Ly Bay (701-762 j.) jyldary ómir sýrgen Tang dәuirining aqyny. Ol óz ómirinde toghyzmyng shumaq óleng jazyp «Jyr perisi» degen ataqqa ie bolghan.

Ay astynda siltedim sharapty

Bir shәugim sharabymdy dayyndap ap,
Otyrmyn gýl baqshada uayym qamap.
Men jerde qúlazysam jalghyzsyrap,
Túr eken aspanymda  aiym qarap.

Kóterdim bokalymdy aigha qarap,
Aytshy ózing aspandaghy qaydaghy araq?
Kólenkem ol da bokal kóteredi,
Bayqústy maghan myqtap baylaghan-aq!

Ýsheu bop ishtik birge shalqyghanday,
Mastyqtan boyym balday balqyghanday.
Kólenkem kólkek qaghyp qyr sonymda,
Bolamyn aimen birge qalqyghanday.

Án salsam ay mamyrlap tyndaghanday,
Kólenkem iyzekteydi ymdaghanday;
Buyn joq búrandaymyz, búlghaqtaymyz ,
Jýre almay, bir qadam jer – myng qadamday.

Mastyqta mәz boldyq-au salyp sayran,
Ertesi es jiyarmyz qalyp qayran.
Darigha-ay janymyzgha jayrang qaqqan,
Jabysty qayghy degen qamyt qaydan?

Áy, dosym, taghy da biz tabysarmyz,
Taghy bir kólenkemen tanysarmyz;
Ghajayyp qús jolynda aspandaghy,
Kezdesip taghy bokal qaghysarmyz.

Sharap jyry   

Kórmedinـau, kókem sen, aq marjanday jarqyrap,
Kókten qúlap Huanhy arghymaqtay arqyrap.
Qúryq týspes qúr asau shyghys jaqty  betke alyp,
Oralmasqa ketkenin tenizge qúiyp sarqyrap.

Kórmedin-au kókem sen, saghy nege jýr synyp,
Egdelegen eki qart aina aldynda kýrsinip?
Jas shaqtaghy qara shash, býgin mine aq qyrau,
Egiledi endigi týrlerinen týrshigip .

Jastyq shaqtyng barynda jalyndy ótkiz oraldy,
Aygha qarap qúr bokal kótergening obaldy.
Qadirine jetpegen qasiyetti shaqtardy,
Ótkennen song ókinip deme qayda joghaldy?

Talantym bar boyymda  tabighatym syilaghan ,
Bir kerekke jaraymyn dep kýmәnsiz ilanam;
Kýlli әlemge kýmis bop shashylam da ayausyz,
Qajetinde qay qashan   altyn bolyp jinalam!

Siyr soyyp, qoy soyyp jaysang darhan dastarqan,
Ýsh jýz bokal ishuge sira nege bas tartam?
Shashsamdaghy eki myng sәri altyndy bekerge,
Jinap alam bәri bir, qúrymaydy ras, qaltam.

Syn fuzy men Dan chushyng qolgha bokal alghaysyn,
Senderge bir jyr aitam tyndap qúlaq salghaysyng .
Ásem әn men tәtti kýi, әlemـjәlem sarayda,
Jýrseng eger ekeuing ras kete almaysyn.

Dәmin tata bilmese asyl sharap qadirsiz,
Qap týbinde jatqan song asyl kezdik sabyrsyz.
Chyn uang Saujy Lyping dep sәndi saray saldyrghan,
asyl sharap kólـkósir, sauyq sayran damylsyz.
Kókem-au sen meni aqshang az dep sókpegin,
Bere ber tek sharapty, men ishkemin joq tegin.
Asyl jylqy, qymbat an  bәri mennen tabylar,
Auystyrar sharapqa baylyghym bar kóp menin.

Ákele ber dayashy asyl sharap aldyma,
Kóbik qiyal kóp arman kónilge múng saldy ma?
Sharap iship sendermen kótereyin kónildi,
Sharap iship shalqudan basqa qyzyq qaldy ma?

