Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7022 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2013 saghat 06:45

Bolatbek TÓLEPBERGEN: «Qazaqqa azattyq alyp bergen búl kóterilis tolyq zertteldi dep aitugha bolmaydy»

Bolatbek TÓLEPBERGEN, Qazaq radiosy diyrektorynyng orynbasary, QR Preziydenti syilyghynyng laureaty, Jeltoqsan kóterilisin zertteushi:

 

Bolatbek TÓLEPBERGEN, Qazaq radiosy diyrektorynyng orynbasary, QR Preziydenti syilyghynyng laureaty, Jeltoqsan kóterilisin zertteushi:

 

– Siz Jeltoqsan oqighasyn biraz jyl­­dar­dan beri zerttediniz. Osyghan qatys­ty birneshe kitap shygharyp, tyng derek­ter tabugha tyrystynyz. Jalpy, sizge búl oqighany zertteuge ne týrtki boldy?

– Men Jeltoqsan kóterilisine qatysqan emes­pin. Ol kezde men mektep oqushysy bola­tynmyn. Biraq 2006 jyly elimizde 1986 jyldyng jeltoqsan aiynda bolghan jastardyng jappay narazylyq sharalaryn zertteuge arnalghan ghalymdar men qo­gham­dyq úiym ókilderinen túratyn arnayy zert­teu toby qúryldy. Men sol toptyng qúra­mynda boldym. Osylaysha búl taqy­ryp­ty zertteuge mýmkindik aldym. Jel­toq­san isi boyynsha Konstitusiyalyq Sottyng 15 tom­nan túratyn materialdary bar. Múnda kóterilis qalay bastaldy, neden tuyndady, búghan qansha adam qatysty, jalpy, osy oqiy­ghagha qatysty isterding barlyghynyng qújat­­tarynyng kóshirmeleri saqtalghan. Maghan osy jazbalarmen tanysudyng sәti tudy. Osylaysha búl materialdargha silte­me jasau arqyly biz «Jeltoqsan-86» de­gen atpen on tomdyq estelikter, qújattar, maqa­lalar jinaghyn shyghardyq. Búl Al­tyn­bek Sәrsenbaev qorynyng qoldauymen jaryq­qa shyqty. Onyng ishinde tyng derek­ter, suretter, qújattar, naqty iske qatysty kuәgerlerding estelikteri, Jeltoqsangha qatysqan adam­dar­dyng aitqandary jazyl­ghan. Mende osydan keyin búl oqighany te­reng zertteuge degen qyzyghushylyq artty. Sosyn búl oqiy­ghany tynghylyqty zerttey bastadyq.

– Zertteu barysynda Jeltoqsan oqiy­­gha­syna qatysty tyng derekterdi asha al­dynyz ba әlde búl mýmkin bolmady ma?

