Erterekte estigen «Túyaqqa túyaq» deytin әngime esimde qalypty...

Orta jýz ben Kishi jýzding arasyn­da bir mal dauy bolyp, Orta jýz adamdary neshe mәrte qayyra kelip, maldaryn ala almapty. Orta jýz adamdary songhy ret kele jatqanda, Syrymgha jolyghyp qapty.

- Ua, azamattar! Joldaryng bolsyn, aldaryng oljagha tolsyn! Biylerinde tynym joq, biyelerinde qúlyn joq, netken jolaushysyndar? – dep, jón súraydy Syrym.

Jolaushylar jay-mәnisin aitady. Syrym Orta jýzding adamdaryna qosyla jýrip, Kishi jýzding Hanyna kelip el dauyn aitady, biraq, eki elding arasy bitimge kele almaydy.

Eki el arasynyng bitimin kózde­gen qaysar ruhty Syrym batyr Hangha:

– Han, ol dúrys bolmas. Qazaq degen qabyrghaly qalyng el ghoy. Bir daudy sheshe almasang sen nesine han bolyp otyrsyn, atam zamannan atamyz qazaq: «Qúlaqqa qúlaq, túyaqqa túyaq» demeytin be edi? – deydi.

Sonda shyndyq uәj, bәtuәli sózden tosylghan han maldyng túyaghyna túyaq, basyna bas berip, Orta jýzding adamdaryn razy qylyp, elderine qaytarghan eken.

...Arada ghasyrlar ótkende qazaqtyng baytaq dalasynda shyndyq uәj, bәtuәli sóz aitatyn birde-bir aqiqatshyl bi, dausyz danyshpannyng qalmaghany ma?!.

Erterekte estigen «Túyaqqa túyaq» deytin әngime esimde qalypty...

Orta jýz ben Kishi jýzding arasyn­da bir mal dauy bolyp, Orta jýz adamdary neshe mәrte qayyra kelip, maldaryn ala almapty. Orta jýz adamdary songhy ret kele jatqanda, Syrymgha jolyghyp qapty.

- Ua, azamattar! Joldaryng bolsyn, aldaryng oljagha tolsyn! Biylerinde tynym joq, biyelerinde qúlyn joq, netken jolaushysyndar? – dep, jón súraydy Syrym.

Jolaushylar jay-mәnisin aitady. Syrym Orta jýzding adamdaryna qosyla jýrip, Kishi jýzding Hanyna kelip el dauyn aitady, biraq, eki elding arasy bitimge kele almaydy.

Eki el arasynyng bitimin kózde­gen qaysar ruhty Syrym batyr Hangha:

– Han, ol dúrys bolmas. Qazaq degen qabyrghaly qalyng el ghoy. Bir daudy sheshe almasang sen nesine han bolyp otyrsyn, atam zamannan atamyz qazaq: «Qúlaqqa qúlaq, túyaqqa túyaq» demeytin be edi? – deydi.

Sonda shyndyq uәj, bәtuәli sózden tosylghan han maldyng túyaghyna túyaq, basyna bas berip, Orta jýzding adamdaryn razy qylyp, elderine qaytarghan eken.

...Arada ghasyrlar ótkende qazaqtyng baytaq dalasynda shyndyq uәj, bәtuәli sóz aitatyn birde-bir aqiqatshyl bi, dausyz danyshpannyng qalmaghany ma?!.

«Aytpasa – sózding atasy óledi» degen, qazaq erkindik alyp, erkin kósilgeli beri kónilge kirbing tigip, qayau salghan bir jәit úiqymdy búzumen keledi. Ol – qit etse, «jýzge bóldin!» deytin jaltarma aiqay, dauqoy danghaza. Negizi, qazaqtyng ýsh jýzge bólingen túsyndaghy biyleushilerining deni tóreler edi. Tipti, jýz ben rugha bólinushilik – orystyng patshalary men biyligining qazaqty ydyratatyn eng myqty da senimdi qúraly bolyp keledi.

