9-10 tamyzda Olimpiada tarihynda túnghysh ret breyking (breyking) degen sport týrinen jarys ótedi. 16 elden kelgen 33 qatysushy (arasynda bir bosqyn bar) erler jәne qyzdar arasynda eki jýlde komplektin sarapqa salady.  

Biri – kýzetshi, biri – qaptaushy...

Breyking degen ne? Bәrimiz de breyk-dans degen by týrin bilemiz. Breyking – sonyng sporttyq týri. Biz ýshin jana da tosyn sport sanalatyn múnyng óz jarystary da bar eken. 2023 jyly әlem chempionaty ótipti, oghan 62 elden 100-den astam breykiynshi qatysypty. Qazirgi jastardyng osy sport týrine qyzyghushylyghy zor ekenin eskergen Halyqaralyq olimpiyalyq komiytet (HOK) ony Parij Olimpiadasynyng baghdarlamasyna qosypty.

Foto: REUTERS

Qatysushylar aldymen toptyq turnirde ýzdikterdi irikteydi, sosyn pley-off kezeni bastalady. Ár raundta breykiynshige 1 minut qana uaqyt beriledi, osy 60 sekund ishinde ol qazylar alqasyn tanqaldyryp, qarsylasynan asyp týserdey óner kórsetui kerek. Eger kórkem gimnastikada muzykany qatysushynyng ózi tandasa, múnda әuendi qazylar alqasy úsynady – breykiynshi lezde sol yrghaqqa beyimdeluge tiyis.

Álginde sóz arasynda «qatysushylar arasynda bir bosqyn bar» dep qaldyq. Ol kim?

Aldymen jalpy bosqyndar komandasy degen ataugha týsinik bere ketelik.

2015 jyly HOK preziydenti Tomas Bah týrli (sayasi, әleumettik, t.b.) sebepterge baylanysty óz elinen ketuge mәjbýr bolghan, biraq Olimpiadagha qatysqysy keletin sportshylargha bólek status berip, olargha qarjylyq-ekonomikalyq, moralidyq-psihologiyalyq qoldau kórsetu turaly iydeya tastady. Tap sol jyldary әlemning әr týkpirinde sayasy shiyelenister kóbeyip, kóshi-qon prosesi kýrt artyp, bosqyndar mәselesi órshy bastaghan bolatyn. Sondyqtan da búl iydeyany qoldaushylar óte kóp boldy. Basyna sonday is týsken kәsiby sportshylardyng ózi bosqyn mәrtebesin alugha tyrysty. Osylaysha «bosqyndar qúramasy» degen komanda dýniyege keldi.

2016 jyly Rio-de-Janeyro Olimpiadasynda bosqyn mәrtebesin iyelengen 10 sportshy óner kórsetti. Al 2021-de Tokioda olardyng sany 29-gha jetti. Biyl Parijdegi Oiyndargha bosqyndar qúramasynyng sapynda 11 elden shyqqan 36 sportshy keldi. Onyng 14-i – týbi Irannan shyqqan, Aughanstan men Siriyadan 5 sportshydan bar. Búlardan basqa birneshe Afrika elinin, Kuba men Venesuelanyng ókilderi de kezdesedi.

Bosqyndardyng olimpiyalyq komandasy (fransuzsha – Équipe olympique des réfugiés, qysqasha ÉOR delinedi, aghylshynsha – Refugee Olympic Team) Parijde alghashqy medalin de alyp ýlgerdi. Kamerunnan shyqqan boksshy Sindy Ngamba qyzdar arasyndaghy sayysta qola jýldege ie boldy.

Qazir әlemde 114 millionday bosqyn bar eken. Solardyng sportpen kәsiby týrde ainalysatyn kez kelgeni, eger óz elining atynan qatysa almauyna manyzdy sebep bary dәleldense, bosqyndar qúramasyna qabyldanuy mýmkin. Tili, týri, dini basqa qyryq qúrau elden jiylghan búl komanda túraqty bir jerde jinalady, jattyghady, dayyndalady. Irikteu jarystaryna qatysady. Olardyng múnday oqu-jattyghu jiyndaryna qatysuyn HOK-tyng arnayy komiyteti qamtamasyz etedi, demeushi tabady, qoldaydy.

Bosqyndar komandasyndaghy sportshylardyng kóbi bylayghy uaqytta da júmys istep, nan tabady. Mәselen, irandyq ziltemirshi Iman Mahdavy meyramhananyng týngi kýzetshisi bolsa, efiop jelayaghy Farida Abaroge qoymada qaptaushy bolyp isteydi. Bәrin de múnday kýige týsirgen, óz elinen ketuge mәjbýr etken sebep bireu-aq – soghys, sayasy pikir qayshylyqtary, týrli diskriminasiya.

Foto: REUTERS

Mәsele jýldede emes, ýlgide

Parij Olimpiadasyna kelgen bosqyndar qúramasynyng taghy bir mýshesi – breyking sayystaryna qatysatyn aughan aruy Manija Talash.