– Konstitusiyalyq Sottyng mate­rial­da­rynda kóptegen tyng dýniyeler bar. Osy qú­jat­tardy ghylymi, ruhany ainalymgha qostyq dep aita alamyn. Endi búl kópshi­lik­ke arnalmaghanymen, kózi qaraqty, tariyhqa qyzyghushylyghy joghary azamattar ýshin óte qajet dýnie dep esepteymin. Ol endi әrkim­ning ózining tanuyna, zertteuine baylanysty, jalpy, kez kelgen adam búl shygharmadan ózine qajetti mәlimetterin taba alady. Odan keyin 2006 jyly «Biz bil­meytin Jeltoqsan» degen kitap shyghar­dym. Arada ýsh-tórt jyl ótken son, «Jel­toq­san qarlyghashtary» atty enbegim jaryq kórdi. Jeltoqsan kóterilisin kótergende biz bir nәrseni erekshe eskeruimiz kerek. Ol kezdegi qazaq qyzdarynyng qay­sar­lyghyn aitpay ketuge bolmaydy. Jel­toq­san jen­det­teri alandaghy ashyq aiqasta úl, qyz dep jana­shyrlyqpen qaraghan joq. Jan­talas qughynda qyzyl jaghalylar nópir­ding artyn­da qalyp qoyghan nәzik jandardy shalyp qúlatyp, shashtan sýirep, kólikke toghytyp otyrghyzdy. Osynday kezde keybir jigitter әskeriylerding túzaghynan qyzdardy qútqaru ýshin qayta kelip jatty. Búl jerde alanda jigitterdi qayrau ýshin, namys otyn janshu ýshin qyzdarymyz alannan ketpey, qaysar­lyq kórsetken. Alanda qazaq qyz­da­ryn úryp-soghyp jatyr degendi esty sala jetip, atoy salghan er jigitter az bolmady. Sonyng biri – Halyq Qaharmany Qayrat Rys­qúl­­be­kov. Ol ózining týrmede otyryp jazghan ha­tyn­da atalghan jayt turasynda tómen­de­gishe syr shertedi. «...Mening týsinigimshe, er adam­­dar túrmaq, ang ekesh andar da úr­gha­shy­syna mýiiz ya bolmasa túyaghyn kótermeydi. Al biz bәrimiz ang emes, adamzattyng úly adam­byz, sondyqtan er adam әiel zatyna qol kóterip, qol júmsaugha tiyis emes, әueli, esh qúqyghy joq. Mine, qysqasha aitqanda, osynday týsinikpen, әiel zatyna er bolyp óz qol úshymdy berip, kómektesu ýshin bar­gha­nym ras. Sol jerde qolymnan kel­gen­she kómek­teskenim de ras. Ol ýshin әli kýnge deyin ókinbeymin, kerisinshe, ýlken maq­ta­nysh tútamyn. Biraq bir Qúday ózi – kuә, adam balasyn eshqashan óltirgenim joq. Múnday aiuandyq jasau mening qolymnan kelmeydi. Eshqashan... Esh uaqytta!.. Al әiel zatyna aiuandyqpen qol kóterip, shashynan tartyp, kókparsha sýiregeni ýshin bir miliy­siyany úryp-soqqanym da ras. Ol adam kýni býginge deyin aman-esen, zyr jýgirip jýr. Óz qolymmen jasaghan bar teris qylyq, bar qylmysym – osy ghana!..» – dep ózining týrmede otyryp jazghan hatynda Qayrat aghynan aqtarylady. Sondyqtan qazaq qyzdarynyng qaysarlyghyn erekshe atap ótu ýshin «Jel­toq­san qarlyghashtary» degen kitap shyghar­dym. Áriyne, Qayrattar arasha týskenimen, taghdyr talayymen jendetterding talauyna tap kelgen qyzdardyng barlyghyn qútqaru mýmkin bolmady. Lәzzat Asanova, Sәbira Múha­medjanova jәne Kenjegýl Mol­da­na­zarova syndy birqatar qazaqtyng qaysar qyzdary qapiyada, týrli jaghdaylarda kóz júmdy. Kóterilisten keyin «kinәliler» jedel izdestirilip, tez arada týrlishe den­geyde jazalaryn aldy. Eng auyry, eki adam ólim jazasyna kesildi. Biri – Qayrat Rys­qúl­bekov, ekinshisi – Myrzaghúl Ábdiqúlov. Son­ghy azamattyng isi qayta qaralyp, 20 jyl bas bostandyghynan aiyrumen almas­ty­ryldy. Ólim jazasyn kýtip abaqtyda otyr­ghan Qayrat Rysqúlbekov qúpiya jagh­dayda kóz júmsa, alanda alghan soqqydan til tartpay ketken qyrshyn jas Erbol Sy­pataev bola­tyn. On tomdyq «Konstitu­siya­lyq Sot­tyng Jel­toqsan oqighasy turaly» isindegi derek­ter boyynsha sot­tal­ghan­dardyng sany 100 adamnan asady. Al olardyng 22-si – qyzdar. Yaghny 20 jas aru bas bos­tan­dyghynan aiy­ryl­­ghan, ekeui enbekpen týzeu jazasyna kesil­gen, bireui qara júmysqa jiberilgen. Byl­tyr 2012 jyly «Qasiyettim – Jeltoq­san» degen kitabym shyqty. Búl Mәjilis de­pu­taty Núr­tay Sabiliyanovtyng demeu­shi­li­gi­men jaryq kórdi.