Orystyng sasyq araghynyng ózi qazaq últynyng irgesin sóge almady. Áytpese, qayran qazaq orysty tórine ozdyrghaly beri ataukere simiruden eshkimnen qalys qalghan joq.

Orys biyligi qoldan qúraghan qazaq tarihyndaghy Ábilqayyr han men Abylay han da qazaqtyng eshbir jýzine jatpaytyn tóre úrpaghynan taraghan bolatyn. Opasyz orys basqynshylary Ábilqayyr handy orysqa býiregi tartqan satqyn etip kórsetkisi keldi. Shyn mәnisinde, Ábilqayyr han: «Sizben birge bolamyz» dep, orystyng tizginin tartsa, Abylay han: «Sizding kendiginizge razymyn» dep, qytaydyng kónilin aulap, az qazaqty qasap qyrghyn men qúrdymgha qúryp ketuden saqtap qaldy...

Áytse de, qazaqtyng egemendikke jetkenine 22 jyldan asyp jyghylsa da, syrtqy jaularymyz orys pen qytay, alystaghy dúshpandarymyz amerikan men europalyqtar HHI ghasyrdyng órkeniyetti jyldarynyng ózinde qazaqty qúrtudyng eski әdisinen ajyray almay otyr.

Últymyzdy qúrtudyng esebi týgel eski әdisi – qazaqty jýzge bólip, tulaqsha tartyp, jýnshe júlmalau. Jaularymyz qoghamymyzdaghy kelensizdiktermen kýresting týpqazyghyna da jýzge bóludi zorlyqpen tyqpalap әlek.

Qazaqtyng kezkelgen dúshpany «nayza berip, jaugha qoyatyn» qazaqtyng Kishi jýzining airyqsha ruhty, erekshe órshil halyq ekendiginen habardar. Demek, aldymen Kishi jýzding bas kótergen órkeude ókilderin sabasyna týsiru ýshin Úly jýz ben Orta jýzdi qaysar júrtqa qarsy aidap salu kerek.

Bekarystyng balalaryna qarsy baghyttalyp, tәuelsizdikpen birge týndigin ashqan keskilesken maydan bir sәt sayabyr tapqan emes.

1. Qazirgi Astana qalasynyng әkimi Imanghaly TASMAGhAMBETOVke qarsy arandatushylyqtar dýrkin-dýrkin úiymdastyrylyp otyr…

2. Búrynghy Jogharghy Kenesting tóraghasy, Memlekettik hatshy, býgingi zamannyng «Búqar jyrauy» atanghan jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, Enbek Eri Ábish KEKILBAEV bir-aq kýnde senatorlyq qyzmetinen bosatyldy...

3. Búrnaghy Manghystau oblysynyng әkimi Qyrymbek KÓShERBAEVty Janaózen qasiretine kinәli sanap, ony sayasy kenistikten birjola quugha talpynys jasaldy.

4. Tili men tәrbiyesi oryssha bolsa da, jýregi men jany naghyz qazaq Marat TÁJIYN qazaqtyng shynayy tarihyn jazugha talpynysy ýshin lauazymynan alastatyldy.

5. Eks-Densaulyq ministri, qoly shipaly dәriger-hirurg Jaqsylyq DOSQALIYEV pen búrynghy bas kedenshi Serik BAYMAGhAMBETOVterding ýsterinen negizinen oidan qúrastyrylghan zansyz qylmystyq ister qozghaldy.

6. Elbasynyng eng senimdi serikterining biri Aslan MUSIYN men onyng niyettesteri Bergey jәne Amanjan RYSQALIYEVter qazaqtyng asa kýrdeli ónirin órkendetken batyrlardyng rólinen әp sәtte el qazynasyn jymqyrghan-qymqyrghan qylmyskerler bolyp shygha keldi. Jeme-jemge kelgende, Bergey Rysqaliyevti qyzmetinen bosatqan Elbasy: «Mening tapsyrmalarymdy tiyanaqty oryndady» dep maqtaghan edi...

