Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..» (jalghasy)
4.
Tuy qayta jelbiregen «Manastyn» jinaqtalghan núsqasyn irikteuding jolyn kórsetip bergen Áuezovting kómegine qyrghyz aghayyndar әli de múqtaj edi. 1952 jyldyng qarasha aiynda SSSR Ghylym Akademiyasy Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng jana preziydenti D.A.Qonaevqa: «Manastyn» basylymyn irikteuge kómek kórsetu ýshin akademik Múhtar Áuezovti Qyrghyzdyng Til, әdebiyet jәne tarih institutyna úzaq merzimge jiberu turaly ótinish bildirdi. Oghan 22 qarasha kýni: Múhtar Omarhanúly Áuezov 1953 jyldyng 1 qantarynan bastap SSSR Ghylym Akademiyasynyng Qyrghyz bólimine kómekke baruyna rúqsat etilsin,– dep D.A.Qonaev búiryq berdi.
Biraq ol búiryq oryndalmady. Óitkeni M.Áuezovti «Manastyn» jyryn emes, ózining basyn qorghaytynday, tipti, qorghay almaytynday shamyrqanuly kýnder kýtip túrdy. «Manastyn» kezekti konferensiyasy 6-shildege qoyyldy. Tura sol kýnderi «Abay» men «Abay joly» romandarynyng tas-talqanyn shygharghan maqalanyng әlegimen basy daugha qalyp, shytyrman oigha shyrmalyp jýrgen edi. «Manastyn» búl dauyna qatysa aldy ma, joq pa, ol jaghy bizge beymәlim.
Reti kelgende aita keteyik, 1954 jyly 11-nauryz kýni ol ózining kópten kýpti bop kýtken enbegining óteui retinde A.Dәuletkeldiyevten:
4.
Tuy qayta jelbiregen «Manastyn» jinaqtalghan núsqasyn irikteuding jolyn kórsetip bergen Áuezovting kómegine qyrghyz aghayyndar әli de múqtaj edi. 1952 jyldyng qarasha aiynda SSSR Ghylym Akademiyasy Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng jana preziydenti D.A.Qonaevqa: «Manastyn» basylymyn irikteuge kómek kórsetu ýshin akademik Múhtar Áuezovti Qyrghyzdyng Til, әdebiyet jәne tarih institutyna úzaq merzimge jiberu turaly ótinish bildirdi. Oghan 22 qarasha kýni: Múhtar Omarhanúly Áuezov 1953 jyldyng 1 qantarynan bastap SSSR Ghylym Akademiyasynyng Qyrghyz bólimine kómekke baruyna rúqsat etilsin,– dep D.A.Qonaev búiryq berdi.
Biraq ol búiryq oryndalmady. Óitkeni M.Áuezovti «Manastyn» jyryn emes, ózining basyn qorghaytynday, tipti, qorghay almaytynday shamyrqanuly kýnder kýtip túrdy. «Manastyn» kezekti konferensiyasy 6-shildege qoyyldy. Tura sol kýnderi «Abay» men «Abay joly» romandarynyng tas-talqanyn shygharghan maqalanyng әlegimen basy daugha qalyp, shytyrman oigha shyrmalyp jýrgen edi. «Manastyn» búl dauyna qatysa aldy ma, joq pa, ol jaghy bizge beymәlim.
Reti kelgende aita keteyik, 1954 jyly 11-nauryz kýni ol ózining kópten kýpti bop kýtken enbegining óteui retinde A.Dәuletkeldiyevten:
«Qúrmetti Múhtar Omarhanúly! SSSR GhA Qyrghyz akademiyalyq filialy sizge «Manas» eposynyng jinaqtalyp, iriktelgen trilogiya jobasynyng ýsh bólimin joldap otyr. Mýmkin bolsa, nauryzdyng ayaghyna deyin ózinizding qorytyndynyzdy jazbasha jiberuinizdi ótinemiz»,– degen hat aldy.
«Abay jolyn» ayaqtap kónili kóterilip jýrgen shalqymaly túsyna tap kelgen búl hattyng jauaby tez qayyryluy da mýmkin. Tek qyrghyzdardyng mynanday ruhany erlikke baryp jatqan kezinde qazaq epostarynyng qapasqa qamalyp, jariyalanuyna tiym salynuy jýregin bir shymshyp ótkeni anyq.
Ol 1956 jyly 3-shilde kýni «Manastyn» basylymyn jýzege asyru jónindegi keneytilgen redaksiyalyq mәjiliske qatysyp, ózining osydan tórt jyl búrynghy pikirlerining oryndalu barysymen tanysyp, tórt kitaptan túratyn «Manas» jyrynyng songhy núsqasynyng bekitiluine qolyn qoydy. Qazaq tilindegi audarmasyna alghysózdi, әriyne, onyng ózi jazdy.