– Qarap túrsanyz, Jeltoqsan oqiy­gha­syna qatysty qanshama kitaptar shy­ghyp jatyr. Konstitusiyalyq Sottyng deregi boyynsha on tomdyq qújattar, este­lik­ter, maqalalar jinaghy jaryq kórdi. Odan keyin «Biz bilmeytin Jel­toq­san», «Jel­toqsan qarlyghashtary», «Qasiyet­tim – Jeltoqsan» t.b. da osyghan qatysty týrli tuyndylar shyghyp ja­tyr. Jel­toq­san oqighasy taqyrybyn jet­kilikti zerdelep boldyq dey alamyz ba?

– Joq. Jeltoqsan kóterilisi әli tolyq zert­telip bitti dep aita almaymyn. Biz tek shetin ghana sholyp shyqtyq. Talghat Ayt­bay­úly, Kólbay Adyrbekúly sekildi ja­zu­shylar Jeltoqsangha qatysty biraz zert­teu­ler jýrgizdi. Sonymen birge birqatar jur­nalister de búl taqyrypta qalam terbedi. Biraq múnymen qazaqqa azattyq alyp bergen búl kóterilis tolyq zertteldi dep aitugha bolmaydy. Shynyn aitqanda, biz әli kýnge deyin búl oqighanyng aina­la­syn­da tiyip-qashyp jýrmiz. Tek 16 jeltoqsan kel­gen­de ghana jappay osy taqyrypta jazamyz da, odan keyin toqtap qalamyz. Búghan arnayy uaqytyn bólip, osynyng izine týsip zertteytin bolsa, әli de kóptegen tyng dýniye­ler tabylatyny sózsiz. Kons­tiy­tu­siyalyq Sottyng materialdary negizinde biraz dýniyeler jasaugha bolady. Qazir biz búl oqighagha qatysty tek publisistikalyq saryndaghy materialdar jazyp jýrmiz. Búl azdyq etedi. Sondyqtan ghylymiy-mono­gra­fiyalyq enbekter jazuymyz kerek. Jeke adamnyng bastamasymen Jeltoqsan oqigha­syn tolyq zertteu mýmkin emes. Nege osyghan qatysty memleket tarapynan ar­nayy baghdarlama qabyldamasqa? Qarjy bólinip, keshendi júmystar jasalynatyn bolsa, biz búl oqighanyng qyr-syryn әli de terenirek ashar edik. Biylghy jyly qazaq tarihyn últtyq mýddege say, últtyq túrghydan qayta jazugha qatysty arnayy «Tarih tolqy­nyn­daghy halyq» bagh­dar­la­masyn qabyldadyq. Búl oqighany zertteudi nege osy jobagha engiz­beske? Qalay desek te Jeltoqsan kóterilisine qatysty sýbeli zertteuler jýrgizilui qajet. Óitkeni Jel­toqsan oqighasy ayaq astynan bolghan kóte­rilis emes. Osydan biraz búryn 1986 jyl­ghy Jeltoqsan oqighasyna arnalghan «Jel­toqsan – azattyq ruhy, Tәuelsizdik tany!» atty jinaq diski­lerdi jaryqqa shyghardyq. Ýsh diskiden túratyn jinaqtyng birinshi diys­kisine alanda shyrqalghan әnder men Jeltoqsandy jyrlaghan әnder men kýiler, ekinshi diskige «Jeltoqsan alauy» derekti filimi men Halyq Qaharmany Qayrat Rysqúlbekovti eske alu keshi, ýshinshi diskige «Allajar» kórkemsuretti filimi, Jeltoq­san oqigha­syna qatysu­shy­lar­dyng estelikteri, taqy­rypqa say kitap­tar, kórkem shyghar­malar men foto mәli­metter toptastyrylghan. Búl jinaq diys­kilerine kezinde Jeltoqsan ala­nynda shyrqalghan «Mening Qazaq­stanym», býginde ol elimizding Ánúranyna ainaldy, «Ata­me­ken», «Jeltoq­san taghylymy», «Jel­toqsan jeli», «Bostan­dyqtyng boytú­mary – Jel­toq­san», «Qara bauyr qasqaldaq», «Jel­­toq­san marshy» jәne «Jeltoqsan jasta­ry marshy» syndy Jeltoqsan kóte­ri­lisine arnalghan әnder­ engizilgen. Negizi, býgingi jas úrpaq­pen qatar, Jeltoqsan oqiy­ghasyn jýreginen ótkiz­gen