Júma, 22 Qarasha 2024
Din men tin 1711 9 pikir 21 Mausym, 2024 saghat 16:19

Ýide dúrys tәrbie alghan bala jat aghym jeteginde ketpeydi!

Kollaj z-taraz.kz saytynan alyndy

Dinge qatysty týitkilder elimizdegi ózekti mәselelerding biri. Jat aghymnyng jeteginde ketken jastardyng adasuy qalypty qúbylysqa ainalghanday.

Diny ekstremizm men terrorizm mәselesi osydan kelip tuyndaydy. Búl problemalar óz kezeginde memleket pen qogham aldyna naqty sheshimin tabudy qajet etetin birqatar shúghyl mindetterdi qoyyp otyr. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti  Qasym-Jomart Toqaev radikalizm men ekstremizimning elimiz ýshin qanshalyqty qauipti qúbylysqa ainaluy mýmkin ekenin jәne onyng órship ketuine jol bermeu kerektigin ýnemi nazarda ústap otyr. Óskeleng úrpaqty últtyq qúndylyqtarymyzdy, tilimizdi, dәstýrli dinimizdi qúrmetteuge baulu ýshin býginde elimizde kóptegen is-sharalar atqaryluda. Memleket basshysy Atyrauda ótken Últtyq Qúryltayda da salt-dәstýrden ajyramaugha shaqyryp, babalarymyzdyng myng jyldyq diny bilimi men ruhany núsqauyna sýienuimiz kerek dep jan-jaqty aityp ótti.

Teolog Qanatәli Takirov, teris aghymdar islam dinine ýlken zalalyn tiygizip jatyr. Óitkeni zorlyq-zombylyqtan túratyn diny ekstremizmning músylmandyq sanamen eshqanday baylanysy joq dep sanaydy.

«Qazaqtyng ghasyrlar boyy ústanyp kelgen dәstýrli islamy men jat aghymdar - bir-birine qarama-qayshy úghymdar. Sebebi radikaldy aghymdar halyqtyq salt-sana men әdet-ghúrypty moyyndamaydy. Olar ýshin salt-dәstýrding barlyghy - «shirk», yaghny qúdaygha serik qosu. Zayyrly qoghamdaghy ózgeristerdi «biydghat» dep atap, din jolyna janalyq engizudi dúrys emes dep sanaydy. Búnyng qoghamnyn, damuyna, memleketting tútastyghyna tiygizer zardaptary orasan zor. Jat aghym ókilderi qúran kәrimde bylay degen dep dәlel keltirip túryp sóileydi. Biraq olardyng aitqandarynyng qúrangha qatysy shamaly. Tar týisikpen qúran ayattaryn ózderinshe tәpsirleytinder kóp», - deydi maman.

Dintanushylardyng payymdauynsha, problemanyng kóbi qúran ayattaryn dúrys týsinbegendikten tuyndaydy. Olardyng adasu sebepteri de osynda jatyr.

«Diny bilimderi tayaz bolghandyqtan kóp azamattarymyz adasty. Bizge qalay jat aghymdar endi, solayynsha qanshama jastarymyz Siriyagha, Palestinagha ketti. Mysaly Siriyadan qayta oralghan adamdar bar, olardyng keybiri qazir týrmede jatyr. Bilimi joq. Olardyng oqyghan kitaptary 3 negiz, 4 negiz, 6 negiz «kitaby Tauqiyd» degen jinaqtar. Osy kitaptardy oqu arqyly adamdar adasa bastaydy. Problemanyng basym kópshiligi osy jerde.

Dintanushylardyng pikirinshe, jat aghym ókilderi aitatyn uaghyzdar qasiyetti kitap - qúran kәrimning ýkim­derimen sәikes kelmeydi, óitkeni kóptegen jerlerin ózderine ynghaylap búrmalap alghan.

«Destruktivti jat aghymnyng maqsattary birinshiden olar mazhabty ústanbaydy, Qazaqstandaghy Ábu Hanifa mazhabyn joqqa shygharady.  Bir ayatta talas-tartys bastalghan. Mine, osy jerde dúrys týsinu joldaryn Alla taghala ghalymdargha baylap qoyghan. Ony biz ghalymdar qalay týsindi, biz sony tura solay týsinemiz. Payghambar týsingendi ghalymdar týsinedi. Al destruktivti aghym ókilderi ayattargha tikeley ýzildi-kesildi jol jabady da, astarly ayattardyng tikeley maghynasyn alady. Tikeley maghynasyn alu arqyly olar adasyp ketedi», - deydi teolog.

Dintanushy ghalymdarymyzdyng payymdauynsha qazaq halqy óz әdet-ghúrpyn, salt-sanasyn «sýnnetti ústanu» niyetimen qalyptastyrghan. Búghan dәlel retinde kóptegen nanym-senimderimizding hadistermen, sýnnetermen astasyp, ýndesip jatuyn aitugha bolady.