Ayly týndegi auyl saghynyshy

Ay sәulesi túr eken tósegime tógilip,
Dala jatyr jarqyrap kýmis núrgha kómilip.
Kóktegi aigha kóz saldym terezemnen telmirip,
Ketti-au deymin sol sәtte kókiregim sógilip.
Bas kótertpey bir qayghy zildey basyp barady,
Aspandaghy ay saghyntyp auyldy eske salady.

Lushan sarqyramasyn kórgende

Shianhu shyny kýn sýigen altyn aray qúshady,
Qústay qalqyp aq jibek qúzar taudan úshady.
Ýsh myng kez shyng basynan qúlaghanda qúldyrap,
Qúlaghanday qús joly arbap pәny qúshaghy

Sor dalada soqpaq jol

Altyn bokal sharaptar, kýmis tabaq taghamdar,
Qansha qymbat bolsa da qay kezde de maghan bar.
Bәri ótpeydi tamaqtan, ótkir qylysh suyrdym,
Kónil qayau, jýrekte túz sepkendey jaralar.

Sary ózennen ótsem-au, shalqar múz bar bógegen,
Tayyanshannan assam-au, kóshkin tóner tóbeden.
Baghy bar-au Jiyang taygúng balyq aulap otyryp,
Kezdeysoqta kez bolghan Jou patshagha kóregen.

Iy iyn kórgen týsinde  tasqyn suda tasyghan,
Qayyq aidap ótipti ay men kýnning qasynan.
Shandang patsha shaqyryp uәzir bolyp keyintin,
Shiya patshasyn joyghanda ólik jusap sasyghan.

Ómir joly osynday oigha kirmes sýrleudey,
Taghdyr joly tauqymet kýrdeli bir kýrmeudey.
Aqiqattyng aq jolyn azap tartpay tabar kim?
Átten, tәley kez bolsa-ay shoqqa tiygen ýrleudey.

Ádildikti ansadym altyn shayqap sýzetin,
Kezder keler tolqynda kemem algha jýzetin.
Sor ayaqtap sol kezde jelkenimdi jayarmyn,
Kýndesterim kýmiljip, ýmitterin ýzetin.

Amal qansha dәl qazir aspan ashyq bolghanmen,
Aydalada adastym jalghyz ózim joldan men.
Qalamaymyn Chan-annyng myrzalary sekildi,
Tauyq talas qúmarpaz kýn keshudi sol zәndem.

Án aitatyn kýy tartyp mereke men tileude,
Yan patshasy kezinde Gokýy degen bireuge;
Ábden qúlay senipti, mәrtebeni beripti,
Anghal patsha baylapty ony altyn tireuge.

Qadirimdi Han bilse qúrbandyqqa dayarmyn,
Tamshy qanym tartuym, men nesine ayarmyn!
Yan patshasy kórine kómilgeli ne zaman,
Medet súrap men beybaq kimge alaqan jayarmyn?

Sor dalada soqpaq jol, sorap tastap jýremin,
Kýldi kómesh Bo iy men Shuchiyge  men kýlemin.
Jaghympazdyng jalghanshyl sózi mayda qashan da,
Kórgenmenen jýzderin, kóre almaysyng jýregin.

Janghan kezde enbegi bozdap ótken bozdaqtar,
Balaghynan basyna sorgha kómer sóz qaptar.
Jaltarsa da qútqarmay, jala qylysh jalandar,
Tәleysizge taghdyrdan ozbaq joq, tek tozbaq bar.

U Zyshúidy U patsha dariyagha aghyzghan,
Ózin atqan ózenge aqyn Chýy yuan abyzjan.
Qayran basyn Lu jy er qorghay almay qor bolghan,
Ly sy qandy jastaryn qara tasqa tamyzghan.

Estigen joq osylar ordadaghy әn-jyrdy,
Aydalada ang quyp Ly sy hansha qanghyrdy?
U patshasy biletin Jang han degdar edi ghoy,
Tughan jerge jete almay qayghyly jyr qaldyrdy.

Búl ómirde ózgeden asqanmenen qaraghym,
Áyteu bir kýn jútasyng qasiretting sharabyn.
Óter-keter dýnie kimder qaldy óshpegen,
Myng jyldan song artyna qayrylyp bir qaraghyn!

