Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2683 0 pikir 18 Qyrkýiek, 2009 saghat 11:32

«Telqonyrdyn» túsauy kesildi

Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty ruhany qorymyzdy taghy bir qúndy dýniyemen bayytty. Atalghan institutta  osyghan deyin 18-19 ghgh qazaqtardyng túrmys saltynan naqty derek anghartatyn fotobeyneler jinaghynyng túsau keseri bolghanyn ziyaly qauym jaqsy biledi. Jinaqtaghy suretter Kunskameradan tabylghan bolatyn. Suretterdi aq patshanyng túsynda qazaq dalasyna qadam basqan Shyghystanushy ghalymdar, sayahatkerler fotoapparttargha týsirip alyp, sol kezdegi Reseyding múraghattaryna qaldyryp otyrsa kerek.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tikeley basshylyghymen búdan ózge de iygilikti sharalar ótkizumen keledi.

Mekemege basshy bolyp taghayyndalysymen sayasattanushy Erlan Sairov últ óneri men onyng bolashaghyna sergek qaraytyn ortagha «últtyq brend», «mәdeny kod» degen terminder engizu arqyly da kóp oy salyp jýrgen azamat.

Al, býgin, yaghni, 18 qyrkýiek kýni, instituttyng mәjilis sarayyndaghy jiyn Mongholiya qazaqtarynyng әnderi men kýilerin toptastyryp, «Telqonyr» atty partituralar kitabyn kópshilikke tanystyrugha arnalypty.

Qazaq baspasózinde «aspan asty múrajayy» dep aityla bastaghan Bay Ólke men Qobda aimaqtaryn qaymaghy búzylmaghan qazaq ónerining  qordaly mekeni dese bolady.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty ruhany qorymyzdy taghy bir qúndy dýniyemen bayytty. Atalghan institutta  osyghan deyin 18-19 ghgh qazaqtardyng túrmys saltynan naqty derek anghartatyn fotobeyneler jinaghynyng túsau keseri bolghanyn ziyaly qauym jaqsy biledi. Jinaqtaghy suretter Kunskameradan tabylghan bolatyn. Suretterdi aq patshanyng túsynda qazaq dalasyna qadam basqan Shyghystanushy ghalymdar, sayahatkerler fotoapparttargha týsirip alyp, sol kezdegi Reseyding múraghattaryna qaldyryp otyrsa kerek.

Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tikeley basshylyghymen búdan ózge de iygilikti sharalar ótkizumen keledi.

Mekemege basshy bolyp taghayyndalysymen sayasattanushy Erlan Sairov últ óneri men onyng bolashaghyna sergek qaraytyn ortagha «últtyq brend», «mәdeny kod» degen terminder engizu arqyly da kóp oy salyp jýrgen azamat.

Al, býgin, yaghni, 18 qyrkýiek kýni, instituttyng mәjilis sarayyndaghy jiyn Mongholiya qazaqtarynyng әnderi men kýilerin toptastyryp, «Telqonyr» atty partituralar kitabyn kópshilikke tanystyrugha arnalypty.

Qazaq baspasózinde «aspan asty múrajayy» dep aityla bastaghan Bay Ólke men Qobda aimaqtaryn qaymaghy búzylmaghan qazaq ónerining  qordaly mekeni dese bolady.

Júrtshylyqtyng esinde shyghar, ilgeride Mongholiyadaghy bauyrlar mekendep otyrghan jerlerdi aralaghan Bekbolat Tileuhan, Janar Ayjanova siyaqty sanlaq әnshiler múndaghy júrttyng qúlaghynan qalyp bara jatqan әnderding inju-marjanyn terip qaytqan edi. Bay Ólke men Qobda әnge ghana emes, sybyzghy, dombyra kýilerine de kenen ólke. Ol jaqtaghy qazaqtardyng sybyzghy kýileri óz ereksheligimen ataqqa shyqqany mәlim. Múny jiyn barysynda halyq әrtisi, professor Aldabergen Myrzabekov siyaqty bilgirler ekpin týsire aityp ótti.

«Telqonyrgha» halyq kýileri men әnderi, beridegi kompozitorlardyng tuyndylary bar jalpy jiyny jiyrma eki shygharma enipti. Ánder men kýilerding últtyq-muzykalyq orkestrlerge arnalghan partiturasyn Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng qyzmetkeri Qayyrghazy Tólen men professor Aldabergen Myrzabekov jasapty.

Konferensiyagha qatysyp sóz sóilegen sheshender 1960 jyldary Bayanólgeyde qúrylghan Bayanólgey qazaqtarynyng últtyq-muzykalyq orkestri turaly emine eske aldy. Bir kezde sol orkestr turaly Monghol basshysy Seydembal: «Búl qanday biyikke kóterilgen óner? Orkestr Bayanólgeyden emes, basqa elden kelgendey әserge bóleydi», -  degen eken.

Halqymyzdyn  tóltuma ónerin saf kýiinde saqtay alghan Bayanólgey, Qobda aimaghynda túryp jatqan qazaqtardyng arasyndaghy sybyzghyshylar, әnshiler men kýishiler Erlan Sairov basqaratyn instituttyng ghana qamqorlyghyna zәru bolyp qalmauy kerek. Oghan memlekettik qamqorlyq kerek dep tarasty «Telqonyrdyn» tanystyrluyna kelgen júrt.

Esterinizge sala ketekenimiz abzal, «Telqonyr» - Altay, Arqa ónirindegi dәulesker dombyrashylardan qalghan baghzy kýilerding biri.

«Abay-aqparat».

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371