qaysar úl-qyzdarymyz ýshin búl jinaq – óte qúndy dýniye. Kisini oigha jete­leydi, namysyndy oyatady, jigerindi janiy­dy. Sondyqtan Jel­toqsan oqighasyn týrli-týrli qyrlarynan nasiy­hat­taugha bolady. Mәse­len, kitap shygharu ja­ghy­nan keletin bolsaq, әriyne, kitap shygharu isi onay emes. Biraq 300-400 danamen shyqqan kitap kimge jete­di? Sondyqtan biz «Jeltoqsan – azattyq ruhy, Tәuelsizdik tany!» atty jinaq diski­sine on shaqty kitap­tyng elektrondy núsqa­syn engizdik. Onda belgili jazushy Túrysbek Sәuke­taev­tyng «Ay qaranghysy» romanynan bastap, jurnalist Jaqsybay Samrattyng «Biteu jara» derekti romanyna deyin orna­las­ty­rylghan. Odan bólek, Jeltoqsangha qatysty estelikter, jekelegen avtorlardyng shyghar­ghan kitaptarynyng bәrining elektrondy nús­qasyn shyghardyq. Sonymen birge sol kezde alanda týsirilgen fotolardy kirgizdik. Osyny nasihattau barysynda Almaty qala­synyng biraz mektepterinde boldyq, JOO-larda, kitap­hanalarda studenttermen kez­de­suler ótkizdik. Jalpy, qalam ústaghan qauym Jel­toqsandy bilemiz de, biraq búqara qauymnyng ol turaly maghlúmaty az. Sondyq­tan Jel­toqsan kóterilisin nasiy­hat­taudyng basqa da formalaryn tabuymyz kerek. Eger derekti filimder týsirilse, kópshilikting kókeyinde qalatyn edi. Ótkende Jeltoqsan kóterilisin eng alghash bastaghan jigitterding biri Qúr­man­ghazy Aytmyr­zaev­tyng tughan jeri Aqtóbege baryp, halyqpen kezdesu úiym­dastyrdyq. Aqtóbe uniy­ver­siy­tetining Jastar sarayyna mynnan asa adam jinaldy. Diskilerdi kórsettik. Son­da bay­qa­ghanym, oblys ónirin­degi jas­tar­dyng kóp­shi­ligi Jel­toq­san oqiy­gha­syn jetik bilmeydi. Áriyne, 16 jel­toqsanda Almaty men Asta­nada jel­toq­san­shylarmen kezde­su­ler úiymdastyrylyp jata­dy. Al oblys­tarda múnday sharalar mýldem az jýr­giziledi. Aqtóbede studentterge derekti filimderdi kórsettik. Sonda jastardyng kóbi «Allajar» filimin kórmegen bolyp shyqty. Endi búl filim de Almatyda birli-jarym adam­dar­dyng qolynda diskilerde saqtauly túrghan shyghar. Biraq ony nege otan­dyq tele­ar­nalarda kórsetpeske? Son­dyqtan, shynyn aitqanda, Jeltoqsan oqiy­ghalaryna qatysty derekterding barlyghy әli kýnge deyin ruhany ainalymgha tolyq týsken joq dep esepteymin. Mysaly, men «Jel­toqsan-86» degen sayt ashyp otyrmyn. Endi Jeltoqsangha qatysty kitap bolsyn, diski bolsyn, filim – bar­lyghyn osyghan engi­ze­tin bolamyn. Aqtóbedegi jigitter «Jel­toq­sangha qatysty kitaptardy kitaphanalardan tappaymyz, internette de búghan qatysty mәlimetter az» deydi. Eger sayt ashyp, osy dýniyelerding barlyghyn toptastyryp qoy­saq, kópshilik saytqa erkin kirip, mate­rial­darmen tany­syp, ony ary qaray nasihattar edi. Onymen qosa oblys­tarda, audandarda qoldarynda Jeltoqsangha qatysty tyng derekteri bar azamattar bar. Olar da saytqa kirip, ózde­rining qoldaryndaghy mәlimetterdi qaldyra alady. Sonymen birge Tәuelsizdik kýni qarsa­nynda Jel­toq­san oqigha­syna qatysty әnder men kýiler oryn­dalatyn konsertter úiymdastyrylsa, búl jastargha keremet ruh, kýsh beretin edi.

