Abaytanu nelikten qúldyrady?
Onyng sebebi, keshegi ateistik dәuirde qalyptasqan әdebiyetshi ghalymdarda ruhany bilim bolmady. Sondyqtan danyshpannyng syrly sózderin tereng ashyqtap, ruhany múrasyn halyqqa óz dәrejesinde jetkizu qiyngha soqty. Olar Abaydyng zanghar biyik ruhany túlghasyn ózderining dýniyelik kózqaras dengeyine tartyp týsirdi. Abaytanu ghylymy qúldyramaghanda qaytedi...
Aytalyq, «Abay býgingi kýnderdegi blogerdey ghana bolghan», «Ol qazaqty «jarym adam», «maldarsyn» dep synaghan, sondyqtan, qazaqty jek kórgen», «Orys tilin oqy» degen orysshyl bolghan», tipti, Zәure Mataeva degen әdebiyetshinin «Abay degen bolmaghan», «Abaydiki degen shygharmalardy Á. Bókeyhanov jazghan» tәrizdi teris oilary talay mәrte aitylyp, búqaralyq aqparat qúraldarynda jelidey esti. Býgingi abaytanudyng dәrejesi syn kótermeydi deuimizding búdan artyq dәleli bola ma?!...
Otyz jylday Abay múrasyn zerttep-zerdelep, 15 kitap jazghan adam retinde abaytanu jayyna oy kózimen qarasam, búl qúldyraudyng basy sonau 1995 jyldan belgi beredi eken. Osy jyly danyshpannyng 150 jyldyq mereytoyy ataldy. Dýniyejýzilik auqymda, óte saltanatty bolyp ótti. Kóptegen ghylymy konferensiya, jiyndar ótip, olarda «Abaytanugha jana kózqaras kerek» degen manyzdy qauly birauyzdan qabyldanghan bolatyn. Búl qauly tek qana aqyn-aghartushy dep qabyldaghan kenes dәuiri tútqynynan Abaydy qútqaru ýshin ýlken manyzgha ie edi.
Amal qansha, iske aspay qaldy. Oghan әdebiyetshiler men filosoftar arasynda payda bolghan taytalas sebepker edi. Osyghan toqtalayyn.
Tәuelsizdik abaytanugha da jana dәuir syilady. Abaytanugha janasha kózqaras baghytynda jasalghan ghylymy júmystar qauyrt bastalyp ketti. Aqjan Mashaniyding «Faraby jәne Abay», Gharifolla Esimning «Hakim Abay» atty kitaby jaryq kórdi. Eng tәuiri, jas filosof abaytanushylar sahnagha shyqty. Men ózim teolog retinde «Abaydyng ruhany múrasy» taqyrybyna doktorlyq enbegimdi jazyp, sonyng negizinde Bilim jәne Ghylym ministrligi tapsyrmasymen Abaydyng hakimdigine negizdelgen «Abaytanu kursy» atty oqu qúralyn jazdym. Búl kitapta Abaydyng jetilu joldary anyqtaldy. Alghash ret ruhany múrasy bir jýiege keltirilip, «tolyq adam» joly ýsh satygha, segiz dengeyge bólinip, әrqaysysy saralanyp jәne kórnekti bolu ýshin, tipti, syzbanúsqa retinde berildi. Janasha ýlgidegi búl alghashqy oqu qúraly 1998 jyly jaryq kórip, 2002 jyly óndelip, tolyqtyrylyp qaytadan basylyp shyqty.
Óstip, 1995 jyldan Abaydy aqyn-aghartushy dep qabyldaghan eski kózqaras endi oy alyby retinde qabyldaghan sony kózqarasqa jol bergen siyaqtandy. Sondyqtan Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet institutyndaghy «Abaytanu» bólimi Filosofiya institutyna auysyp, abaytanu salasy filologtardyng qolynan filosoftardyng qolyna tolyghymen ótuge tiyisti edi. Biraq olay bolmady. Sebebi, әdebiyetshi ghalymdar úzaq jyldar azyghy, yaghny ghylymy taqyryby bolghan abaytanu salasynan aiyryludy qalamady. Abaydy úly aqyn retinde zerttep ýsh myngha juyq ghylymy enbek jazghan, oishyl múrasyn týgel iyemdenip alghan filologtar qarsy shabuylgha shyqty.
