A Sh Y Q H A T

Qúrmetti Premier myrza!

Sizge Últtyq qauipsizdikting basty salasynyng biri retinde elektrondyq búqaralyq aqparat qúraly jóninde habarlasudy jón kórdik. Óitkeni, búl salada birshama mәseleler qordalanyp qalghandyqtan, onyng kesiri Últtyq qauipsizdikke tiyetini bayqala bastady. Búl jәit, әsirese, jekemenshik radiotolqyndar men telearnalargha tәn bolyp otyr.
Jalpy, alghanda qazaqtildi aqparat tútynushylary men jurnalisterin Qazaqstanda ekinshi qatardaghy top retinde qabyldau әbden ornyqqan qúbylysqa ainaluda. Byltyr ghana qazaqtildi jalghyz «Sport aidyny» gazetining jabylyp qalyp, ózinizding aralasuynyzben qayta shygharudyng qolgha alynghany esinizde bolar. Múnday mysaldyng san aluan kórinisteri men jalghasyn jekemenshik radio-telekompaniyalardyng әreketteri men ónimderinen kórip otyrmyz. Solardyng keybirine toqtalsaq.

Birinshi. Ýsh jyl búryn «Astana» telearnasy qazaqtildi ónimderdi jansyz audarmagha ótkizu arqyly qazaq kórermenderin mensinbegeni óz aldyna, onyng kesirine qarsy bolghan beldi jurnalisterdi qudalap shygharyp jiberdi de, telearnadaghy ornyqqan qazaqy teleónim shygharugha beyim ortany quyrshaq topqa ainaldyrdy.

A Sh Y Q H A T

Qúrmetti Premier myrza!

Sizge Últtyq qauipsizdikting basty salasynyng biri retinde elektrondyq búqaralyq aqparat qúraly jóninde habarlasudy jón kórdik. Óitkeni, búl salada birshama mәseleler qordalanyp qalghandyqtan, onyng kesiri Últtyq qauipsizdikke tiyetini bayqala bastady. Búl jәit, әsirese, jekemenshik radiotolqyndar men telearnalargha tәn bolyp otyr.
Jalpy, alghanda qazaqtildi aqparat tútynushylary men jurnalisterin Qazaqstanda ekinshi qatardaghy top retinde qabyldau әbden ornyqqan qúbylysqa ainaluda. Byltyr ghana qazaqtildi jalghyz «Sport aidyny» gazetining jabylyp qalyp, ózinizding aralasuynyzben qayta shygharudyng qolgha alynghany esinizde bolar. Múnday mysaldyng san aluan kórinisteri men jalghasyn jekemenshik radio-telekompaniyalardyng әreketteri men ónimderinen kórip otyrmyz. Solardyng keybirine toqtalsaq.

Birinshi. Ýsh jyl búryn «Astana» telearnasy qazaqtildi ónimderdi jansyz audarmagha ótkizu arqyly qazaq kórermenderin mensinbegeni óz aldyna, onyng kesirine qarsy bolghan beldi jurnalisterdi qudalap shygharyp jiberdi de, telearnadaghy ornyqqan qazaqy teleónim shygharugha beyim ortany quyrshaq topqa ainaldyrdy.

Ekinshi. Qazaqstan egemen el bolghaly qalyptasqan jekemenshik sanauly telearnalardyng biri «31 arna» reseylik TNT mediatobyna satylyp, sheteldik aqparat taratu kózining elding Aqparat kenistigine emin-erkin kiruine jaghday jasaldy. Sóitip, halyqtyng aqparat tútynu qabileti sheteldik iydeologiyagha kózbe kóz bet búrdy.

Ýshinshi. Astanalyq jekemenshik «Era» telearnasy respublikalyq auqymgha kóshkeli jylgha juyqtady. Biraq tiyisti әleueti talapqa say bolmaghandyqtan, búl telerna respublikalyq aqparat taratu qúqyghyn oiynshyqqa ainaldyryp otyr: әli kýnge janalyq habarlarynan basqa kórermen túshynatyn ózining jeke ónimin bere almay, halyqty arzan, sapasyz efir ónimderimen, audarmamen aldap keledi.