Han Tәnirding basynda qaraltqym ai

Han Tәngirding basynda bir múz tabaq qalqidy,
Kýmis núrgha malynyp qamqa búlttar balqidy.
Eskeuil jel esirip úly tauda úlidy,
Shegarada shep kýzet qansha bozdaq jan qidy?

Óz kezinde Han gauzu joryq jasap húnderge,
Qamalghandy jeti kýn sýrkeyli búl súm jerde.
Chiynhay kóli boyynda shybyn qaptap ólikke,
Syghalaydy búlttan ay týbet andyp týnderde.

Soyqan soghys bolghan jer sorlygha ajal kezelgen,
Oghan barghan sarbazdar oralmaghan ejelden.
Qamaldaghy soldattar qalghyp ketse, týsinde –
Kelinshegi kýledi erinderi kebergen.

Ot basynda otyru bala-shagha qasynda,
Qanday baqyt desenshi, qanday baqyt ә!

Laulau samaldyghynda

Búl pәniyde eng azap  qoshtasu dep aitamyn,
Laulau samaldyghy bar, sonda sony bayqadym.
Kóktem jeli jelpigen gýlder qanday sýikimdi,
Jastyq shaqqa darigha-ay, orala alghan qayta kim?

Ýzik-ýzik dýniye     

Ýzik-ýzik dýniye, tang atar da kýn batar,
Úlaspaly bir ghasyr ýzik-ýzik ýn qatar.
Sheksiz-shetsiz búl ghalam ýziktermen  úzarar,
Býgin kýlgen kýlkining erteninde múng jatar.

Mangu degen perizat kýlgen kezde quanyp,
Ketken eken shashtary appaq bolyp quaryp.
Tiyangúng Iúinúy jerebe tastap kýmis qúmangha,
Kýle-kýle kóz jasy ketken eken sualyp.

Kóktemdegi saghynysh

Qiyr Hyby balbyrasa balghyn kók,
Týkti kilem jayyp jasyl atyrap.
Shalghay Shanshy albyraydy shalghyn bop,
Tút aghashyn jauyp jasyl japyraq.

Ol saghynsa el-júrtty alys jerdegi,
Mende ansauyq bota sezim bozdaydy.
Aytshy, nege saumal samal perdeni,
Jelpildetip saghynysh múng qozghaydy?

Qazdar qasireti

Bas kóterip kenet kókke qarasam,
Hynyang jaqtan keledi úshyp tyrnalar.
Kóp jyl bopty, sausaqpenen sanasam,
Sennen maghan kelmegeli bir habar.

Ýige kirdim, qasiretti oy qaptap,
Qazdar qayghy qasiretti qozghady.
Betke jaqqan opany eze soydaqtap,
Jas aghylyp, bota jýrek bozdady.

Túrlausyz er túrmadyn-au aitqanda,
Saghynysh bop qaldyng mәngi sanamda.
Kelgen qazdar sender jaqqa qaytqanda,
Endi eshqanday hat jazbaymyn saghan da.

Qimas dospen qoshtasu

Kelip túrmyz, qorghan syrty teristik,
Orqas-orqash, qúzar taular enistik.
Shyghysynda kýmis ózen kýn sýigen,
Osy arada qoshtasugha kelistik.

Sekildenip jel úshyrghan ebelek,
Kete berding kiyip dosym kebenek.
Búryltarma búlttay kóshken búl taghdyr,
Qinalghanmen, qimaghanmen ne kerek?

Qimay batyp saghymyn kýn sarqidy,
Qima búltty qyzyl órteng sharpidy.
Adam ekesh adam týgil, qiya almay –
At kisinep, januar jer tarpidy.

Qarghalar qonaqtaghanda

Qala sheti, qarauytty kesh kirip,
Terekterge qonaqtady qarghalar.
Bey uaqytta beyjay qarqyl estilip,
Qosylghanday zaual shaqta zargha zar.

Qargha shulap qasyretin qasy ma,
Toqymashy bir súludyng múng qabaq.
Syrtta qargha, ýide zarlap mashina,
Jibek perde týrip syrtqa túr qarap.

