1-3 curetter: keskindemeshi Bolat Túrghynbaydyng júmystary

4-6 suretter: mýsinshi Malik Jýnisbaevting júmystary

1-3 curetter: keskindemeshi Bolat Túrghynbaydyng júmystary

4-6 suretter: mýsinshi Malik Jýnisbaevting júmystary

Týrkiyanyng Bodrum kurortty ólkesinde 2013 jyly qyrkýiek aiynda úiymdastyrylghan   «ASPAT ink» HI halyqaralyq simpozium suretshilerding shygharmashylyq tәjiriybe almasuyna jәne óz tuyndylarymen әlemge tanylugha jasalghan jaqsy bir qalyptasqan dәstýr. Úiymdastyrushylardyng sharttary men talaptary boyynsha aldyn ala iriktelip alynghan júmysty berilgen bir aidyng kóleminde suretshi tandaghan materialda oryndap shyghuy kerek.Mýsindik kompozisiyagha ýsh sharshy metr mәrmәr tas, al keskindemeshige 120 h 160 sm ólshemde tartylghan 2 dana kenep beriledi. Shygharmashylyqpen ainalysugha barlyq jaghday jasalyp,  suretshilerden tek óner tuyndysyn kýtedi. Halyqaralyq simpoziumnyng preziydenti Múrat Balkannyng talantty óner adamdarynyng shygharmalaryn dýniyejýzine pash etuge arnalghan qúrmet dep týsinuge bolady. Áriyne búl halyqaralyq simpoziumgha jýzden jýirik, mynnan túlpaririktelgen talant iyeleri ghana qatystyrylady. Solardyng qatarynda, T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng «keskindeme» kafedrasynyng mengerushisi, keskindemeshi Bolat Túrghynbay men «mýsin» kafedrasynyng mengerushisi,  mýsinshi Jýnisbaev Malikting júmystary joghary baghalanyp,  ózderininkompozisiyalyq shygharmalarymen qazaq ónerin әlemdik arenada kórsete bildi.

Batys pen Shyghystyng mәdeniyeti toghysqan Týrkiya, býgingi kýngi tamasha  óner ýlgilerin bolashaq úrpaqqa múra etudi jolgha qoyghan.  Uaqyt ótkenimen óner sol zamannyng ózgermes qoltanbasy bolyp qalary anyq.Mәdeniyetting negizgi túghyrybolyp sanalatyn ónerde býgingi kýngi dýniyetanymdyq týsinikter men qózqarastar beynelenedi. Zamanauy tehnika men tehnologiyanyng kýndelikti janaruyna qaramastan, qoldan qashalghan mýsinder men san-aluantýstermen jazylghan, adam qolynan shyqqan tuyndylar eng bir әdemi, әrimazmúny tereng ruhany dýnie bolyp qalary da anyq. Búl simpoziumnyng maqsaty da osy –tarihtyónermen órnekteu.

Kókjiyegin teniz ben aspan astastyrghan, Bodrum tabighatysuretshilerge shabyt berip, olardyng asqan sheberlikpen oryndaghan  tuyndylary jan-jaqtan kelgen óner adamdaryntang tamasha qaldyrdy.

