«Egemen Qazaqstan» gazeti úiymdastyrghan saualnamagha berilgen jauaptardyng jalpy qortyndysyn bir auyz sózben osylay deuge bolady (http://egemen.kz/?p=19423).

Tól valutamyzdyng kezekti ret qúnsyzdanuyna baylanysty kópshilik narazylyghyn eskere otyryp mәselening taghy bir mәnisine kóz jýgirtu ýshin tómendegi pikirlerdi qaz-qalpynda berudi jón kórdik. Sebebi, qalay desekte bolar is boldy, endi devalivasiyanyng paydaly jaghyn sóz etip jatqandardy tyndap bayqayyq.

Abai.kz

1. Siz tenge baghamynyng ózgeruin qalay baghalaysyz?

2. Onyng auyl sharuashylyghyna qanshalyqty ong sipaty bolmaq?

Romin MADINOV, Mәjilisting agrarlyq mәseleler jónindegi komiytetining tóraghasy:

– Tenge baghamy ózgeruining ong ról oinaytynyna mening senimim mol, óitkeni, biz ún eksporttauda әlemde birinshi oryn alamyz jәne jan basyna shaqqanda biday eksporttauda da dәl osynday birinshi orynda túrmyz. Al biday valutalyq tauar bolyp tabylatyndyqtan, bizding odan útysqa shyghatynymyz týsinikti. Yaghny valuta kóbirek keledi, bylaysha aitqanda, valuta tenge túrghysynan alghanda kóbirek bolady.

«Egemen Qazaqstan» gazeti úiymdastyrghan saualnamagha berilgen jauaptardyng jalpy qortyndysyn bir auyz sózben osylay deuge bolady (http://egemen.kz/?p=19423).

Tól valutamyzdyng kezekti ret qúnsyzdanuyna baylanysty kópshilik narazylyghyn eskere otyryp mәselening taghy bir mәnisine kóz jýgirtu ýshin tómendegi pikirlerdi qaz-qalpynda berudi jón kórdik. Sebebi, qalay desekte bolar is boldy, endi devalivasiyanyng paydaly jaghyn sóz etip jatqandardy tyndap bayqayyq.

Abai.kz

1. Siz tenge baghamynyng ózgeruin qalay baghalaysyz?

2. Onyng auyl sharuashylyghyna qanshalyqty ong sipaty bolmaq?

Romin MADINOV, Mәjilisting agrarlyq mәseleler jónindegi komiytetining tóraghasy:

– Tenge baghamy ózgeruining ong ról oinaytynyna mening senimim mol, óitkeni, biz ún eksporttauda әlemde birinshi oryn alamyz jәne jan basyna shaqqanda biday eksporttauda da dәl osynday birinshi orynda túrmyz. Al biday valutalyq tauar bolyp tabylatyndyqtan, bizding odan útysqa shyghatynymyz týsinikti. Yaghny valuta kóbirek keledi, bylaysha aitqanda, valuta tenge túrghysynan alghanda kóbirek bolady.

Ghaliya ÁKIMBEKOVA, «AÓK Ekonomikasy jәne auyldyq aumaqtardy damytu AZGhZIY» JShS, AÓK kooperasiya jәne integrasiya bólimining mengerushisi:

– Búl mәselening ong da, sol da jaqtary bar. Ol әsirese, Keden odaghy men BEK jaghdayynda elding eksporttyq shiykizat ekonomikasyna ong әser etedi. Bizding jaghdayda ol ún men astyq óndirushiler. Olar ýshin tiyimdi bolmaq. Sonymen birge, auyl sharuashylyghy tauar óndirushileri ýshin baghanyng ósu esebinen importtyq ónimdi almastyrugha qosymsha mýmkindik tuady. Ol ýshin memleketting qoldauy qajet. Óndeu kәsiporyndary ýshin kýrdelirek bolmaq. Olar býginde bәrin syrttan tasymaldauda. Sondyqtan olardyng tehnologiyalyq jabdyqtar satyp alu shyghyndaryn óteu qajet bolady. Al ún men astyq eksporttaushylar ýshin búl jaghday óte tiyimdi bolmaq.

Rәziya JATAQPAEVA, «Aleli Agro» AQ-tyng basqarma tórayymy:

– Qús sharuashylyghy KO shenberinde jaqsy damyghan. Mening oiymsha, Resey men Belorussiyada qús eti jetip artylady. Rubli baghamynyng tómendeui bizge teris әser etti. Óitkeni, engiziletin et baghasy arzandady. Al bizderge, otandyq tauar óndirushilerge tauar­ óndiru mýmkin bolmay qaldy. Baghany Resey qús etining baghasyna qarap qalyptastyrghandyqtan biz barlyq uaqyttar boyy qayta esepteuler jýrgizumen boldyq, sondyqtan oryn alghan jaghday biz ýshin ong әserin tiygizdi. Endi import azaya týsedi. Óitkeni, bәsekelestikte otandyq óndirisshi basymdyqqa ie bolmaq.