Shabuyldary «Abaytanu» kitabynan bastaldy (úiymdastyrushy abaytanushy Mekemtas Myrzahmetov jәne shәkirti Jabal Shoyynbet). Tartysqa filolog ghalymdar, jazushy, jurnalister tartyldy. Atap aitqanda, akademikter Z. Ahmetov, S. Qirabaev, filologiya ghylymdarynyng doktorlary A.Ismakova, T.Kәkishev, M.Qalmataev, sonday-aq, Á.Mendeke, B.Tileuhan, N.Halabuzarov, A. Toyshanúly jәne t.b.
Búl tartysta filosoftar jenilis tapty. Sebebi, filologtar shabuyl barysynda yqpaly óte kýshti tәsil qoldandy. Búl turaly olardyng biri bylay dep jazady: «Abaytanu» oqu qúraly shyqqanda Jabal Shoyynbet shiyrshyq atyp, әrli-beri jýrip «Endi búghan ne isteymiz?» degen súraq qoydy. Sol kezde M.Myrzahmetov aghamyz: «Eng әlsiz jerine úryndar!» dep jauap berdi». Eng әlsiz jer qazaq ýshin qaysy? Ol, әriyne, úttyq bolmysty saqtap qalu mәselesi! Osylay filosoftar әreketi qazaq halqynyng birligine, onyng dinine, tiline qarsy әreket dep, olardy «halyq jauy» retinde kórsetu taktikasy qabyldanghan (búl taktika osy kýnge deyin qoldanyp keledi desek ótirik emes). Ekinshi sebep, býkil BAQ tizgini filologtardyng shәkirtteri qolynda bolghan son, olar ózderining ústazdarynyng mýddesin qoldady.
Sóitip, ókpesi qara qazanday («kitapty bizge jazdyrmady» degen) әdebiyetshiler «Abaytanu» oqulyghyna qarsy maqalalar men telebeynelerdi qarsha boratty. «Qazaq filosoftary qayda qarap otyr? Nemese úrpaq sanasyn ulaytyn kitapty qorghaushylar turaly», «Últ ruhyna qauip tudyratyn kitap», «Abay. Oi-bay!», «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kórersin», «Últ ruhyna qauip tóndiretin kitap», «Jynnyng kitaby», «Sanany ulaytyn qos kitap» tәrizdi kóptegen maqalalar jariyalanyp, opponentter «Habar» tәrizdi telearnalar ekranynan ailap týspey qoydy. Búl shyn ghylymgha esh qatysy joq, taza tizege salyp, kýsh kórsetu tәsili edi. «Qytaydan bolsa da, bilim al» degen hadis ayaqasty etildi.
Sóz bolyp otyrghan shabuyldyng negizgi sebebi turaly kóp jazyldy. Mysaly, orys tildi «Komsomoliskaya pravda» gazeti: «Liyteraturovedy vozmusheny, chto kniga byla izdana bez ih uchastiya, bez otkrytogo konkursa y ih mnenie otkryto ignoriruit», - dese, «Mektep» baspasynyng preziydenti Erlan Satybaldiyev bylay dep jazdy: «Uveren, chto sredy teh, kto seychas biet v nabat y prizyvaet pridati eto izdanie ognu, malo kto-nibudi derjal ego v rukah... Y segodnya ony otkazyvaytsya ot svoih podpiysey, publichno predait anafeme sobstvenno utverjdennui knigu. V nauchnoy, pedagogicheskoy sreda sluchalosi, chto prevalirovati nachinal faktor sopernichestva, kotoryy vyhodit za ramky sopernichestva tvorcheskogo y nauchnogo. No do otkrytogo shelimovaniya eshe nikogda ne dohodilo...» (Gazeta «EkspressK» 10.04.2003 g.) «A liyteraturovedy obiyjeny, chto ih ne privlekly pry sostavleniy uchebnika, a vybraly «diyletanta s tehnicheskim obrazovaniyem» («Vecherniy Almaty»). Múny keybir qazaq gazetteri qostady.
Qoyshy, sonymen, «Abaytanu» oqulyghy mektep baghdarlamasynan alynyp, is bitti. Jana ýlgidegi on eki myng dana abaytanu oqulyghy «otqa órtendi». Biraq әli kýnge deyin zaman talabyna say «Abaytanu» oqulyghy joq. Janaghy shu kótergender kitapty aldyryp tastap, endi ózderi nege jana kitap jazbaytyny týsiniksiz.