Ózgesin bylay qoyghanda, Múhtar Áuezovting «Manas» eposynyng taghdyryn sheshken osy enbegining ózi-aq onyng esimin әlemdik ruhaniyat tarihynda mәngi qaldyrugha tolyq tatityn erlikke para-par oqshau oqigha edi.
Áriyne, múnday kósemdik parasatty kenestik iydeologiya keshirmeytin. Sondyqtan da olar Múhtar Áuezovke qarata shúghyl da shógel jazalau sharasyna kiristi. Birinshi bolyp partiyanyng «kóksemserli jauyngeri» «Pravda» gazeti jaza zýlpýharyn kóterdi.
ALTYNShY TARAU: PÁNGINING TALQYSY
(«Eng sorly ózimshil ... kýnshil kýiik…baqytsyz jazushy»)
1.
Kenestik Stalin dәuirining songhy jihad dauyly 1953 jyly 13-qantar kýni soqty. «Halyqtar kóseminin», «últtardyng әkesinin» my qan tamyrlarynyng júmysy búzylyp, dauasyz derti mizayalyqqa úlasyp, emdeluden kýder ýze bastaghanda ghazzauattyng bas súrqyltayy Beriya ózin әri saqtap, әri aqtap qaludyng amalyna kóship, jana lang bastady.
Sol kýni barlyq TASS jýiesi men «Pravda» gazetinde «Bir top dәriger-ziyankesterding tútqyndaluy» turaly dýrbeleng habar basyldy. Búl songhy ýsh jyldyng ishindegi jýrgizilgen sayasy jazalau men qastandyqty әshkereleuge nýkte qoyatyn, Múhtar Áuezovting ózi «jeti basty jalmauyzgha» tenegen aidahardyng jetinshi basy edi. Onda:
«Osydan biraz uaqyt búryn Memlekettik qauipsizdik mekemesi ózderining aldyna ziyankestik emdeu arqyly kenes ókimetining belsendi qayratkerlerining ómirin qysqartudy maqsat etip qoyghan bir top dәrigerlerding terroristik tobyn әshkereledi. Búl terroristik toptyng qatarynda: professor Vovsy M.S.; emdeushi-dәriger, professor Vinogradov V.N.; emdeushi-dәriger, professor Kogan M.B.; emdeushi-dәriger, professor Kogan B.B.; emdeushi-dәriger, professor Egorov P.IY.; emdeushi-dәriger, professor Felidman A.IY.; dәriger otolaringolog, professor Etinger Ya.G; emdeushi-dәriger, professor Grinshteyn A.M., dәriger-nevropatolog, emdeushi-dәriger Mayorov G.I. bar.
Derektik qújattar, medisinalyq ekspertizanyng zertteuleri men qorytyndylary, tútqyndalghandardyng kórsetindisi boyynsha, qylmyskerler, jasyrynghan halyq jaulary aurulardy qasaqana ziyankestikpen emdep, olardyng densaulyghyn búzghan. Tergeu júmystary mynany kórsetti: terroristik toptyng mýsheleri ózderining dәrigerlik qúzyry men aurulardyng senimin paydalana otyryp emdelushilerding densaulyghyna qasaqana ziyan keltirip, zertteu barysynda naqty anyqtalghan dertke jalghan diagnoz qoyyp dauasyn ózgertip, shipasyna say kelmeytin em jasady. Qylmyskerler, Jdanov joldastyng syrqattyghyn paydalanyp, onyng jýrek talmasy bar ekenin bile túra múnday auyr dertke qarama qarsy әser beretin em qoldandy, sóitip Jdanov joldasty qasaqana óltirdi. Tergeu barysynda qylmyskerler A.S.Sherbakov joldastyng da ómirin qysqartty, ony emdeude asa kýshti dәrilerdi qoldanghandyqtan da ol keri әserin berdi, ony osynday jaghdayda ólim auyzyna әkeldi. Dәriger qylmyskerler eng aldymen kenestik әskery jauapty basshylardyng densaulyghyna ziyan keltirip, olardy qatardan shygharyp, otanymyzdyng qorghanysyn әlsiretuge tyrysty... Búl, kisi óltirushi dәrigerlerdin, ghylymnyng qasiyetti tuyn taptaghan, ghylym qayratkeri degen atty qorlaghan adam keypindegi qanisherlerding – shet el barlauynyng jaldamaly agentteri ekeni anyqtaldy... Tergeu tayau uaqytta ayaqtalatyn bolady»,– dep atoy salynghan.