Zamanauy muzyka, bi, sport týrlerimen ainalysatyn aughan qyzyn kózge elestetu qiyn-aq. Manija da – Aughanstan biyligine әiel zatyn pәrenjege orap tastaudy talap etetin talibter kelgen 2021 jyldan beri qughyngha úshyraghan sportshy. Talibter qyzdardyng sportpen ainalysuyna mýlde tyiym salghan. Manija jasyryn týrde jattyghyp jýrgen zalgha birneshe ret shabuyl jasalghan. Bir ret tipti lankes-shahid ta kelgen, biraq ózimen birge zaldy jaryp jibermek bolghan qara kiyingen әieldi kýzetshiler ústap qalghan.

Osynday kedergiler tym jiyilep bara jatqan song Manija Talash óz Otanyn qansha jaqsy kórgenimen, shetelge ketpese bolmaytynyn týsingen. «Men aughan jastaryna armangha úmtyludyn, aldyna qoyghan maqsatyna jetuding ýlgisin kórsetkim keledi, – deydi ol. – Al elimdegi qazirgi jaghdayda men sýiikti isimmen de ainalysa almaymyn. Býgingi aughan biyligi әielder tek ýide otyrsyn, oqymasyn, júmys istemesin, tipti kýieui men bauyrlarynsyz dalagha da shyqpasyn deydi. Olardyng oiynsha, әiel tek dúgha oqyp qana otyruy kerek. Men múnday sayasatty qabylday almaymyn. Biraq islamnan bas tartpaymyn. Sýiikti payghambarymyz Múhammed múnday kemsitudi qalamaghan jәne qoldamaghan. Biz – azat adambyz, azat qogham qúrghymyz keledi».

Sóitip, 2022 jyly Manija aghasy ekeui taudaghy qúpiya joldar arqyly Pәkistangha ótken, sosyn Ispaniyagha úshqan. Euroodaqtyng kómegi arqasynda osy elden sayasy baspana alghan, breykiynnen irikteu jarystaryna qatysyp, Olimpiadagha joldamany jenip alghan.

Manijanyng dosy, Kabuldaghy sport klubynyng núsqaushysy Tamim Saberding sonynan da sodyrlar týskeli kóp bolghan. Sondaghy aiyby – jas úl-qyzdardy sportqa, by ónerine baulyghany. Tamim qazir qala syrtynda jasyrynyp jýr deydi. Manija sekildi shetelge qashayyn dese, auru anasyn tastap kete almaydy. «Men ózimdi panalatqan Ispaniyagha shyn jýrekten alghys aitamyn, – deydi Manija. – Biraq men týbi Otanyma oralghym keledi. Biraq jýie auyspay, mynaday qudalaular tyiylmay, ol armanymnyng auyly alys ekenin de sezemin».

Parijde Manija Talash jeniske jetpeui de mýmkin. Mәsele jýldede emes. Mәsele – onyng aughandyq jas úl-qyzdargha kórseter ýlgisinde.

* * *

Biylghy Olimpiadada Aughanstan atynan 6 sportshy qatysty (Manijanyng eseptemeymiz, ol – bosqyndar qúramasynyng ókili). Sonyng biri – 28 jastaghy jelayaq qyz Kimiya Yusofi. Ol 2021 jyly Tokio Olimpiadasyna aughan tuyn kóterip barghan. Ol da keyin sportpen ainalysuyna talibter qayta-qayta tyiym sala bergen song Avstraliyagha qonys audarghan. Alayda Parij Olimpiadasyna ol Aughanstan atynan qatysugha rúqsat aldy. 6 tamyz kýni 100 metrge jýgirude alghashqy irikteu kezeninen óte almady. Biraq azamattyq ústanymyn ashyq kórsetti. Jýgiru ayaqtalghan song Kimiya Yusofy keudesindegi rettik nómiri jazylghan shýberekti júlyp aldy da, astynan A4 formatty qaghaz alyp, býkil júrtqa kórsetti. Onda qara qarippen «bilim» dep jazylypty. Odan tómenirek «sport» degen sózdi jasyl týspen órnektepti. Eng astyndaghy «qúqyqtarymyz» degen sózdi qyzyl týspen tanbalapty (búl ýsh týs – Aughanstan tuynda bar týster).

Foto: REUTERS

«Búl – aughan qyzdaryna arnaghan ýndeuim, – depti Kimiya. – Ense týsirmender, berilmender, sender ýshin sheshimdi basqa bireulerding qabyldauyna jol bermender! Tek mýmkindik qarastyryndar, sosyn sony jýzege asyryndar!».

Búl kadrlar lezde The Guardian, New York Times, El País jәne t.b. әlemdik iri basylymdardyng birinshi betterinde jariyalanyp jatty.

Sәken Sybanbay

Abai.kz