Jaghyng óshkir dep qarghady, siledi,
Qonaqtaghan qarghalargha óshigip.
Nәlet aityp Tәnirinen tiledi,
Tastaghyn dep zar bitkendi óshirip.

Osyny aityp japty perde, jalyqty,
Qayghy basqan qayran súlu totyday.
Jaryn ansap zaual shaqta zaryqty,
Toqymasyn tastay saldy toqymay.

Jibek kirpik, jibek shashy sýzilip,
Jibek ýmit, jibek arman toqidy.
Amal neshik bәri birden ýzilip,
Qas súludy qayghy qargha shoqidy.

Ay jyry

Bala kezde ay turaly anyzdan sóz ashqanda,
Dep oilaushy kýmis tabaq asyp qoyghan aspangha.
Bәlkim peri tauyndaghy perilerding ainasy ol,
Týndi  týnek baspaytúghyn ay sәulesin shashqanda.

Ayda nege otyrady peri ayaghy salbyrap,
Dóp dóngelek darshyn terek aru qyzday albyrap.
Kýmis qoyan nege әure jasap peri dәrisin,
Ony kimge beredi eken jasap bolyp qaljyrap.

Kele jatyr ketik aidy kemirumen ay baqa,
Jaryq etpeu ýshin bәlkim ony kýndey jaynata.
Álem kýiip on kýn payda bolghan kezde aspanda,
Toghyz kýndi atqan eken Jou iy mergen jaynata.

Qaljyraghan ay búldyrap bara jatyr batqaly,
Appaq jýzin býrkep jatyr qara búlttar qaptaly.
Ne qaldy endi kóretúghyn, ketse ketsin ketik ai,
Qay zaman-dy jýregimdi qayghy búlty japqaly.

Qalyng orman qamqa búlttar qaptaghan

Qalyng orman etekte qamqa búlttar qaptaghan,
Kók pýlistey kórkem tau teneuge sóz tappaghan.
Qyz qújyra biyikte júldyz andyp, týn qamap,
Ishinde otyr qas súlu qasiretti múng qabaq.

Marmar baspaldaqta ol kóz tikti aigha eligip,
Qarghalar jýr qarqyldap, úya tappay jeligip.
Kónili qas súludyng úyasy joq sol qargha,
Samaldyqtar sanausyz jalghar soqpaq joldargha.

Qamaudaghy hor qyzdary

Kýzding keshi, saray túr, hor qyzdary qamalghan,
Atqan tang men batqan kýn sol sarayda sanalghan.
Terezeden úrlana syghalaydy ghashyq ai,
Qúshsamba eken degendey aimalap núr jamaldan.

Qyz qújyra qaz-qatar jarqyrap sham janady,
Júpar iyis mas qyla anqyp múryn jarady.
Eriy-ery tausylyp bara jatyr balauyz,
Kýte-kýte kanizak talmausyrap barady.

Ýsh myng aru osylay tang atqansha talyghar,
Kim biledi qaysy kýn armanynan arylar?
Patsha ketse bir týnep, baghy jandy degen sol,
Kezdese almay keybireu ómir boyy sarylar.

Taybay tauyna shyqqanda

Batys jaqtan tartyp kettim, Taybay tauy basyna,
Shyqtym shyngha kýn batqansha arsy-kýrsi asygha.
Sonda kelip amandasty aq sholpan kep qasyma,
Qarsy aldymnan dayar boldy aspan qaqpa ashyla.

Samal quyp, sanat qúryp, tapsam shirkin jarasym,
Sozsam qolym aigha jetse, bolmas ózge talasym.
Qara taular qaq airylyp, asu berse ala shyn,
Teter janym sergip shirkin jazar edi-au jarasyn.

Demespe eken sonda bireu, aitshy qayda barasyn,
Tughan jerden artyq meken izdep qaydan tabasyn?
Artqa tastap kete berip Ugonday jer sarasyn,
Aytshy qane sol ketkennen qashan qayta alasyn?

Sopy sazy

Chu jerining sopysy jelmayaday jetipti,
Batystaghy Ymishan tauy jaqtan kelipti.
Tastamaytyn qoynynan pipasy bar, sonymen,
«Jel qaraghay» degen kýy júrtqa tartyp beripti.