IYә, әdeyi keltirip otyrghan búl mәtinderding bәri de bizge tanys sóz tirkesterinen qúralghan. Otyz jetinshi jyly da dәl osynday «shet et barlauynyng jaldamaly shpiondarynyn» tergeui jappay atu jazasyna búiyrylumen ayaqtalghan bolatyn. Endi, «ashynghan halyq» pen enbeshilerdin, júmysshylar men oqshantaydaghy ziyalylardyng «ashu-yzagha» toly hattary men mәlimdeuleri gazetterge jappay jamyray basylatyn.
Ábden taqystanghan әdis kóp kýttirmedi, býkil kenes ziyalylarynyng ishinen «halyq jaularyn», halyqaralyq evrey qauymdastyghynyng astyrtyn mýshelerin, al respublikalarda burjuaziyashyl-últshyldardy izdestirip, tauyp, әshkereleu sýrkini jýrdi. Olardyng әr qaysysynyng basyna týsken talqy jeke adamnyng taghdyry boludan qalyp, últtyq, tipti, jalpy kenes halqyna ortaq zaualgha ainaldy. Endi Q.Sәtbaevqa, M.Áuezovke shyndap qauip tóne bastady. Ókinishke oray S.Múqanov, Gh.Mýsirepov, M.Áuezov, Q.Júmaliyev, Á.Tәjibaev arasyndaghy kiykiljing de tiylmady. Kerisinshe, myna bas kótergen sayasy nauqan odan әri ushyqtyra týsti. T.Jarokov ta olardy sydyrta әshkereleumen boldy. Ár jinalysta, jazushylardyng plenumdarynda bet jyrtysu jalghasa berdi. Ýsh jyldan beri shayqalyp baryp týzeletin bәiterekting (M.Áuezov) de týbi bosap, endi qúlaugha bet aldy. Búryn jalghyz bәiterekting tamyryn qopsytatyn, endi olardyng sany ekeu boldy.
Qazaq әdebiyeti men tarihyna, sol arqyly ziyalylaryna kenestik ghazauat jariyalaghan Mәskeu men onyng jandayshaby «Pravda» gazeti Qazaqstandaghy búl maydandy jenispen ayaqtau maqsatymen, songhy, sheshushi shabuyl retinde 1953 jyldyng 30-qantary kýni, yaghni, «dәrigerler isi әshkerelengennen keyin» 17 kýnnen keyin shúghyl týrde P.Kuznesovtyng «Synau orynyna madaqtaghandyq» atty maqalasyn jariyalady. Búghan sebep bolghan Z.Kedrinanyng «Múhtar Áuezov», T.Núrtazinning «S.M.Múqanovtyng tvorchestvosy turaly» zertteu kitaptarynyng orys tilinde jarysa jaryq kórui edi. Maqalanyng múnday shúghyl úiymdastyryluyna bir kezderi «Zvezda» jurnaly turaly qaulygha oray Almatygha kelip bayandama jasap, qazaq әdebiyetin «dúrys jolgha» qoyyp ketken, sonyng ishinde M.Áuezovke de «kenes bergen» sol kezdegi Ortalyq komiytetting bólim mengerushisining orynbasary N.N.Pospelov bolatyn. Ol M.Áuezov pen S.Múqanovtyng ózara baqtalasyn da, maqalany kim jaza alatynyn da jaqsy biletin.
«Pravdanyn» maqalasynda synalghan jekelegen adamdar turaly olardy madaqtaghan monografiyanyng jariyalanyp jatuy «agha basylymnyn» shamyna tiyse kerek. Jariyalanghan syn maqalagha ilikken E.Bekmahanov jiyrma bes jylgha sottalyp, jer audarylyp jatsa, kerisinshe, Qazaqstan tarihy men Kenesary kóterilisi turaly maqaladaghy basty kinәlining biri M.Áuezov marqayyp, mardymsyp otyr. Búl olar ýshin tózbeytin mәsele edi. Óitkeni...
P.Kuznesov: «Ádebiyet zertteushileri men synshylar әdebiyet pen iskusstvonyng iydeyalyq jәne kórkemdik dәrejesin arttyru ýshin sýrensizdik pen shalaghaylyqqa qarsy, sovet halqyna jat iydeologiyanyng qanday da bolsa kórinisterine qarsy belsene kýresuge mindetti. Bizding әdebiyetimiz – býkilodaqtyq әdebiyet. Tuysqan respublikalardyng birining jazushysy jazghan shygharmanyng tabysy býkil sovet әdebiyetining tabysy bolyp tabylady. Jәne múnyng kerisinshe, jazushynyng (óz) tvorchestvosynda sәtsizdikke úshyrauy nemese iydeyalyq olqylyqqa týsui kóp últty sovet әdebiyetin órkendetuding ortaq isine ziyan keltiredi. V.Sosuranyng «Ukrainany sýi» degen iydeyalyq jaghynan ziyandy ólenine berilgen syn býkil jazushylar júrtshylyghy ýshin, iydeologiyalyq maydanynyng barlyq qyzmetkerleri ýshin sabaq alatyn syn boldy. Árbir әdebiy-zertteu nemese әdeby syn enbegi bizding býkilodaqtyq әdebiyetti órkendetudegi onyng manyzdylyghyna qarap, («Pravdanyn» pikirine sәikestendirilip – T.J.) baghalanugha tiyis»,– bolatyn.