Búl atalghan ýsh jayttyng ózi Qazaqstandaghy aqparat kenistigining iyesiz qalghandyghyn kórsetip otyr. Qazaqstan halqy syrttan keletin aqparatty talghamay jútatyn, tandamay qabyldaytyn iydeologiyalyq mutantqa ainalu ýstinde. Kez kelgen tәuelsiz elge tәn aqparattyq qauipsizdik sayasaty bizde bayqalmaydy. Áli kýnge elding aqparat kenistigin qorghaugha baghyttalghan qúzyrly qújat joq. Qazaqstannyng elektrondyq BAQ salasyn damytudyng qarymdy sharalary belgilenbegen. Búghan jauapty tiyisti organnyng nemen ainalysyp otyrghany beymәlim.
Sonyng nәtiyjesinde, elding telearnalary týgelimen toqyrau ýstinde. Búrynghy órlegen biyikten de aiyrylyp qalghanday ahual ornap otyr. Atalmysh salada damudyng ornyna ózgeni kózsiz, mazmúnsyz kóshiru men kórermendi aldausyratu, qúqyghyn ayaqqa basu oryn alghan. Búl ahualgha sauatty týrde monitoring jasau jýiesining de joqtyghyn qosynyz.

Teleekrandaghy til mәdeniyeti men sauat, diksiyalyq aitylym syn kótermeydi; diktorlar men kommentatorlar, jurnalisterding basym kópshiligi belgili dayyndyq satysynan ótpegen, tәjiriybesi iriktelmesten, talap qoyylmastan ekrangha shyghuda; múnday ónimder kórermen talghamyn tómendetip, olardy otandyq telebaghdarlamalardan jiyrendirude. Ókinishke oray, kóp jaghdayda elektrondyq BAQtargha ishtey mәdeniyeti men ruhany dengeyi bar, sauaty joghary mamandar emes, kerisinshe, túlghalyq jaghynan qalyptaspaghan, aidaghangha jýretin, óz pikiri men halyqqa bereri az shiyki jandar ghana tartylady. Nәtiyjesinde el kórermeni otandyq sapasyz elektrondyq aqparat ónimderin tútynudan bas tartyp, «halyqaralyq» tútynushy bolugha mәjbýr.
Biylghy halyq sanaghynyng nәtiyjesin óziniz sýiinshi súraghanday etip, qazaq halqy sanynyng ýlesi 67% ekenin jetkizgeniniz sezimdi ghana marqaytqan joq, sonymen birge eldegi ruhaniyat pen aqparat әlemine degen shúghyl ózgeristing bolatyndyghyna ýmitimizdi jandyrdy.
Alayda, memleket qúraushy sany men sapasy ósken sol últtyng aqparattyq ruhany súranysy qalay qanaghattandyryluda? Búl jaghdaydyng sheteldegi qandastarymyzdyng dengeyinen de tómen ekeni nege sóz jýzinde ghana qalyp otyr? Óz jerinde 70 payyzgha jetken qazaq halqy teledidardan ózining ruhaniy-mәdeny qúndylyghyn emin-erkin túshyna almauda. Bir de bir telearna býginde qazaq halqynyng bay әn-jyr múrasyn jәne últtyq bolmysymyzdy zamangha say janghyrtatyn qoghamdyq-sayasy baghdarlamalardy tәulik boyy kórsete almauda. Kýi, terme, jyr sekildi myndaghan jyldar boyy últty qalyptastyrghan ruhany múranyng eng bolmasa radiotolqynnan jýieli estilmey, teleekrannan kórsetilmeui halyqty óz tamyrynan ajyrata týsetin faktorgha ainaluda.
Qazaq tilindegi teleónimderding basty sipaty audarma bolyp tabylady: janalyqtar da, publisistikalyq kórsetimder de osyghan negizdelgen; al derekti jәne kórkem filimder ózgening túrpayy audarmasy kýiinde qalyp, dublyajdyq qyzmetten qúralaqan qaluda. Búl – audarma ónimge degen sәikes talaptyng joqtyghynan, erinbegenderdi audarmalyq teleónimmen ainalysugha betimen jiberilgendiginen.
Jekemenshik EBAQtarda qazaqtildi ónimderge degen ekinshi plandyq kózqaras tolyq ornyqqan. Onyng nәtiyjesi qaydan shyghyp otyr? Otandyq kadrlar yghysyp, olardyng oryndaryn sheteldik azamattar erkin týrde iyelenude. Mysaly, ERA telearnasynda reseylik produsserler qyzmet etip jýrgeni jasyryn emes. Sonda jasaqtalghanyna elu jyldan asqan Qazaq televiydeniyesi osy jyldar ishinde eshkimdi tәrbiyelemegeni me? Bireuge qarau, bireudi ghana ýlgi etu bizding mandayymyzgha jazylghan ba?! Nege qazaqtildi produsserlerge súranys pen qúrmet joq? Óitkeni, qoghamda búl topqa sonday kózqaras pen ahual ornyghyp otyr. Onday kesir qasandyqty búzatyn memlekettik sayasat emes pe?! Ol qayda?
