Filosofiyada Kenistik jәne Uaqyt atty eki kategoriya bar. Búl ekeui asa qúdyretti kategoriyalar sanatyna jatady, óitkeni, búl kategoriyalar adamzat sanasyndaghy Jaratushy jәne Jaratylys týsinigimen tikeley úshtasady. Adam balasy ózining bar boluyn jәne úzaq tarihyn Kenistik pen Uaqyt kategoriyalary arqyly  týsinedi әri týsindiredi. Endeshe, búl kategoriyalar adam balasynyng ómir sýru arealy bop otyrghan tútas tabighattyng da «ómir sýru sharty»: ol ‑ Kosmostaghy bar әlemning ornalasuy men qozghalysynyng úly zandylyghy men reti!

Biylghy jyly óz ýkimetining asyghystau qabyldaghan bir sheshimining arqasynda (sonyng kómegimen) Qazaqstan halqy Kenistik pen Uaqyttyng sheksiz әri mәngilik mәselelerimen tóte jolyqty, betpe‑bet keldi. Endi, mine, jazghy demalystarynda el‑eldi, jer‑jerdi aralap, halyqpen betpe‑bet kezdesip qaytqan deputattardyng bir toby (Maqsat Tolyqbay, Núrtay Sabiliyanov, Rinat Zaitov, Samat Núrtaza jәne basqalary). 2 qyrkýiekte ashylghan Mәjilis júmysy qarqyn almastan jatyp, osy turaly jalpaq júrtqa jariya Mәlimdeme jasady. Onda Maqsat Tolyqbay bylay dedi:

- Myndaghan halyqtyng aryz-shaghymyna, tilegine baylanysty arnayy mәlimdeme jasaghymyz kelip otyr. «Amanat» fraksiyasynyng arnayy jiynyn ótkizdik. Osy jazda ónirlerdi aralaghan kezde, әsirese Shyghys Qazaqstan, Pavlodar, Abay, Jetisu oblystarynda eng kóp qoyylghan súraq osy uaqyt beldeuine baylanysty boldy. El búrynghy uaqytty qaytarudy talap etip jatyr. Mýmkin Qostanay, Batys Qazaqstan ýshin osy uaqyt beldeui ynghayly shyghar, biraq shyghys ýshin tiyimsiz. Shyghys Qazaqstanda qazir saghat týngi 2:30-da tang atyp qoyady. Auylda adamdar siyrdyng móniregeninen oyanady. Al keshki bes-altylarda kýn batyp, tas qaranghy bolyp ketedi. Osyghan baylanysty halyqtan shaghym kóp. Mysaly, ekinshi, ýshinshi auysymda oqityn balalar mektepten qalay qaytady? Al, kóshelerde jaryq joq... Biz, jerimiz ýlken bolghan song uaqyt beldeui mәselesin aldyn ala zerttep, onyng densaulyqqa qanshalyqty ziyan ekeni, qansha artyq energiya shyghyndap jatyrmyz degen súraqtargha jauap beru kerek edi, - deydi deputat.

Deputat Núrtay Sabiliyanovtyng aituynsha, Abay oblysynyng halqy da osy mәseleni kóp kótergen:

- Óitkeni halyqqa qolaysyz, densaulyghyna keri әser etedi. Sondyqtan Ýkimetten uaqytty qaytarudy talap etemiz, ‑ dedi ol..

- Aldaghy uaqytta Parlamentting jalpy otyrysynda tyndau ótkizilmek. Oghan Ýkimet mýsheleri, ghalymdar, mamandar shaqyrylady.  Úsynystarynyz bolsa aitynyzdar, birge aqyldasyp, Ýkimetting naqty sheshim qabyldauyna yqpal etetin bolamyz, - dedi Maqsat Tolyqbay (malim.kz).

Suret Abai.kz skriyni.

IYә, búl mәseleni Abai.kz aqparattyq portaly da osy jazda kótergen bolatyn. (Qaranyz: «Uaqyt beldeuin ózgertu» adam densaulyghyna qolaysyz bolyp shyqty! 24 shilde 2024 j.). Ol maqalany osyghan deyin 6500‑den astam adam qarap shyghypty. Yaghni, biz kótergen mәsele endi bir top deputattardyng da nazaryna iligip, onyng ózektiligin kórsetedi. Ol kezde biz bylay dep edik:

- Adamnyng bioritmi myndaghan jyldar boyy ózderi túratyn aumaqtaghy «kýnning shyghysy men batysy» bioritmine ýirenip, soghan beyimdeledi. Ony kýrt ózgertu – kez kelgen adamgha «adaptasiyalanudy» (beyimdeludi) talap etedi. Osydan kelip, enbek etude, oquda, balanyng bioritmin qayta qúruda, zeynetkerlerding organizmin beyimdeuge mәjbýrlik tuyndaydy. Búl adamdargha fizikalyq jәne psihologiyalyq jaysyzdyqty tudyryp, kóp adamdar qan qysymyna, giypertoniyagha úshyryp jatady. Ol az deseniz, úiqy sapasy búzylyp, organizm jәilap immundyq әlsireuge bet alady... – dep jazghan ekenbiz.

Biz jogharyda Kenistik pen Uaqyt kategoriyalary turaly aittyq. Búlar – Úly tabighattyng Úly zandary. Ony toqtata túrugha, ne, óz qalauynmen ózgertuge eshkimning qúdyreti jetpeydi. Adamzat ózi payda bolghan uaqyttan beri tek osy eki zandylyqqa baghynumen kele jatyr. Sondyqtan, bizding de Kenistik (alyp territoriya) ben Uaqyt (uaqyt beldeui) ýilesimdiligin búzugha eshbir qaqymyz joq. Halyq ta osy pikirdi qoldap, deputattargha úsynystaryn joldaydy dep senemiz.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz