Shynjandaghy últ azattyq kýresting qolbasshysy, kýrdeli túlgha Ospan batyr turaly tarih ghylymdarynyng doktory R.Bold jazghan búl baysaldy zertteu Mongholiyanyng «Ónóódór» («Býgin») gazetinde (2012.05.16. №113) jaryq kórgen bolatyn. Dala kókjalynyng Amerika barlaushysymen әriptes bolghandyghy býgingi әskeriylerge de bir oy salatynday.

AQSh Ortalyq barlau basqarmasynyng (SRU) diyrektory M.Hayden «Shyn mәnisinde qyzmettik mindetin atqaryp jýrip qaza tapqan bizding elding alghashqy ofiyseri Ortalyq barlau basqarmasynyng qyzmetshisi Sovet atom jobasy turaly Shynjanda mәlimetter jinau isimen ainalysqan Duglas Makkiyernan ekendigin moyyndaghan jón» dep 2008 jyly alghash ret resmy mәlimdegen bolatyn. Hayden «Makkiyernannyng negizgi mindeti jergilikti jerding uran kenishin Mәskeu paydalanyp otyr ma, joq pa degen mәseleni jasyryn tekserip, Ortalyq Aziyada Sovet Odaghy atom qaruyn  synaytynday qanday bir belgiler bayqala qalsa, ortalyqqa jedel habarlau edi. Áytkenmen 1949 jyly Qytay kommunisteri biylikke kelgennen song onyng búl qyzmeti ýziliske úshyraghan bolatyn» dep mәlimdedi.

Duglas Makkiyernan kim edi?

Shynjandaghy últ azattyq kýresting qolbasshysy, kýrdeli túlgha Ospan batyr turaly tarih ghylymdarynyng doktory R.Bold jazghan búl baysaldy zertteu Mongholiyanyng «Ónóódór» («Býgin») gazetinde (2012.05.16. №113) jaryq kórgen bolatyn. Dala kókjalynyng Amerika barlaushysymen әriptes bolghandyghy býgingi әskeriylerge de bir oy salatynday.

AQSh Ortalyq barlau basqarmasynyng (SRU) diyrektory M.Hayden «Shyn mәnisinde qyzmettik mindetin atqaryp jýrip qaza tapqan bizding elding alghashqy ofiyseri Ortalyq barlau basqarmasynyng qyzmetshisi Sovet atom jobasy turaly Shynjanda mәlimetter jinau isimen ainalysqan Duglas Makkiyernan ekendigin moyyndaghan jón» dep 2008 jyly alghash ret resmy mәlimdegen bolatyn. Hayden «Makkiyernannyng negizgi mindeti jergilikti jerding uran kenishin Mәskeu paydalanyp otyr ma, joq pa degen mәseleni jasyryn tekserip, Ortalyq Aziyada Sovet Odaghy atom qaruyn  synaytynday qanday bir belgiler bayqala qalsa, ortalyqqa jedel habarlau edi. Áytkenmen 1949 jyly Qytay kommunisteri biylikke kelgennen song onyng búl qyzmeti ýziliske úshyraghan bolatyn» dep mәlimdedi.

Duglas Makkiyernan kim edi?

Duglas Makkiyernan kýnrayyn baqylaushy-meteorolog, shifr mamany, AQSh  әue kýshining podpolkovniygi edi. 1943 jyly Ýrimjige kelip kýnrayyn baqylaytyn stansiya ornatyp, dýniyejýzilik II soghys ayaqtalghangha sheyin qyzmet atqarghanda Sovet Odaghynyng aumaghynan kýnrayy turaly mәlimetterdi jinap AQSh strategiyalyq bombalaushy úshaqtarynyng qauipsizdigin qamtamasyz etumen shúghyldanady. 1947 jyly AQSh-ta Ortalyq barlau basqarmasy alghash ornaghanda osy újymnyng qúpiya qyzmetshisine qabyldanady. Artynan ol Sovet Odaghy Shynjanda uran kenishin  ashyp, Ortalyq Aziyada atom synaghyn  jasaugha dayyndalyp jatqanyn anyqtau maqsatynda Ýrimjidegi AQSh konsulynyng hatshysy degen lauazymdy  jamylghy etip  1947 jyly mamyr aiynda Ýrimji shaharyna qaytadan ayaq basady.

Ospan men Amerika qarym-qatynasy

Ýrimjidegi AQSh bas konsuly Pakston Baytagbogd oqighasyn óz kózimen teksertu ýshin Duglas Makkiyernandy qaqtyghys bolghan jerge attandyrady. Gomindan taraby jol bastaushy, audarmashymen qamtamasyz etip, eki el taraby búl kelisimdi qúpiya saqtaugha uәdelesedi.

Ospan sonynan habarlaghanda «Ýrimji qalasyndaghy Amerikanyn  viysekonsuly Baytagbogdanyng Altan-Ovoo bókterine shyghyp, shekara aumaghynyng syzba kartasyn  salystyryp, ólkening jaghdayyn tekserip kórdi» degen edi. «Pravda» gazetinde (1947.06.17) «Konsul Pakston Eyzenhaurdyng búiryghymen Baytagbogda oqighasyna aralasty» degen habardy AQSh  tarapy joqqa shygharumen birge kerisinshe Sovet Odaghynyng ýlesi Baytagbogda oqighasyna qanshalyqty degendi biludi maqsat etedi. Al Gomindan biyleushileri shekaralyq qandy qaqtyghysty MHR taraby qasaqana úiymdastyrghan basqynshy memleket dep beyneleuge útymdy paydalanyp, Mongholiyanyng BÚÚ-na mýshe boluyn úzaq jyldar boyy kesheuildetuge týrtki bolady.Makkiyernan Baytagbogdada mausymnyng 19-nan mausymnan 25-ne deyin bolyp, ónirdegi jaghday turaly tórt mәlimetti Vashingtonga habarlaydy.

D.Makkiyernan jazghan bayandamasynda «Monghol әskerleri Sovet ýkimeti jasaghan qaru-jaraq, búiymdardy paydalanghanymen tikeley Baytagbogda oqighasyna Sovet Odaghynyng aralasqany turaly eshqanday derek joq» dep jazady. Makkiyernan Ospangha dәl osy kezde tanysady. Oghan Ospannyng aitqan keybir manyzdy mәlimetterin keltirsek: «Sovet tau-ken ekspedisiyasy 1946 jyly Altaygha kelip tórt týrli ruda qazumen ainalysyp jýr, onyng bireui maghan mýlde beymәlim ken tasy. Sarsýmbege (qazirgi Altay qalasy– audarmashy) arnayy úshaq әuejayyn ornatqan, ony Sovet әskeriyleri kýzetedi», «Altay aimaghynyng kóp bóligine Sovet biyligi baqylau jasaydy, Ile, Tarbaghatay da sovettik biylikke baghynyshty, biraq is-әreketi Altaygha salystyrghanda onsha ashyq emes», «Mongholiyanyng maqsaty  Baytag tauyn ózzine tolyq qaratu arqyly Altaydyng soltýstik ónirin qauipsiz etip, búl aumaqtan Qytay yqpalyn joy. Odan keyin olar soltýstikke qaray algha jyljyp Barkól…baghytyna jetip Gansu ólkesinen Shynjangha baratyn jol qatynasyn mýlde ýzip tastau» sekildi habarlar.

Ospan gomindan ókilin deldal etip Makkiyernannan «General Dәlelhannyng biyligindegi Altay aimaghyn qyzyldardan azat etu ýshin» qaru-jaraq jәrdemin súraydy. Al gomindan taraby Ospangha azyq-týlik berumen shektelgen kórinedi. Makkiyernannyng aituynsha «Ospan eshkimge baghynbay erkin ómir sýrudi qalaytyn» bolghandyqtan ony kommunisterge qaytadan jaqyndatpau ýshin qaru-jaraq beruge sheshim qabyldaghan.  Sonymen birge Makkiyernan «Baytag tauyndaghy qazaq iyisti júrt Ospandy adal, sayypqyran qolbasshy dep sanaydy.Onyng sebebi  Ospan óz jerlesterin ór Altaydaghy bayyrghy qonysyna qaytadan ornalastyrady dep ýmittenedi» dep qorytyndy jasaydy. Ángime barysynda Ospan oq-dәri, myltyq berip basqynshy hanzulardy auyr soqqy berip  quyp tastaugha kómektesken Sovet tarapyna alghysyn bildirip, «Mongholdar oghan 1947 jyly 100 vintov myltyghyn bergendigin» eske alady. D.Makkiyernan uran turaly mәlimet jinap jýrgendikten Ospannyng derekteri onyng nazaryn tartyp, ekeui til tabysyp, baylanys jasauyna negiz bolady.

Amerikalyq jurnalist Margeret Pigg Lions 1947 shilde aiynda Shyghys Týrkistangha  baryp reportaj jasaghanda Makkiyernangha tanysyp (keshikpey ekeui ýilenedi) onymen birge Ospangha kezdesip, uran turaly әngimelesken eken. Aghylshyndyq jurnalist Morisson 1948 jyly jazda eki amerikandyqpen birge Ospangha kezdeskenin jazady.

Qazaq el aghalary men rubasylarynyng keybir ókilderi Ospangha aqyldasa kele bas konsul Pakstongha 1949 jyly jazda kezdesip, týrli jәrdem, qaru-jaraq súraydy jәne de Ospannyng kenesimen «Birikken islam frontyn» qúrudan bas tartyp, Shynjandaghy mongholdarmen bas qosyp «Birikken qarsylyq frontyn» ornatu әreketin jasaydy. Qazaq elbasylary  qaytadan bas konsul Pakstongha 1949 jyly tamyz aiynyng 5-kýni kezdesuge uәdeleskenimen Ospan kezdespeytin bolghandyqtan búl shara ótpey qalady.

Japoniyagha atom bombasyn tastaghan song AQSh atom monopoliyasyn birjolata bekite týsudi kóksep, Sovet Odaghynyng uran óndiru isine saqtyqpen qarap, qarsy әreket etetin boldy.   Memlekettik departament 1946 jyly Ýrimjidegi bas konsul Pakstongha uran turaly qanday bir mәlimetti múqiyat izdeu turaly mindet etedi. AQSh QQytay uranyn basqalargha paydalandyrmau turaly Chankayshiyge ýgit jýrgizedi. Ospan Altay tau-ken rudasynan alghan belgisiz tastardy Makkiyernangha berip «Orystar osy rudanyng sonynan jantalasyp әreket etetinin» bayandaydy. Makkiyernan búl tastardan radiasiyalyq sәule bólinetinin anyqtap, Baytagbogda qaqtyghysy uran kenishining mәselesine qatysty boluy yqtimal degen boljamyn Vashingtongha habarlaydy. Búl mәsele halyqaralyq dengeyde kókeykesti bolady.

Kanadanyng «Gazeta» degen ýnparaghynda (1947.06.12) «Shynjandaghy uran kenishin qyzyl basqynshylar iyelenuge jantalasty» degen taqyrypta maqala basylyp, Baytagbogda qaqtyghysy turaly «Monghol  men Shynjan әskeri soghysyp jatqan Shynjannyng batysyndaghy  osy ólkede…birneshe aidyng aldynda uran kenishi tabylghan edi. Uran atom bombasyn isteuge jaraytyn shiykizat» dep jazady.

Makkiyernan Ýrimjiden 1947 jyly tamyzda AQSh-qa  qaytyp, 1948 jyly jeltoqsanda Shynjangha oralghanda sol zamanda atom synaghyn sezine alatyn eng nәzik mikrofon qúraldaryn  arnayy alyp keledi.  Ol AQSh-ta bolghan uaqytynda O.Lattimorgha kezdesip Shynjan mәselesi jóninde aqyl-kenes alady. Makkiyernan qyzmetin auqymdy atqaryp Shynjannyng Semeyge jaqyn aumaghynda arnayy mikrofon saymandardy jasyryn ornalastyryp ýlgeredi, Altay aimaghy Kóktoghaydan uran kenishining rudalarynyng ýlgisin de qolgha týsirip AQSh-qa joldaydy. Makkiyernan 1949 jyly 10-tamyzda AQSh memlekettik hatshysy D.Achesongha atom synaghyn anyqtaytyn kәsiby qúraldardy iske qosqanyn habardar etedi. AQSh Ýrimjidegi konsuldyq qyzmetin 1949 jyly 15-tamyzda toqtatqanymen Makkiyernandy osy ólkede qaldyryp, oghan Sovet Odaghynyng atom qaruyn synau turaly mәlimetterdi ary qaray jinau turaly erekshe tapsyrma beredi. Sovet Odaghy atom qaruyn Semey poligonynda 1949 jyly 29-tamyz kýni alghash ret synaghanda búl turaly arnayy saymandar arqyly jedel aqparat alghan D.Makkiyernan óz mәlimetin kodylap Andrus әskery bazasyna joldaydy. Áytkenmen búl aqparattardy amerikandyqtar bir ay boyy teksermegen, atom synaghy turaly mәlimetti Alyaskadan Japon araldaryna deyin samghaytyn úshaqtyng aua sorghysh qúralyna jabysqan tozannan bilip anyqtaghan. Biraq Makkiyernan men Alyaska aqparatynyng ekeui de teng dәrejede mәnge ie edi. Sol sebepten AQSh preziydenti Trumen 1949 jydly 23-qyrkýiekte Sovet Odaghy «Ótken birneshe aptada»  atom qaruyn synaghany turaly mәlimdemeni  әlemge taratady.

Ospan men Makkiyernan qarym-qatynasynyng aqyry

Makkiyernan  1949 jyly qyrkýiekting sonynda Ýrimjiden shyghyp Ospan jibergen orys azamattarymen jol bastatyp batyrdyng bekinisine jetip bir ay uaqyt bolady. Búl derek ol ekeuining baylanysta bolghanyn dәleldeydi.

Búl kezdesude Ospan oghan  «Qytay kommunisterimen til tabysa almasa ol Mongholiyagha beriletinin»  bayan etken. D.Makkiyernan Ospan bergen kezeuilshilerge jol bastatyp Gimalay tauynyng baurayyna jetip qystap, 1950 jyly nauryzda saparyn jalghastyryp, 29-kókek kýni tiybet qarauyldarynyng oghynan mert bolady. Birge jýrgen ýsh orystyng ekeui qaza tauyp, qasyndaghy Ortalyq Barlau basqarmasynyng qyzmetshisi Bessek, orys Zvansovtar tiri qalyp, Lhas asyp, AQSh-qa jetedi.   AQSh memlekettik hatshysy Acheson 1950 jyly 12-qantarda Shynjanda AQSh barlaushylary qyzmette boldy dep habarlaghanda «Sinhua» agentigi jauap retinde  1950-jyly 30-qantarda Makkiyernandy AQSh imperializmining tynshysy dep atap  «Ol minip jýrgen mashinasyn tastay salyp gomindannyng qarghybauly iyti Ospan bandynyng úyasyna barghan. Ol Ospandargha …keshikpey dýniyejýzilik III soghys bolady, sol sebepten qarulanu kerek dep ýgit jýrgizgen. Makkiyernan Ospanmen jiyrma kýn birge bolghanda týrli nasihat aityp, keterinde Ospan bandylaryna kólemdi altyndy qaqtyghys tuyndatatyn qarjy retinde úsynghan» dep habarlaydy.

Qyzyl baghyttaghy Qytay azat etu armiyasy Shynjandy baqylaugha alghan song Ospanmen kelissóz jýrgizgenimen til tabysa almay ayaghy qaruly qaqtyghysqa úlasady. Aqyry QHR basshylary Ospandy «bandy» dep atap, olardy joy qimyly 1954 jyly tәmamdalady. MHR barlaushylary QHR Qoghamdyq qauipsizdik komiytetining tilegimen Ospandy qúrtu ýshin birigip  әreket etedi.

«Jenmin Jibao» gazeti (1951.5.5) «Shynjandaghy Amerika imperialisterining qol-ayaghy bolghan qarulanghan bandy, tynshy Ospandardyng qylmysyn…Ýrimji qalasynda Qytay kompartiyasynyng mýshesi Cheni Benso, Sze Minderding aralasuymen halyq soty arqyly jazalap 1951 jyly 29-kókekte atu jazasyna búiyryp, ýkim tolyq oryndalghanyn» habarlaydy. Qytay tarapy Ospannyng sýiegin 1953 jyly úlyna tabys etedi.Shynjannan ýrikken 1400 qazaq azamaty Gimalay asyp Ýndistan, Pakistanda túraqtap, 1950-jyly Týrkiyagha jetken song osy el azamattyghyna qabyldaydy.

Ospandy birigip kýresken sarbazdary «batyr» dese, Monghol, Qytay tarihshylary «bandy» dep jazyp keledi. Ospandy zerttep kitap jazghan amerikandyq jurnalist Liard ony zamanyna say kelmegen sayypqyran kýresker dep qorytyndy jasaydy. Ony birjaqty baghalau ýstirt bolady. Eshkimge de baghynbay, ózin ózi biylep, eshqanday da shekarany elemey erkin kóshe beretin Ospan joly qayshylyqty, qayghyly edi.

Ospan tughan ólkesi Shynjan Altayyn azat etu kýresinde kimmen bolsyn odaqtasqanymen jeme jemge kelgende biylik taghyn eshkimmen  bólispeytin dara túlgha edi. Ospan hanzugha qarsy últ azattyq maydanyn úiymdastyrghaly 1943-1947 jyly MHR-dan, qyzyldargha qarsy kýreskeli 1947-1949-jyldary AQSh-tan jәrdem alady. Mongholiya Sovet Odaghynyng týrtpegimen zandy biylikke qarsy qaruly kóterilis tuyndatyp, bóten elding ishki әreketine qol súghyp otyrdy.   Amerika Sovet Odaghy Shynjanda uran óndirumen ainalysyp, atom qaruyn synaytynyn bilu ýshin Ospandy mýddesine paydalanyp otyrdy.  Kishi, úly memleketterdin  sayasat oiynynda otty neghúrlym kósey týsui Ospannyng әreketin tipti qayshylyqty etip, onyng ómirining aqyry qasiretpen ayaqtaluyna negiz boldy. Áytkenmen Shynjan últtarynyng kýresi býginde toqtalmay jalghasuda.

Monghol tilinen audarghan

Aqedil Toyshanúly.

Foto suretterde:

 Mәkkirnan jәne zayyby

Ospan batyr, marshal Choybalsan.

Masa.kz