Álgi ERA telearnasy sonau mәskeulik júldyzshy Globtan basqa әlemnen kórnekti adam taba almady ma? Ol osydan ýsh jylday búryn AsTV arnasynan dәl solay sayrap, qyruar gonorar alyp túrghandyghy býginde anyzgha ainalghan jayt. Onday taptaurynmen, bizding telearnalar neni kózdep otyr? Kerisinshe, sol arnada kórnekti túlghalaryn qazaq kórermeni kóre almay, qalyptasqan, ornyqqan ónimderi men ónerin qyzyqtay almay qor boluda! Qazaq kórermeni tek qana ógey ónimdi tútynugha mәjbýr etilude. Múnyng artynda qazaq telejurnalistikasy damymasyn, mamandary keri ketip, telearnalar ol jaghynan tәueldi kýy keshsin degen qiytúrqy sayasat joq emes pe?! Osynyng bәri nege nazargha alynbaydy?
Atalmysh jekemenshik radio-telearnalardaghy otandyq mamandardyng kýii janaghyday bolsa, onyng ishindegi qazaqtildi mamandardyng jaghdayy tipti, mýshkil: olar efirde ghana qazaqsha sóilep, bylayghy kezde orys tilining tolyq qúzyrynda tirshilik keshuge kóndirilgen. Lezdemelerding barlyghy, әkimshilik qatynastyng bәri tek qana Reseyding memlekettik tilinde jýzege asatyny taghy shyndyq. Búghan basty tetik: sheshushi lauazymdarda ónkey orystildi azamattardyng otyryp aluynda, al qazaqtildi mamandar men jurnalister orynbasarlyq orynda, baghynyshty ahualda. Al, aqparattyng tetigi bolyp tabylatyn búl salada memlekettik tilge degen qúrmet atymen joq, tipti, qazaqtyng bir sózin dúrys aita almaytyndar diktor bolyp jýruge qanday negiz bar? Nәtiyjesinde qazaqtildi jurnalister óz elinde sheshushi rólde emes, ekinshi súrypty adamdardyng kýiin keshude. Rejisser, viydeoinjener, operator sekildi tehnikalyq mamandar orystildilerding qolymen jýzege asu tolyq qalyptasqan. Sonda qazaqtildi mamangha búl elde ne isteu qaldy?! Tipti, bizge jetken keybir aqparatqa qaraghanda, qazaqtildi azamattardyng azamattyq-moralidyq qúqyqtary ayaqqa basyluda. Mysaly, atalghan telearnalarda oramal tartatyn qyz-kelinshekter moralidyq qysymgha úshyrap jýrgendigi mәlim boluda. Búl jekelegen adam qúqyghy bolghanymen, sayyp kelgende qazaq etnosynyng qúndylyqtaryn taptau kórinisi bolyp tabylady. Búl bizdi tuyp, ósirgen oramaldy analarymyzdan bas tartumen birdey aksiya! Naghyz sayasy baghasy – moralidyq beybastaqtyq!
Jalpy saralay qaraghanda, qazaqstandyq radiotolqyndar men telearnalardyng bir de biri 24 saghattyq kórsetim tәuligin óz ónimderimen iygere almay otyr. Onyng bir sebebi, tól ónimderining jútandyghy, ónim shygharugha qabyletsizdik bolsa, al onyng arghy týbinde halyqtyn, kórermenning qajetine jaraytyn ónimderge degen talaptyng joqtyghy qylang beredi.
Bizding oiymyzsha, elding elektrondyq BAQ sayasatyna degen memlekettik nazardy qayta qarau kerek. Sizden ony týbirimen halyqtyq, memlekettik, tútynushylyq túrpatqa týsetindey manyzdy qadamdar kýtemiz. Búl jerde, naryq talabymen birge esepke alynbay otyrghan últtyq qúndylyq mәselesin qatar qoyatyn mezgil jetti.

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy.
«Alash ýni» qoghamdyq birlestikter Odaghy.
«Últ taghdyry» Respublikalyq qoghamdyq qozghalysy.

Foto: http://posit.su