Dәl qazir әlem júrty alasapyran kýidi bastan keshirude. Jahandy qaqtyghystar órti sharpyp, әlemdik geosayasy ahual kýrdelene týsude. Búl turaly Mezgil.kz aqparattyq portaly jazdy.

Byltyrghy jylghy esep boyynsha әlemde 180-nen astam qaqtyghys oshaqtary tirkelgen.

Sәikesinshe, әlem elderi yldym-jyldym qarulanu ýstinde. Yaghni, militarizm kýsheydi. Sol әlemning ajyramas bir bóligi – bizbiz. Demek, әlemdik tendensiya bizdi de ainalyp ótpesi anyq! Demek, bizge de qarulanu kerek. Búl anyq!

Osy rette zandy súraqtar tuyndaydy: Qazaqstan әlemdik әskery reytingte neshinshi orynda? Tizim basyndaghy myqtylar kimder? Kórshi-qolandarmen salystyrsaq, qay dengeydemiz?

ORTALYQ AZIYaDAGhY ENG QUATTY ÁSKER KIMDIKI?

Oghan qysqasha jauap: Juyrda «Global Firepower» әlemning әskery kýshi turaly jyl saynyghy reytingin jariyalapty. Oghan kóz jýgirtsek, Qazaqstan Ortalyq Aziyadaghy eng quatty әskeriyge ie dep topshylaugha bolady. Sebebi, Qazaqstan reytingte 58-shi oryngha jayghasqan. Qazaqstan 2023 jylmen salystyrghanda birden 5 pozisiyagha kóterilgen eken.

Sarapshylar: «Global Firepower» portalynyng mәlimeti boyynsha, Qazaqstan әskery quatynyng qarqyndy ósuin kórsetip otyr. Búl dinamika Qazaqstandy qarqyndy damyp kele jatqan әskery derjavalardyng qataryna qosady», - deydi.

Áskery quat turaly tizimdi paraqtap otyrsaq, Qazaqstan eki mәrte Qarabaq soghysyn bastan ótkergen Ázerbayjannan da bir saty joghary ornalasqanyn bayqaugha bolady.

Al Ortalyq Aziyadaghy ózge kórshiler reytingte qay satylargha jayghasqan? Qaranyz: Ózbekstan – 65-shi orynda, Týrkimenstan 83-shi orynda, Qyrghyzstan 100-shi orynda, Tәjikstan 107-shi orynda eken.

Al ÚQShÚ odaqtastary ishinde Belaursi 64-shi, Armeniya 102-shi oryndargha jayghasqan. Resey búl reytingte 2-shi orynda túr. Sarapshylar: «Resey juyrda ýshinshi satygha oiysatynyn, óitkeni Qytay reytingk kategoriyalary boyynsha Reseydi ókshelep quyp jetkenin», - aitady.

Al әlemning eng quatty әskeri – AQSh әskeri bolyp tizimdelgen. Ýzdik bestikke Ýndistan (4-shi oryn) men Soltýstik Korey (5-shi oryn) engen.

Sarapshylar: «Qazaqstan әskery quaty jóninen Ortalyq Aziyada senimdi týrde jetekshi oryngha shyqty. Qazaqstan armiyasy qazirding ózinde kóptegen kórsetkishter boyynsha alghashqy otyzdyqqa, tipti belgili bir kriyteriyler boyynsha әlemning ýzdik 20 derjavasynyng qataryna endi. Búl jetistikter Qazaqstannyng óz mýddesin qorghaugha dayyn ekendigin kórsete otyryp, egemendigin nyghaytugha úmtylysyn rastaydy», - deydi.

AYTTY HÁM ORYNDALDY: ÝKIMET ESEBI QANDAY?

Taqyrypqa túzdyq retinde aita keteyik: Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng 2023 jylghy 1 qyrkýiektegi «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghdary» atty Qazaqstan halqyna Joldauyna elimizdegi әskery әleuetti damytugha mәn beru kerektigin eskertti. Ol: «Bizding armiyamyz joghary tehnologiyaly qaru-jaraqpen jәne әskery tehnikamen, sonyng ishinde brondy tehnikamen, úshqyshsyz basqarylatyn úshu apparattarymen, qazirgi zamanghy atys qarularymen jabdyqtalugha tiyis. Tehnikany shúghyl jóndeytin óndiris oryndarynyng quatyn arttyryp, otandyq kәsiporyndargha barynsha qoldau kórsetken jón», - degen edi.

Ýkimet esebine kóz jýgirtsek, býginde elimizding qaruly kýshterining әleueti mynaday:

1.Qaruly kýshterdi qaru-jaraq pen әskery tehnikanyn, onyng ishinde otandyq óndiristing zamanauy ýlgilerimen qayta jaraqtandyrudyng kezen-kezendik prosesi jýrip jatyr.

Qaruly kýshter 500-den astam jana tehnika aldy, 50 tehnika kýrdeli jóndeuden ótti.

2.Berendi jәne avtomobili tehnikasyn, әskery әue shabuylyna qarsy qorghanys, tankke qarsy jýielerdi, artilleriya men atys qaruyn jóndeu sehtary iske qosyldy.

Áskerlerde óz kýshterimen 1500-den astam әskery tehnikagha aghymdaghy jәne ortasha jóndeu jýrgizildi.

ÁSKERI KÝShTI ELDING SÓZI ÓTIMDI, MYSY BASYM!

Týiin: Áskery quatty memleket eshkimge tәueldi bolmaydy. Onyng sózi ótimdi, al mysy basym. «Soghys – kimdiki dúrys ekenin anyqtamaydy. Soghys – kimning aman qalatynyn anyqtaydy», - deydi oishyl Bertran Rassel. Sondyqtan, әskery budjetti úlghaytu manyzdy ekeni anyq. Qaru-jaraqty qazirden qamdau kerek. Bizge zamanauy qaru-jaraq kerek.

Resey әskerining Ukrainagha ashyq soghys ashuy kóptegen elderdi qorghanys salasyna qayta qaraugha mәjbýr etti. Álemdegi geosayasy ahual nasharlap, memleketter qayta militaristik kózqarasty ústanugha kóshkendey. AQSh bastap, Batys qostap, әlem elderi qorghanys salasynyng budjetin eseleytinin aitty. Sonyng ishinde biz de barmyz.

Dese de, Qazaqstannyng úrys jaghdayynda jana qaru satyp alu mýmkindigining boluy, әlemning birqatar elderimen qorghanys salasynda kelisim jasay aluy, qazaq sarbazdaryn ózge elderge oqytu jәne tәjiriybe almasugha jiberu mýmkindigining boluy, halyqaralyq dәrejede imidjining joghary boluy jәne diplomatiyalyq bedelge ie bolu. Osy artyqshylyqtar Qazaqstan әskerin quatty ete týsedi.

Abai.kz