Reti kelgen song aitqan jón, 2008 jyly Qazaqstan Últtyq pedagogika uniyversiytetinde «Hakim Abay» ortalyghy ashylatyn bolyp, onyng diyrektorlyghyna filosofiya ghylymdarynyng doktory Múrat Sabitov taghayyndalmaqshy edi. Biraq, Jabal Shoyynbet oghan qarsy shabuyl úiymdastyryp, yaghny onyng ghylymy júmystary últtyq ruhqa qauipti dep «әshkerelep», aqyry professordyng ornyna ózi otyrdy. Sol siyaqty Qanaghat Jýkeshevti qaralap jazyp («Jýkeshevting búl qay «dalbasasy»?, Týrkistan gazeti, 27.09.2007j. J.Shoyynbet, «Qazaqty, Abaydy qorlap doktorlyq dissertasiya qorghamaq», Qazaq әdebiyeti gazeti, 12.09.2007j.) filosofiyadan doktorlyq júmysyn qorghatpay tastady. Keyinde kitap bolyp shyqqan Q.Jýkeshevting búl manyzdy enbegi qazaq tilining damu dinamikasyn kórsetip, keleshekte ony zaman aghymyna beyimdeu joldaryna arnalghan edi.
2020 jyly Abaydyng 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda J.Shoyynbet «Qazaqty, Abaydy qorlau – últtyq qúndylyqqa shabuyl» atty maqalasyn qayyra jariyalady. Ol birneshe gazetterde, elektrondy portaldarda jaryq kórdi. Maqala «Ashyq hat! Qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza!» dep bastalyp, әri qaray bylay jalghasady: «Bizding «sheteldik dúshpandarymyz» Qazaqstandy, onyng negizin qúraytyn qazaq últyn «mәngýrt» etu ýshin aldyn ala tereng zerttelgen, barlyq mýmkindik jan-jaqty qamtylghan, úzaq merzimge arnalghan josparyn birte-birte neshe týrli zymiyandyqpen oilastyrghan aila-tәsilderi arqyly iske asyrudy qolgha aldy». Jabal myrza «sheteldik dúshpandargha» akademiyk-filosoftar Ábdimәlik Nysanbaev, Seyit Qasqabaev, Gharifolla Esim, akademiyk-biolog Rahym Orazaliyev, filosofiya ghylymdarynyng doktorlary Túrsyn Ghabitov, Naghima Bәitenova, Aqtolqyn Qúlsariyeva, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty Áuezhan Qodar, jazushy Rollan Seysenbaev jәne abaytanushy filosoftar Asan men Dosym Omarovtardy jatqyzady. Maqala avtory: «Qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza! ...eger Abay akademiyasy ashylsa bizding Ortalyqtaghy abaytanushy-ghalymdar «Abay» ensiklopediyasyn janasha kózqaraspen tolyqtyryp, Abaydyng akademiyalyq eki tomdyghyn qayta qarap jәne aqyn ghana emes hәkim Abaydyng danalyghyn әr ortagha... týsinikti etip dayyndap shygharugha ýlesimizdi qosar edik» dep týiedi. Osymen, týpki maqsaty, qúityrqy oiy ashylyp qalghanyn ózi de andamaghan.
Tújyra kelgende, abaytanu salasy býgingi kýnderi tolyqtay filologtar qolynda. Eng jamany, abaytanushylar sany kýrt qysqaryp, seksen jastyng arghy-bergisindegi qart adamdar ghana qaldy. Jastar joq. Sebebi, abaytanudy mektep qabyrghasynda tolyq oqytpaydy.