7. Jayyq jaghalauynan birneshe әlem men olimpiada chempiondaryn dayyndap shygharghan qazaqtyng ataqty paluany Mýsilim ONDAGhANOV ta taban astynda top qúrghan «qaraqshy» atanyp, «Qúrmet» ordenimen qoshtasyp, tas qapasta 12 jylgha toghytylmaqshy...

8. Eng arghysy әieli kәris, bolmysy ghalym-teoretiyk Erjan ÓTEMBAEVtyng ózi killer jaldaghan «kókjal» eken...

...Jalpy Bekarystyng balalaryn qorqytyp-ýrkitip, sabasyna týsiru ýshin jasalghan búl sharalardan taza qandas qazaqtyng emes, syrtqy jau, ata dúshpannyng alaqan izi bayqalady.

Atalghan azamattardyng bәri de tegis Kishi jýzding ókilderi. Qazaq sekildi az júrtta bir jýzding balalarynyng «qara tizimge» ilinip, qatar «sap týzeui» kezdeysoqtyq pa? Qamsyz qisynnyng qaupin ekshep-ólshegen kim bar?!.

Keshegi qazaq qanday edi?..

Orta jýz Qarakesek Qazybek on jeti jastaghy, kishi jýz alshyn Qara jigit on alty jastaghy kezinde ýsh jýz bas qosyp, «el aghasy» dep Tóle biyding aldyna barmaqqa sóz baylapty. Atalghan kýnde Tóle biyding auylyna kelip týsipti. Ýy tigilip, mal soyylyp jatady. Tóle sóz bastaydy:

– Ua, әleumet, qús úshsa qanaty talatyn, at jýrse túyaghy kýietin, it arqasy qiyan, qashyq jerden kelip otyrsyndar, senderden bir sóz súrayyn: «Osy attyng kýshi qay jerinde?» – depti.

Sonda bireu: «Attyng kýshi aldynda», – deydi, kelesi bireu: «Attyng kýshi artynda», endi bireui: «Attyng kýshi aldynda da emes, artynda da emes, ortasynda», – deydi.

Tóle «ortasynda» degenge qadala bir qarap:

– Attyng kýshi ne aldynda bolmay, ne artynda bolmay, dәp ortasynda bolatyn sebebi qalay? – degende, әlgi kisi:

– Bas basshy, art qosshy, astynda tórt tireui bar ortasy arqalyq emes pe? Kýsh ortasynda bolatyn sebebi sol, – deydi.

Songhy aitushygha Tóle:

– Búrynghylar aitqan eken: «By ýsheu bolsa, dau tórteu bolady», – dep. Ýsh el ýsh jaqqa tartyp, dau bitimi bytyramau ýshin bir tóbe by atap qoysa qalay bolar edi? – depti.

Sodan keyin tóbe biylikke ýsh jýz talas bolypty. Úly jýz: «Biz bolamyz, óitkeni, ýlken aghamyz», – deydi. Kishi jýz: «Biz bolamyz, óitkeni, kenjelik – ata jolymyz bar», – deydi. Sonda managhy «attyng kýshi ortasynda» degen jigit aitady:

– Agha tóreshi bolmaydy, aldynda qaymyghary joq, ini tóreshi bolmaydy, artynda qayyrylary joq. Aybar qylar aldynda aghasy bar, qaymygharlyq artynda inisi bar – eki jaghynan da qaupi zor, sol sebepti, biylikti әdil aitatyn tóbe biylik orta jýzge layyq, – deydi.

Tóle by jigitterden sonda jón súraydy: «Attyng kýshi basynda» degen úly jýz, «attyng kýshi artynda» degen kishi jýz, al «attyng kýshi ortasynda» degen orta jýz Qarakesek Qazybek bolyp shyghady.