– Múraghattaghy derekterge qol jet­ki­zu­ge qanday da bir kedergiler kezdesti me?

– Jasyratyny joq, ótken zamannyng qol­jaz­ba eskertkishterin saqtaumen, jýie­leumen jәne sipattaumen shúghyldanatyn múraghat mekemesine kirerde biraz qiyn­dyq boldy. Almatydaghy múraghattarda Jeltoq­san oqighasyna qatysty biraz derek­ter bar. Biz 2006 jyly qúzyrly organgha resmy hat jiberdik. Sol kezde qala proku­rorynyng kómek­shisi: «Sizder qanday maq­sat­ta múra­ghatty aqtarmaqsyzdar? Ne ýshin zert­temek­shisizder?» dep súrady. Algha­shynda olar «jaraydy, kómektesemiz» dedi de, biraq múraghatqa kiruge, qanday da bir qújattardy alugha, tanysugha mýmkindik bermedi. Negizi, múnday mekemelerge kiru ýshin erekshe rúqsat kerek. Qúzyrly organ­dar­men birge baryp, arnayy rúqsatpen ghana múraghattaghy qújattarmen tanysa alasyn. Onsyz mýmkin emes eken. Degenmen ózimiz tapqan bar mәlimetterdi kitapqa engizgende kedergiler kezdesken joq.

– Endi búl oqighanyng qashan tolyq baghasyn alaryn eshkim dóp basyp aita almaydy. Degenmen jeke azamat retin­de búghan qatysty pikiriniz qalay?

– Qalay desek te, búl oqighagha qatysty derekterding barlyghyn býge-shýgesine deyin halyq bilui kerek. Júrtshylyqtyng sayasy sanasy saqayghan kezde ghana búl ózdiginen ashylatyn bolady. Búqara qauym «nege búl oqighagha әli tolyq sayasy bagha berilmey otyr?» dep súraghanda ghana bir nәtiyjege qol jetkizetin bolamyz. Shynynda da, búl oqighagha qatysty sol kezde Kenes ýkimetin jaqtaghan keybir azamattar әli de bar bolghandyqtan, olar múnyng sayasy baghasyn aluyna yqylasty emes. Osynday kedergiler әli kýnge deyin bayqalyp keledi.

– Qazir jeltoqsanshylardyng bir emes, jeti-segiz úiymy bar. «Jel­toq­san aqiqaty», «Jeltoqsan-86», «Jel­toq­san janghyryghy», «Jeltoqsan qy­ran­dary», «Jeltoqsan ruhy», «Na­ghyz Jel­toqsan» sekildi kete beredi. Olar kóbine jinala qalsa, otyrystarynyng ayaghy daumen, aiqaymen ayaqtalady. Nege olay? Jalpy, osy kóteriliske bay­lanysty jeltoqsandyqtardyng kóz­qarasyn bir arnagha toghystyru mým­kin be?