Osy simpoziumda úsynghan, últtyq naqyshta jazylghan Túrghynbay Bolattyng «Áuez» ben «Sezim» atty eki kartinasy shyghys mәnerine jaqyn bolyp kóringenimen, anyqtap zer salsaq, onda qazaq dәstýrli órnegining kompozisiyalyq qúrylymyna tәn erekshelikti bayqaymyz. Kartinadaghy figuralardyng jinaqylyghy, taza týster men olardyng dinamikasy, ishki sezimderdi bayau tebirentip, baysaldylyqqa, nәzik sezimdilikke, tepe-tendikke, tereng oigha, sabyrlylyqqa baghyttaydy. Qazaqtyng dәstýrli ong-órnegi әlem jaratylysynyng keregharlyghyn týstik sheshimmen kompozisiyalyqtepe-tendikke baghyndyryp ústap túrghanday әser etse, suretshi shygharmalarynda da osy zandylyqty ústanady. Keregharlyqtyng ýilesimdiligi keskindemeshining negizgi qoltanbasy. Túrghynbay Bolattyng shygharmalarynan keskindemelik pen grafikalyq sheshim ýilesimdiligin aiqyn kóre alamyz. Keskindemeshining «Áuez» atty tabighat pen adambeynelengen tuyndysynan, qazaqtyntekemetindegidey ýshke bólingen kenistikti kóremiz. Tekemetting eng shetki jiyegi -  Álem, ortanghy órnektelgen – Adam әlemi, ala jippen jýrgizgen bólik – әlem men adamdy biriktirushi kenistik birtútastyqta qabyldanady. Oimen, týisikpen qabyldanatyn dýniyening bastapqy beynesinen tuatyn suretshi qiyalynda iydeyalar rәmizdi beynelerge úlasady. Bastapqy shynayy dýniyening rәmizdi kórinisi últtyq dýniyetanymdyq týsiniktermen astasqan býgingi  Túrghynbay Bolattyng kartinalarynyng negizgi ereksheligin aiqyndap otyr. Suretshi әlemdi birtútas qabyldap, ony kórkem beynede úsynady. Suretshi shygharmashylyghy baghzydan tәn әlem tútastyghyýilesimdiligine baghynyp, onyng shygharmashylyghyn aighaqtay týsedi. «Áuez» atty kartinasynda sarghysh týsti ayada ornalasqan kól men ony jaghalay ósken aghashtar, jolgha shyqqan – er adam men әiel beynelengen. Jinishke, nәzik iyilte jýrgizilgen jiyekti syzyqtar dóngelengen әlemdi jinaqtap, kórkemdep yrghaqty qozghalysqa engizgendey. Kózge júmsaq әserli syzyqtar men týster adam qiyalyn ertegi әlemine jetelerdey әser beredi.

Keskindemeshininkelesi «Sezim» atty júmysyndanaqty týstermen, órnektermen, plastikaly figuraly keskinder beynelegen. Adam jany tym nәzik, sezimtal keletindikten, dýniyeni osy sezimder terbelisinde qabyldaydy. Ásirese óner adamdary sezimdi dýniyeni tanyp biluding eng bir shynayy joly dep biledi. «Kókiregi sezimdi, tili oramdy, jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin» (Abay) degendey, aqyn jýregine tәn sezgishtik pen sezimtaldyq, nәziktik, kýishildik, suretshi qylqalamynan tuyndaghan nәzik syzyqtar men tereng sezimdi týsterding ýilesimdiliginen kórkem pishinder tuady. Mazmúny teren«Sezim» atty kartinada әlem men adam qatynasy jәne tarih pen taghdyr úshtasyp jatqanday. Sezimge boylay engen adam, kartinanyng negizgi mazmúnyn asha týsedi. Adam jayghasqan órnektelgenkiyizde әlem kórinisining belgisi –dóngelekter, tórtbúryshtar (tórtbúrysh materialdyq dýniyening rәmizi) arqyly sheshken. Ýsh, tórt sandary men olardyng qarapayym pishini  – әlem beynesining rәmizi. Kartinanyng ayasynda tastaghy tanbalarday beyneler tarihtyng kórinisi ispettes. Adam beynesine osy dýniyede tarih sahynasynda almasyp ótip jatqan ómiri turaly tereng sezimge berilgendey kompozisiyanyng ortasynan oryn bergen. Demek, suretshi shynay kórinisti kórkem-obrazdy kompozisiyada, kýrdelilikti  birtútastyqta  janasha kórkem shyndyqta jasaydy. Keskindemeshining tereng ruhany sezimdi nәzik syzyqtarmen jәne qyzghylt, kógildir, solghyn jasyl, aq týsterding ýilesimdiliginde ishki sezim kýizelisterin berumen lirikaly sheshimin tapqan kartinasy, kórkem aiqyndylyghymen erekshe.