Darighash ShAYMERDENOVA, «Auyl sharuashylyghy ónimderin óndeu QazGhZIY» diyrektory:

– Tenge baghamynyng ózgerui barlyq ónimderdegi qazaqstandyq mazmúnnyng artuyna jaghday jasauy tiyis. Dollargha tanylghan importtyq ónimning baghasy ósetin bolady. Al bizge ózimizding otandyq satyp alu tiyimdi bolmaq. Eger qazaqstandyq pen importtyq shiykizat arasynda tandau tuyndar bolsa, qazaqstandyq shiykizatty satyp alu tiyimdirek. Men tenge baghamy ózgeruining paydaly jaghy da osynda dep bilemin.

Núrlan SAGhYNALIYN, «Aktep» JShS bordaqylau alanynyng qojayyny:

– Bordaqylau alanynyng qojayyny retinde tenge baghamynyng ózgeruin ong baghalaymyn. Rubli baghamynyng qúldyrauy saldarynan bizding tauar bagha túrghysynda bәsekege qabiletsiz bolyp qaldy. Rubliding arzandauyna baylanysty reseylik jeke kәsipkerler etterin bizge әkele bastady. Endi bizdegi jaghday neghúrlym tiyimdirek. Oryn alghan ózgeriske baylanysty biz kedeyshilikke úrynudan qútylatyn bolamyz. Ishki rynokta da, eksportqa shygharuda da bagha tiyimdi bolmaq. «QazAgro» AQ nesiyelerdi tengemen beredi, salyqtardy, enbekaqyny tengemen tóleymiz. Sondyqtan biz ýshin nesiyeler qymbattaghan joq.

Altynbek MOLDAShEV, Agroónerkәsip kesheni ekonomikasy jәne auyldyq aumaqtardy damytu ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory:

– Biz shetelge shygharatyn tauardyng baghasyna qarasaq bizding tauar óndirushilerge búl paydaly. Eger bizding tauarlarymyz búryn 15500 tengeden shygharylyp túrsa, qazir 18500 tengege shygharugha bolady. Sonda bizding tauar óndirushi 3000 myng tenge payda tabady. Desek te, múnday tauar óndirushiler bizde az. Ásirese,  memleketten tys jerlerge shygharatyn astyq kompaniyalaryna búl paydaly. Sonda búlardyng tauary da 3 myng tengege óseyin dep túr. Sondyqtan baghamnyng ózgerui eksportty jәne importty operasiyagha óte paydaly bolady. Endi bizding tauar bәsekege qabiletti bolady. Biraq, әr  zattyng ózindik qúny bolady ghoy, mysaly, miyneraldy tynaytqyshtar, benzin qymbattasa, onda bizding otandyq tauarlar ósip ketedi. Búl búrynghy dengeyge qaytyp kelemiz degen sóz. Sol sebepten qazirden bastap әkimshilik resursty paydalanyp, baghany ósirmeu kerek. Sol kezde bizding tauarlarymyzdyng bәsekege qabilettiligi joghary bolady.

Múrat TAGhAEV, «Ordabasy Qús» JShS qús fabrikasynyng diyrektory:

– Jaqynda qantar aiynda Auyl sharuashylyghy ministrliginin, «QazAgro» AQ qoldauymen Mәskeude auyl sharuashylyghy ónimderin eksporttaugha qatysty ýlken biznes-forumy ótken. Sol jerde reseylik әriptesterimiz bizding ónimning baghasy olardyng naryghynan qymbat, bәsekelestikke qiyndau degen әngime kóterilgen. Mening oiymsha, osy mәselening myna jaghdayda sheshimi tabyluda. Býgingi kýni bizding ónim bәsekede Reseyding ishki óniminen asyp ketken siyaqty bolyp túr. Qús salasyna keler bolsam, byltyrlary sheteldik qús eti qaptap ketip, otandyq tauar óndirushilerge qiyn jaghday bolghan. Qoymalarda myng tonnalap et jabylghan bolatyn. Sol mәselege de búl ong yqpalyn tiygizetin bolar. Bizding tauarymyz bәsekege qabiletti, eksporttaugha tolyq mýmkindik bar. Mening oiymsha, tenge kursy ózgeruining paydasy bolmasa ziyany joq  tәrizdi.

Jeksenbay QASQYRBAEV, «A.IY.Baraev atyndaghy Astyq sharuashylyghy ghylymiy  óndiristik ortalyghy» JShS-ning bas diyrektory:

– Men múny plus dep esepteymin. Óitkeni, biz astyq, ún eksportymen ainalysamyz. Onyng ýstine mayly daqyldar eksporty artty, demek, mýmkindik odan beter jaqsara týspek.

Songhy uaqyttary kókónis baghdarlamasy jaqsy qoldau tabuda. Bizde kókónis daqyldary eksportqa shygharyla bastady.

Qazaqstandyq et eksporty ýshin de tiyimdi bolmaq. Býtindey alghanda, búl Qazaqstangha óndiris qúrylymyn ózgertip, eksporttyq daqyldar ýlesin arttyrugha mýmkindik beredi. Bylaysha aitqanda, ózindik serpilis tughyzady.