Mysalgha 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda Abaydyng tolyq jinaghy shyqty, biraq sapasyz, búrynghy eski núsqadan aiyrmashylyghy shamaly. Endi Shәkәrimning tolyq jinaghyn shygharmaq. Birde Ádebiyet institutynyng diyrektorynyng orynbasaryna әdeyi baryp jolyqqan edim, onyng maghan aitqany: «Biz tek qana Shәkәrim shygharmalarynyng jinaghyn ghana beremiz. Al ony qalay týsinu әrkimning óz erkinde». Búl әuliyening enbekteri zerttelmeydi, ruhany múrasy taldanbay qala beredi degen sóz. Masqara jaghday emes pe. Qarapayym jinaqty kez kelgen redaksiya ózi de qúrastyra alady. Filolog J.Dadebaev bastaghan Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ning Abay ortalyghy Abay jayly qyryq tomnan artyq kitapty basyp shyghardy. Biraq janasha kózqaraspen jazylghan filosoftar júmysy joqtyng qasy, bәri derlik eski dәuir janghyryghy. Men «Abay múrasyn qoldanu joldary» atty kitabymdy úsynyp edim, «Qarajat bitti. Aqsha berseniz shygharamyz» dep, әrbir kitapqa ýlken aqsha súrady. Artynan búl kitapty on ese az aqshamen ózim shyghardym, tipti, Abay medalimen de marapattaldym.
Abay oblysy qúrylghan son, Semey mektepterinde abaytanu sabaghyn engizbek bolyp, birneshe әdebiyetshiler oqulyq jazypty. Solardyng bas redaktory «Mening kitabymdy nege qoldanbaysyzdar?» degen súraghyma «Siz Abaydy óte dindar etip jiberipsiz» dep jauap berdi. Abaytanu oqulyghyn jazghandardyng Abaydyng ruhany dengeyin, onyng kim bolghanyn týsinu dengeyleri osynday. Semeydegi Abay muzeyinde «Abay – hakim» degenge menzeytin kórinister mýldem joq. «Abaydy nege zerttemeysinder?» degen súraghyma Filosofiya institutynyng orynbasary filosofiya ghylymdarynyng doktory Serik Núrmúratov «Ádebiyetshiler zerttep jatyr ghoy» desin. M.Myrzahmetov «Tolyq adam» atty kitap jazdy. Biraq búl kitaptan tolyq adamnyng qanday boluy kerek ekenin týsinu óte qiyn. Sebebi, avtordyng ózi tolyq adamnyng kim ekenin bilmeydi. Onyng oiynsha jaqsy adamnyng barlyghy tolyq adamgha jatady. Búl qate týsinik, sebebi, ruhany jolgha tolyq týskender ghana tolyq adam bolyp tabylady. Al búl jol Abay kórsetkendey, әrkim týse almaytyn «Bek shetin, bek nәzik jol».
Búl mysaldardy Abaytanu qúldyrap ketti degenim qúr sóz bolmasyn dep keltirip otyrmyn. Búl mysaldar qarapayym halyq qana emes, sonymen birge, abaytanu salasyndaghy ghúzyrly adamdardyng ózderi de danyshpan babamyzdy týsinbeytinin, sondyqtan, onyng ruhany múrasyna selqos qaraytynyn kórsetedi.
Endi abaytanudy qalpyna keltirip, ony әri qaray jetildiru ýshin ne isteu kerek?
Qoghamnyng janaruy oy jýieni janartudan bastalmaqshy. Syrtqy, yaghny sayasi-ekonomikalyq ózgerister arqyly «Jana Qazaqstandy» dýniyege әkelu mýmkin emes. Filosofiya instituty býgingi kýnderdegidey ýnsiz otyrmay, júmysy týbegeyli ózgerip, búl baghytta avangard boluy kerek. Sol ýshin abaytanu jәne shәkәrimtanu onyng qúzyryna berilui kerek. Búl-bir. Ekinshiden, filosof ghalymdargha ministrlik Abay jәne Shәkәrimning ruhany múrasyn qogham iygiligine jaratu, atap aitqanda, abaytanushylargha ruhany bilimdi iygeruge septesu, mektepke abaytanu sabaghyn tolyqtay engizip, solardyng arasynan keleshek abaytanushylardy tәrbiyeleu siyaqty naqty isterdi mindetteui kerek.
Búl maqala abaytanudyng býgingi jaghdayyna sholu ýshin, sonymen birge, Abay. kz portalynda (06.08.2024 j.) jariyalanghan Danabek ústazdyng oiyna baylanysty «Abay.kz aqparattyq portaly aldaghy uaqytta belgili abaytanushylardyng jogharyda atalghan sózderge qatysty pikirlerin jariyalaytyn bolady» degen uәdesine baylanysty jazyldy.
Dosym Omarov,
abaytanushy, teolog
Abai.kz