Sondyqtan da P.Kuznesovtyn:
«Osyghan baylanysty qazaq jazushylaryna arnalghan eki kitapqa T.Núrtazinning «S.M. Múqanovtyng tvorchestvasy turaly» (Qazaq memlekettik kórkem әdebiyet baspasy, Almaty qalasy) jәne Z. Kedrinanyng «Múhtar Áuezov» («Sovetskiy pisateli» baspasy, Moskva qalasy) degen kitaptaryna nazar audaruyna tura keldi».
Shyndyghynda da «Pravdanyn» tәjiriybesinde múnday oqigha partiyalyq prinsip pen ishki partiyalyq tәrtipti óreskel búzu bolyp tabylatyn. Áriyne, «Pravda» gazeti redaksiyasynyng qyzmetkerleri kitaptyng shyghyp jatqanynan bimaghlúm ekeni anyq, demek, búl oqighany jetkizip otyrghan adam respublikanyng ózining ishinde, onyng ishinde qazaqy pәlensheler men týgensheler emes, baqylau mekemeleri men olardyng iydeologiya salasyndaghy saqshylary. Áytpese, bas jazudan qoly tiymey jýrgen P.Kuznesovtyng óz erkimen «shabyttanuy» neghaybyl. Otyzynshy jyldary býkil Qazaqstandy shulatyp, kókte de, jerde de joq halyq aqyny turaly «Pravdagha» maqala jazyp, Jambyldyng jyryn audaryp «jýregin jalghap jýrgen» P.Kuznesovtyng sondaylyq bir qadiri joq bolatyn. Múny 1953 jyly 23-aqpanda ótken Jazushylar Odaghyndaghy jinalysta Gh.Ormanov P.Kuznesovtyng ózine júrttyng kózinshe ashyq aitty. Biraq qadirsizding qadiri Ghylym akademiyasyna jýrip túr edi.
Búl tústa «dәrigerler isi boyynsha» jauapqa tartylghandardy Mәskeuding Lubyanka týrmesinde kýndiz-týni tik túrghyzyp qoyyp, týngi on birden tanghy altygha deyin tergeu jýrgizip, tang atqan son, qaytadan kamerada taghy da tik túrghyzyp qoyyp úiyqtatpay, kelesi keshki tergeuge «esinen tandyryp» aparyp:
«Ne siz bizge qajetti kórsetindini beretin bolasyz, onda osynda qalasyz, demalys ýii bolmasa da eptep-septep kýn kóruge bolady, al qasarysa berseniz, onda sizdi arnayy rejimmen tergeytin jerge auystyramyz... Siz aqyldy adamsyz, biraq ózinizdi naqúrystyng qatarynda ústaysyz... Múnyng barlyghy jogharydan týsip jatqan pәrmender. Sondyqtan da ómirinizdi saqtap qalugha tyrysynyz. Bәribir jazasyz qútylmaysyz. Atu jazasyna kesiluleriniz de mýmkin. Halyq sony talap etui de ghajap emes»,– dep qinap jatqan bolatyn.
Ýsh tәulikten keyin adamnyng jýikesi úiqysyzdyqtan jyndanugha jetken tústa týrme baqylaushylary olardyng tóbesinen suyq su qúiyp jiberip, әlsin-әli esin kirgizip túrypty. Búghan kónbese, onda qolyn kisendep, birese ystyq, birese suyq kameragha salyp, «asyp qoyypty». Kiresili-shyghasyly esi barlar búl azaptan qútylu ýshin basyn qabyrghagha soghyp, ózin-ózi jaralaydy eken. Ya.Rapoporttyng aituynsha, eng auyry ózinning әriptesindi ústap beru kórinedi.
Al qazaq ziyalylary eshqanday tergeushisiz-aq «syn jәne ózara syn» degen partiyalyq prinsipti ústana otyryp, birin-biri ashyq kórsetip berdi. Baspasóz betterinde de qysylyp-qymtyrylmay birin-biri belsendi týrde әshkereledi. Búl qinaular men «halyqtyng ashu-yzagha toly talaby» M.Áuezovke tanys bolatyn. Múnday azaptan saqtanu maqsatynda ol «Mening qatelerim jayynda» degen Ashyq hat jazyp, sony osy talqylauda keneyte oqyp berdi.
(jalghasy bar)
Abai.kz