Sonda Tóle biy:

– “Qoy asyghy demender, qolyna jaqsa, saqa ghoy. Jasy kishi demender, aqyly assa, agha ghoy”,  degen búrynghylardyng aituy bar edi. Ua, janym Qazybek, tóbe biylikting abyroyyn saghan berdik, aitqan sózdering joba bolsyn, – dep, Qazybekti ong jaghyna otyrghyzyp, batasyn beredi.

Tóle biyding auyly bir kólding jaghasynda eken. El arasyndaghy әlgi dauly mәseleni keneskeli Tóle, Qazybek, Qarajigit ýsheui kólding jiyegindegi bir kógal jerge baryp otyrghan kezde sugha bir top aqqu kelip qonypty. Tóle aitypty:

- Bir auyz sóz aitalyq: basyn birimiz, ortasyn birimiz, ayaghyn birimiz. Sózimiz bir jerden shyqsa, keyingi biyligimiz ben eldik birligimiz de bir shyghar, – deydi.

Sonda Qazybek otyryp:

- Aqsaqal, basyn óziniz bastanyz! – depti.

Betteri kólge qarap otyr eken.

– Búl kólding alar ma edi quyn atyp, – deydi Tóle.

– Jazym bolyp jýrmesin suyn atyp, – deydi Qazybek.

– Ýlken jiyn, ýlken toy bop jýrmesin, suda jýrgen perining qyzyn atyp, – deydi Qarajigit.

– Sózimiz bir jerden shyqty, «Yrys aldy – yntymaq» degen ghoy! Bir jaghadan bas, bir jennen qol, bir auyzdan sóz shygharyp, inshalla, artymyz bәtuәli bolady eken, – dep Tóle qart quanyp qalypty, ýsh jýzding balasy sonymen yntymaqtasyp tarqapty...

...Qazaq qazaq bolghaly orystyng ormany synsyghan batys qaqpamyzdy apaytósimen qorghaghan jaujýrek júrt Kishi jýzding qayqy qylysh, órshil bolmysty qaharmany Mahambet babamyz:

«Hannyng isi qataydy,

Azamat erden baq taydy.

Qandy kóbe kiyinip,

Bir Allagha siynyp,

Úrandap jaugha tiygende,

Kim jeneri talay-dy.

Joldastarym, múnayma!

Jayyqtyng boyy kók shalghyn,

Jayyqtyng boyy kók shalghyn –

Kýzermiz de jaylarmyz.

Kýlisti-syndy kýrendi

Kýdireytip kýnde baylarmyz.

Qúday isti ondasa,

Isim jónge kelgende,

Qamalaghan kóp dúshpan

Áli de bolsa, qoyday qylyp aidarmyz!

Joldastarym, múnayma!» – dep jyrlaghan eken, endeshe, qazaqqa keregi – jýz ben rugha bólinip-bólshektenu emes, berik júdyryqqa bekem-birigu!

...Meylin, bir zamanda Mәjilis minberinen Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy Núrtay ÁBIQAEVqa: «Qazaqty bólgisi kelgen Kishi jýzding balasy Qajymúqan Ghabdollagha shara qoldanynyz!» – dep talap qoyyp, ata jaularymyzdyng arandauyna aldanghan deputat, qazirgi әdebiyetshi Ualihan aghamyz taghy da: «Qajymúqan Ghabdolla Kishi jýzin qoldady!» dep tasyranday bersin, al, men Ghabenning (Ghabit MÝSIREPOV): «Jýzge bólgenning – jýzi kýisin!» – deytin danalyghyn dәtke quat etken adammyn!

Betting kýigeninen, shetting sýigeninen saqtasyn!!!

Redaksiyadan:

Avtordyng kózqarasy men keltirgen dәiegine redaksiya jauap bermeytindigin eskertedi.

Abai.kz