«Kez-kelgen adamda Otangha baylap qoyatyn iydeologemalar bolady. Olar onyng ana tili boluy mýmkin, patriottyq sezimi, dәstýrge, óner, ata-anasyna degen qúrmeti siyaqty mahabbaty bolady. Mine, jat aghymdar osynyng barshasyn jong arqyly әreket etedi. Dәstýr, islam dini óte úshtasqan nәrse. Bizding ata-babalarymyz dindi óz mentaliytetine saqtady. Maqal-mәtel retinde úrpaqtan úrpaqqa jetkizdi. Mysaly ong ayaqpen kir, ong qolmen tamaq je. Tamaq jerde bisimillә de. Bireuding ala jibin attama, ótirik, ósek aitpa degen sózderding bәri túnyp túrghan sharighat. Dәstýr arqyly dinimiz berilgen. Al endi kelip osy iydeologiyany, dәstýrdi qúrtugha kiristi. Dәstýrdi qúrtsa boldy, adam kim kóringenning yqpalyna tez ilesedi. Adasqan adam ata-baba jolyn ústanbaytyn boldy, «әke-sheshem namaz oqymaydy» dep óz ata-anasynan oqshaulanady. Olardyng kitaptarynda aitylady, kim kәpirding kәpir ekenine kýmәn keltirse onda onyng ózi kәpir bolady deydi. Mysaly kәpir memleket bolsa ony qorghap shyqsa ózi de kәpir bolady. Býkil iydeologemasy joyyldy, memleketke, ata-anagha degen sezim ajyraydy. Mine, destruktivti jat aghymnyng basty maqsaty osy, yaghny adamnyng qúndylyqtaryn joghaltu arqyly óz maqsatyna qoldanu.

Adam janyna tereng ýniletin psihologtardyng pkirinshe, jat iydeyagha shyrmalghan adamnyng psihikasy búzylady. Sanasy ulanyp, aq pen qarany ajyratugha qúlqy bolmaydy. Múnday kisilerding kózqarastary men ústanymdary zayyrly qoghamda erkin ómir sýruge kedergi keltiredi. Respublikalyq aqparattyq-týsindiru tobynyng sarapshy-psihology Lola Shәkimovanyng aituynsha, destruktivti úiymdardyng uaghyzyn tyndaytyn adamdardyng ishki jan dýniyesimen qatar, syrtqy kelbeti de ózgere bastaydy.

«Soqyr senimge tәueldi bolyp, oqshaulanady, minez-qúlyq ózgeredi. Ýy ishinde balasy әkesine nemese kýieui әieline qarsy shyghyp kiykiljinder de tuyndauy mýmkin. Óitkeni radikaldy aghymdar birinshi kezekte ruhany erkindikke túsau salady. Múnday aldau-arbau aldynda kóp adam oilana bermeydi. Keyde diny sektagha ataqty nemese aqshasy bar auqattylar kirip jatady. Al bireuler materialdyq jaghdaydyng joqtyghynan sharasyzdyqtan barady. Kóbinese, әke-sheshe mahabbatyna susap, jaqyndarynan jylylyq izdegenderge janashyr tabyla ketedi. Óitkeni din taratushylar bәrine týsinistikpen qarap, asqan qamqorlyq tanytady».

Zertteushilerding pikirlerinshe, diny fanatizm – psiy­hikalyq auytqudyng bir týri. Sol sebepti elimizding iri qalalarynda diny sektalardan zardap shekkenderdi onaltu ortalyqtary ashylghan. Býgingi kýnge deyin respublika boyynsha 1200 den astam adam onaltu ortalyqtarynyng kómegine jýgingen.

«Ár adammen jeke júmys jasau kerek. Onaltu kezinde psiholog, sosiolog, teolog syndy mamandar jeke-jeke sóilesip, týsindiredi, týrli psihologiyalyq teh­nikalar men әdister qaras­tyrylghan.Onaltu prosesi onay emes, uaqyt kerek. Sananyng selt etu merzimi birneshe aidan bir jylgha deyin sozyluy yqtimal. Ásirese adasqan adamnan otbasy men jaqyndary bas tartpauy tiyis. Tura jolgha týsui ýshin qoldau kórsetkeni abzal. Diny sektalar dýbәra qylghan adamdardyng sana-sezimin jónge keltiruge bolady. Onaltu prosesinen ótken song óz qatelikterin bilip, tәubesine kelip jatatyndary da az emes», - deydi Lola Shәkimova.

Ókinishke qaray, qansha ýgit-nasihat jýrgizilse de teris aghym tiygizgen zardaptardyng auyr bolatynyn kóp azamattar kesh týsinip jatady. Dindi kózsiz elikteushilikpen emes, bilimmen payymdau qajettigin kóp adamdar eskere bermeydi.

«Dinnen esh habary joq, qarapayym azamattardyng destruktivti aghymgha eruine әser etetin faktorlardyng biri – internet. Tipti key jayttarda egde jastaghylar ghalamtordan ózine «jón silteytin janashyr adamdy» tauyp jatady. Sonday aq «naghyz músylmanmyn» dep jabyq kiyinip jýrgen adamdardyng bәri perishte emes ekendigin de eskergen abzal. Osynday qatelikterge úrynbau ýshin ata-analar eng aldymen óz perzentterine ruhany tәrbie berui tiyis. Balamen kýnde keminde 1 saghat әngime-dýken qúrghan jón. Ýiinde dúrys tәlim-tәrbie alghan úl-qyzdarymyz eshqashanda bireuding jeteginde ketpeydi – dep oy týiindeydi psiholog maman.

Shyndyghyna kelsek, jat aghymdardan jaqyndarymyzdy, otbasymyzdy saqtaudyng joldary óte qarapayym. Últtyq mәdeniyet, dәstýrli dinimizding  qaghidalaryn  jas úrpaqqa sinire bilu kerek. Jaqyndarynyzben ýnemi etene aralasyp, olardyng ómirinde bolyp jatqan jayttardy bilip jýriniz. Sonda  ghana jat pighyldaghylar әke men bala, ata men nemere, anasy men qyzy, aghayynda bauyrlar arasyndaghy qarym-qatynastargha syzat týspeydi. Osylaysha otbasy onalsa, memleket te myghym bolady.

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322