– Olardy biriktiru mýmkin emes dep oilaymyn. Óitkeni 1986 jyly boyynda mysy bar, namysy bar jastar alangha shyqty. Qazir de búl kisilerding boyynan sol órshildikti bayqaymyn. Múny endi zan­dy dep qabyldaugha bolady. Bir jaghynan, olardyng keybir otyrystarda qyzbalyqqa salynuyna qúzyrly organdardyng da kinәsi boluy mýmkin. Onyng ýstine olar birikpey, jan-jaqta shashyrap jýrse, ózderining qúqyq­­taryn qorghaugha, ózderine layyqty mәrtebesin talap etuge yqpaly bolmaydy. Osy túrghydan kelgende búl qaysy­bi­reu­lerge qajet sekildi. Biraq Jeltoqsan úiym­dary basshylarynyng barlyghymen men jaqsy aralasamyn. Olardyng oila­ryn­da әli de bolsa, biyl Jeltoqsan oqigha­syna 27 jyl tolsa da, sayasy bagha beril­mey kele jatqanyna ishtey qyn­jy­lady. Endi olardy bir iydeyagha, bir arnagha toghystyru aldaghy uaqyttyng enshisindegi mәsele dep oilaymyn.

– Keyde qaysybir sayasatkerler «qa­zaq­qa Tәuelsizdik onay keldi, shyghynsyz boldy» degen sekildi pikirlerin aityp qa­lyp jatady. Siz búghan ne der ediniz?

– Álbette, búl – jansaq pikir. Mysaly, 1986 jylghy oqighany alyp qaraytyn bol­saq, qalaysha halyq ayaq astynan kóterilip ketti, nege birden búrq etip atyldy? Oila­nyp qarasaq, múnyng tamyry tym terende jatyr. Qazaqtyng basyndaghy tragediya úr­paq­tan-úrpaqqa jalghasyp kelgen. Mә­selen, jeltoqsandyq jigit Qúrmanghazy Aytmyr­zaevtyng atalary repressiya kezinde sayasy qughyn-sýrgin qúrbany bolghan. Mine, osyny әkeleri ylghy balalaryna aityp otyrghan. «Biz qalayda Tәuelsizdikke jetuimiz kerek, azattyqqa qol jetkizuige tiyispiz» degen sekil­di úrpaq boyyna derbestik aludy úghyn­dyrghan. Kóp qazaqtyng otbasynda azat­tyq­tyng aq tany aityldy dep esepteymin. Mine, bala kezinen osynday týsinik qalyptasqan Qúr­­manghazy sekildi jigitter shyn mәninde Jel­toqsan kóterilisin úiymdastyrdy. Osy sekil­di ashtyqty kórgen, repressiyany kórgen, nebir zúlmattardy kórgen, tipti 50-60-jyldary da represssiya jalghasty, osydan keyin jastardyng Kenes ýkimetine qarsylyghy retinde jasyryn úiymdary qúryldy, osylaysha halyqtyng boyyndaghy azattyqqa degen immuniytet saqtalyp jýrip, aqyry 1986 jyly birden búrq ete týsti. Sondyqtan múnyng bәrin әli de zerttep, oghan shynayy sayasy baghasyn beruge tiyispiz. Qalay desek te, Tәuelsizdik qazaqqa onay kelgen joq. 1986 jyly jastar qansha zardap shek­ti, alang qangha bókti. Atyldy, sottaldy. Son­dyq­tan azattyqqa adam shyghynynsyz jettik deu dúrys emes.

– Jeltoqsan ruhyn jas úrpaqqa óz dәre­jesinde úghyndyra alyp jýrmiz be?