Mýsinshi Jýnisbaev Malikting mәrmәr tastan qashalghanmonumentaldy әiel beynesin býgingi ónerding tilinde shynayysezimdermen ashugha úmtylady. Qorshaghan ortany sezimdermen qabyldaytyn óner, muzykagha úqsas sezimdik terbelisterding beyneleu ónerinning tilindegi kórinisi. Keskindemeshi osy sezimdik terbeisterdi týrli boyaularmen sezinse, al mýsinshi týrli pishinde qabyldaydy.

Qazaq týsiniginde «Ana» qasiyetti úghym. Sondyqtan da ana - Úmay ana beynesinde aishyqtalady. Ol jerding tәniri,   qazaqtarda qút-berekening iyesi, ertedegi týrki  halyqtarynyng úrpaq jalghastyrushysy, molshylyq qúdayy bolghan. Sondyqtan Úmay anadan bastau alghan ana obrazy barlyq týrki halyqtaryndaghy әielderdi qúrmetteu men analardy qadir tútu. Tarihtan belgili qazaq әielderi ózderining aqyldylyghymen jәne jaugershilik zamandaghy batyrlyghymen, batyldyghymen er adamdardan kem soqpaghan. Búny naqty tarihy túlghalaryna sholu jasau arqyly da aighaqtaugha bolady:  saq kósemi -  Tomiriys,  Qúrtqa syndy epikalyq túlghalargha bastap, Shoqannyng әjesi Ayghanymnyng el arasyndaghy biyik bedeli men yqpaly, keyingi qazaq dalasyndaghy analardyng airyqsha qúrmetteluine deyin jalghastyra beruimizge bolady.

Basynanayaghyna deyin kesek mәrmәr tastan qashalghan әiel beynesi – naghyz mýsindik shygharma. Mýsin – júmyrlyqty sezinetin óner. Mýsinning negizgi beyneleytin obektisi – adam. Adamdy qorshaghan ortasyn beynening súlbasy qashalyp jatqan kezde-aq onyng jalghasy ispettes birtindep shygha bastaydy. Yaghny mýsinshi adamdy qorshaghan ortasyn beynening formasymen birtútastyqta qabyldanatyntay etedi. Mýsinshi qiyalynan tughan beyne tasta qashalyp, biriktiretin syzyqtar arqyly júmyrlyqtyaynalyp jýrip kóruge bolatynday pishin tudyrady. Mýsinshining beyneni barynsha ashyp kórsetetindey kóru rakursy bireu jәne osy nýktede onyng bar mazmúny teren, jan-jaqty ashyla týseri anyq.  

Mýsinshi Malik әppaq mәrmәr tastan somdaghan әielding beynesinde materialdyng fakturasyn saqtay otyryp, óte jenil qabyldanatyn shygharmashylyqty joghary estetikalyq dengeyge kótergen.

Mýsindegi kompozisiyalyq materialdy qúraytyn – salmaq, júmyrlyqjәne syzyqtardyng kómegimen mýsinshi beynege konstruksiya men júmsaq plastikalyq sheshim bergen. Simmetriyaly kompozisiyada oryndalghan әiel beynesinde júmsaq syzyqtarmen әielge tәn nәziktikti pash etip túr. Beyneleu óneri tarihynda әiel beynesin somdaghan mýsinshiler de, keskindemeshiler de kóp. Degenmen, әiel beynesi zaman talabyna say birde ana, birde batyr, qamqorshy jәne t.b. adam bolmysynyng jan-jaqty qyrlarynan kóringen. Al, mýsinshi Jýnisbekov Malikting «әiel» beynesi nәziktik pen qaysarlyqty boyyna jighan býgingi zaman әieli. Mýsinshi beynening ón boyynan jogharydan qighashtay tómenge qaray týsirilgen syzyqtar onyng nәzik beynesin asha týsse, al simmetriyalylyq onyng qaysarlyghynyng kórinisindey әser beredi. Búl dóngelek shaghyn túghyrgha ornatylghan, monumentalidy  «Áyel» beynesi teniz jaghasynda eshbir grek mýsinderinen kem týspesten qazaq ónerinnen әlemge jar salyp túrghanday.

Abai.kz