Sol bir sopy sol kýiin maghan tartyp bergende,
Yzyndaydy yrghalyp múng qaraghay shermende.
Jan jýrekti jughanday taudan aqqan tas búlaq,
Estiledi synghyrly ýn kýy sazyna ergende.

Kýrt ózgerip kýy keyde alay-dýley nóserdey,
Japyraqty janbyrgha dirildetip tóserdey.
Aghyl-tegil sel sezim tógiledi, al keyde,
Týnek basar әlemdi, ai-júldyzdar ósherdey.

Lypyl qaghyp sausaqtar, bebeu ishek tókti-au zar,
Bolypty ymyrt bilinbey, múnartypty kók taular.
Oylap kórsem darigha-ay, ómir de bir kýy eken,
Kóshken búlttay kóktegi týbinde bir toqtau bar.

Kýn jyry

Altyn tabaq әr kýni kóteriler shyghystan,
Jer astynan shyqqanday, qaranghylyq yghysqan.
Kýnde osylay kýn súlu, shyghady da batady,
Esebi joq әlmisaq jyldyrtpalap jylysqan.

Jaralmystan osylay kýn әlemning erkesi,
Býgin batyp ketkenmen taghy shyghar ertesi.
Al, «mәngilik» degen sóz búiyrmaghan adamgha,
Ókinish tek sol ýshin kesteli ómir keltesi.

Kýnning núry bodausyz, gýl-shópterge tókkesin,
Japyraqtar sarghayghan kýzge artpaydy ókpesin.
Tabighatqa mausym shek, adamzatqa ghúmyr shek,
Álem zany osylay, әr kim minep sókpesin.

Kýnning shyghu-batuy emes onyng erkinde,
Tabynghanmen tabighat aitqanyna ersin be?
Aspan men jer mәngilik birge bolsa kýnmenen,
Qasiretpen jyr jazyp , men tóger em sher kimge?

Ayaq juar samaldyq

Sayrap jatyr danghyl jol Yanjou jaqqa jetetin,
Jol shetine samaldyq salypty bir  beketin.
Múnda jayyp adamdar airylysar dastarqan,
Qosh aitysyp qol búlghap bet-betine ketetin.

Kóne qúdyq bar taghy samaldyqtyng qasynda,
Bar bes kez tas oryndyq, sol qúdyqtyng basynda.
Taudan otyn әkelgen qyzdar oghan otyryp,
Juady appaq ayaghyn, bir ghaniybet rasynda.

Batysynda aq qútan degen alqap bayqalar,
Aq ýlpildek qamystar aq teniz bop shayqalar.
Osy arada menimen jylap túryp qoshtastyn,
Janarym jas men qaldym, qaytsem kónil jay tabar?

Aldamshy sauysqan

Bara jatyr ay batqaly qúldyrap,
Siyrekteldi sónip júldyz búldyrap.
Taghy bir týn tausylardyng deregi,
Balyq bauyr tang rauandap keledi.

Terezeden jyltyraydy jaryq núr,
Jas otauda balauyz sham janyp túr.
Úiqysy joq jas kelinshek nazaly,
Aunaqshidy auyp syrtqa nazary.

Jar ansauy janghan órt bop barady,
Kiyim kiydi, syrtqa shyghyp qarady.
Ony kórip bir sauysqan sayrady,
Ashulanyp aru tisin qayrady.

Kýnde osylay sayraydy bir sauysqan,
Aldamshy eken aqyl-esi auysqan!
Jaryn kýtip kýn-týnderdi tauysqan,
Qayran aru qasiretten qauyshqan.

Kóktem ghazaly

Miyghúla jar, aq boz aty arqyrap,
Alys ketti altyn eri jarqyrap.
Liyaudúng jaqta keng dalany kezip jýr,
Men jatyrmyn kórpe ishinde qaltyrap.
Serik bolyp samal ghana esedi,
Erkek aitqan sertke senbe, sandyraq!

Batys taugha ay qúldyrap barady,
Múndastyqqa tek sol ghana jarady.
Talay týnder sәulesimen aimalap,
Talay týnder terezemnen qarady.