– Joq. Elimizde Jeltoqsan oqighasyn jastargha nasihattau júmystaryna kónilim tolmaydy. Mysaly, 5-synyptyng oquly­ghynda Jeltoqsan oqighasyna qatysty bir ghana abzas berilgen. Jeltoqsan jaqyn­daghan kezde ghana birli-jarym mektepterde ashyq sabaqtar ótip jatady. Az uaqytta bala neni úghady? Sondyqtan búghan qatysty ýgit-nasihat júmystaryn jýieli týrde jýrgi­zuimiz qajet. Jeltoqsan oqighasyna arnalghan sayt ashylsa, kóteriliske qatysty maghlú­mat­tar mektep oqulyqtaryna kenirek engizilse, kino týsirilse, teatrlarda osy túrghyda týrli qoyylymdar jýrip jatsa, konsertter ótkizilse, qúba-qúp bolar edi. Osylardyng barlyghy keshendi týrde jýrgizilgende ghana jas úrpaq Jeltoqsan ruhyn óz dengeyinde úghynatyn bolady. Al әzirge búlay aitu – bizge erte. Shyndap kelgende, qazir otandyq tarihty zerdeleu júmystaryn jýrgizip otyrmyz. Sonau baghzy zamanghy derekterdi izdep, elimiz túrmaq, sheteldik múraghattargha shapqylap kettik. Biraq bergi tarihymyz – Jeltoqsan oqighasyna qatysty bir maqala jazyldy ma? Tarihshylar qatysqan jina­lystarda osy mәsele kóterildi me? Joq. Men óz basym ony estigen emespin. Shyn mәnisine kelgende, elimizde oryn alghan ashtyq, repressiyanyng ózi dúrys zerttelip otyrghan joq. Sondyqtan әli 30 jylgha tolmaghan Jeltoqsandy halyqqa jýieli týrde týsindirip otyrmyz deu artyq aitqan­dyq bolar edi. Basqa-basqa, búghan qatysty elimizdegi múraghattargha kiruding ózine ýlken talap qoyylghan, al endi 70-80 jyl ótip ketken 31-37-jylghy zúlmattargha bayla­nys­ty múraghattargha kirip zertteude de keder­giler kezdesedi dep oilaymyn. Mәselen, biz shetelding múraghattaryn aqta­ra­myz, biraq ózimizding múraghattar tolyq zert­telip jatqan joq. Oghan kiru ýshin tos­qauyldar qoyylghan. Erekshe rúqsat kerek.
 

Alashqa aitar datym...

Últjandy azamattar til, din, tarih mәselelerine qatysty oilaryn aiqay­lap, shu shygharyp aituynyng keregi joq. Múny naqty is jýzinde jýzege asyrugha tiyispiz. Mәselen, jeltoqsandyqtar, ghalymdar, tarihshylar, aqyn-jazu­shy­lar, jurnalister Jeltoqsan kóterilisin nasihattaudyng týrli formalaryn tabuy qajet. Búghan qatysty әnder shygharyp, filimder kórsetip, kitaptar jazyp, tipti aimaqtarda konserttik sharalar úiymdastyrugha bolady. Múnyng barlyghyn biylik sheshui kerek dep, olargha qarap otyrugha bolmaydy. Tipti sheneunikter ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizbedi dep renjuding de keregi joq. Últjandy azamattardyng ózi birigip, naqty jobalardy qolgha aluy tiyis. Eger tynymsyz qimylday bersek, onyng nәtiyjesi shyghady. Qazaq tarihyna qa­tys­ty memleket tarapynan bólinetin qarjynyng bir bóligin jyldyng basynda úsy­nystar aityp, Jeltoqsan oqighasyn tolyq zerttetuge bóldiruge bolady. Osy­laysha Jeltoqsan oqighasyn «Tarih tolqynynda» baghdarlamasyna engi­zuimiz kerek. Tek osynday bastama kóterip, jýieli júmystar jýrgizgende ghana Jeltoqsan oqighasyna sayasy bagha beriledi.

 

Avtor: Serik JÚMABAEV

"Alash ainasy" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5376