym-bizneske kómektesuding qajeti joq, bizge arzan nesie qajet emes, kedergi jasamauymyz kerek. Eger ESU engizilse biz naryqtan, yaghny auyldardan tólem terminaldaryn alyp tastaugha mәjbýr bolamyz. Osylaysha, auyl túrghyndarynyng ómirin qiyndatamyz.

Al Tarlan Payments tólem úiymynyng zang bólimining basshysy Sәule Ghabdúlghazizova ESU-dyng keri әserlerin atap ótti. Olar:

1. Jana norma retteushilik әserge qajetti taldaudan ótpey, Kәsipkerlik kodeksting 83-babynyng talaptaryn búzady;

2. Jasandy monopolist qúru: innovasiya bәsekelestikti aitarlyqtay búrmalaytyn jәne qoldanystaghy tólem úiymdary men bankterding qúqyqtaryn shekteytin tólem jýiesi men qarjy naryghynyng manyzdy aspektilerin retteytin jeke monopolist qúrugha әkeledi;

3. Últtyq bankpen ýilestiruding bolmauy: QR Últtyq bankimen jana normany engizu kelisilmegen, búl sheshim qabyldau prosesining ashyqtyghyn jәne elding negizgi instituttary arasynda ýilestiruding joqtyghyn kórsetedi;

4. Qarjy naryghyna әseri: tólem úiymdary men Últtyq bankting ókilderi, әsirese onyng tranzaksiyalyq bizneske jәne elektrondyq әmiyan qyzmetterine әserin eskere otyryp, osy normany qabyldaudan bolatyn yqtimal ekonomikalyq zalal turaly alandaushylyq bildirdi;

5. Mәjiliste qayta qarau turaly ótinish: tólem úiymdary Senattyng ózgeristerdi qabyldaudan bas tartuyn jәne retteushilik әserdi mindetti taldaudy qosa alghanda, barlyq qajetti rәsimderdi jýrgizu ýshin olardy Mәjiliske qayta qaraugha qaytaruyn talap etedi;

6. Dúrys emes derekter ýshin jauapkershilik: ózgeristerdi qoldau ýshin úsynylghan derekterding dúrystyghyna kýmәndanu zannamalyq bastamalardy tújyrymdau kezinde qoldanylatyn aqparatty múqiyat tekseru qajettiligin kórsetedi.

Darigha Asqar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5150