Men atyram kórer tangha kóz ilmey,
Óshkeninshe balauyz sham barany.
Ýzilgen gýl ýige kirip jel aidap,
Lәzzattanar tauyp jayly arany.
«Qalay jalghyz qalghansyn» dep  tabalap,
Tyrnaydy ol jýrektegi jarany.

Asyl sharap, aru qyz

Altyn bokal qolymda, sharbat ýzim sharaby,
U jerining aruy nәzben kýle qarady.
On bes jasar balghyn qyz, tal shybyqtay búralghan,
Kórgen sayyn kórkine kózim túnyp barady.

Jorgha túlpar minipti, qyzyl etik kiyipti,
Qara sýrme jaghylghan, qasyn aiday iyipti.
Áksentpen әn shyrqaghan, sýikimdi de sýiikti,
Kórdim dersing beyne bir, erke súlu kiyikti.

Saltanatty sarayda, әtteng әsem әikelim,
Qúshaghyma qúlasan, әikel emes, ay perim.
Lala gýlin jamylyp balqyp jatsang bal sýlu,
Ózime de belgisiz, bolar sonda qayterim.

Qústar qonaqtaghanda

Udyng әni, Chu dyng biyi, qanday ghajap tamasha,
Naz kórsetip erkeleydi hor qyzdary talasa.
Kýni boyy sauyq sayran, U patshasy sezbepti,
Batys taugha kýn qonaqtap barady eken, qarasa.
Sugúntaydy qúsha berdi maqpal týnning qúshaghy,
Úyalaryn izdegen qús úlar-shu bop úshady.
U patshasy úshty ýkidey sәndi saray oinaqqa,
Ár kýn keshte hor qyzynday Shy shy qyzdy qúshady.

Altyn qúman shýmegi su tamshylar bir qalyp,
Saghat tili-kýmis jebe suda túrar yrghalyp.
Su sarqylyp, kýmis jebe qúr qúmangha qúlasa,
Taghy bir kýn ómirinnen tausylghanyn bil, gharyp!

Tolghan kýiden solghan kýige ótken bayqús jartylay,
Kól betine seuip ótti songhy saghym altyn ai.
Qylang berdi qyzyl úshqyn, qaz bauyrlap shyghys jaq,
Kýlli әlemdi әlpeshteuge altyn núrmen tang sylay.

Aghash jarqyshaghynda ósken shóp

Auyzynda bir tal shóp bar, tistep alyp tausaghan,
Bir qús qondy kәri aghashqa, talay jylghy qausaghan.

Ýrkip úshyp kete berdi shóbin tastap әlgi qús,
Bar tirshilik kóktep jatqan kóktem edi osy tús.

Kәri aghashtyng jarqyshaghy jinishke әri tar edi,
Jarqyshaqta júqa qabat shang topyraq bar edi.

Sol arada jas shóp qayta tamyr tartyp kóktedi,
Susyndatty kәri aghashty móldir shyqtar shóptegi.

Aghash pen shóp otasqanda bir birine qarasyp,
Otaspaydy adam nege jaghday jasap jarasyp?

Ay ghazaly

Ayna búlaq jarqyraydy, qart qaraghay týbinde,
Qart qaraghay qansha myng jyl jasap jetti býginge.

Jartykesh ay kýmis sәule, su betine shashqanda,
Saghymy kóz úyaltady, terezeni ashqanda.

Ay sәulesi, su saghymy, maqpal týnde núr oinap,
Myng qúbyldy, men kýrsindim, әldeqalay múng oilap.

Maghan mynau aily týnning astary múng jasyryn,
Armanym bar, dәrmenim joq, qaydasyng sen asylym?

Ayday aru Duan biykeshke

Qalqy úshqan peryshtem,
Qanday súlu kelisken.
Aqyl esten aiyrylyp,
Ghashyq boldym men ishten.

Yntyq jýrek asygha,
Qalay jeter qasyna.
Buyn qúrttyng súluym,
Sharap shyqty-au basyma.

Sharap iship shalqydym,
Seni kórip balqydym.
Aldyng jaulap jýrekti,
Aday súlu altynym.

Qytay tilinen audarghan Qanatbek Júmabayúly

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz