Taqyrypty oqyghan adamnyng ashulanbasqa taghat tappasy anyq. «Qazaqtyghynan bezgen bezbýirek pe, nemene?» dep kýnkildeushilerden bastap «Ishten shyqqan jau jaman» dep nigilister qataryna qosyp qoishylardyng da qarasy az bolmasyn bilip otyrmyn. Ayyptaulardyng eng sypayysy - «Joghary jaqtyng últ retinde joyylugha bastaytyn úsynysyn japa-tarmaghay qoldap, jarysa quattay jóneletin jaghympazdardyng biri de» bolar, sirә... Biraq birden jer-jebirime jetpey, sәl sabyr saqtanyz. Áueli aitarymdy aityp alayyn. Sosyn soyyp jeseniz de maqúl.

Meni tolghandyratyny - «sol «qazaqstandyq últ» qay tilde sóileydi?» degen mәsele.

Birde taksiyde kele jattym. Radiodan kezekti evrey-arab qaqtyghysy turaly, sosyn ile-shala orys tilining Latviyada bayaghy әluetinen airylyp, tek shet tili bop qana qalghany jayynda aqparat berildi. Sonda últy orys taksist maghan bylay dedi:

- Týsinbeymin, osy júrt tilge bola nege janjal shygharady? Kimning qay tilde sóilegeninde túrghan ne bar? Eng bastysy - bәrimiz de adambyz, bir-birimizdi syilasaq, qúrmettesek, tatu-tәtti ómir sýrsek, ózara týsinissek, sol jetpey me? Shirkin, jer betinde bir-aq til qalyp, býkil әlem halqy sol tilde týsinisse ghoy! Qalay oilaysyz?

- Meyli, solay-aq bolsyn, - dedim men. - Biraq siz sol jalghyz tildin  qay til bolghanyn qalar ediniz?

Ol:

- Maghan bәribir,  - dedi.

- Óziniz qansha til bilesiz?

Taqyrypty oqyghan adamnyng ashulanbasqa taghat tappasy anyq. «Qazaqtyghynan bezgen bezbýirek pe, nemene?» dep kýnkildeushilerden bastap «Ishten shyqqan jau jaman» dep nigilister qataryna qosyp qoishylardyng da qarasy az bolmasyn bilip otyrmyn. Ayyptaulardyng eng sypayysy - «Joghary jaqtyng últ retinde joyylugha bastaytyn úsynysyn japa-tarmaghay qoldap, jarysa quattay jóneletin jaghympazdardyng biri de» bolar, sirә... Biraq birden jer-jebirime jetpey, sәl sabyr saqtanyz. Áueli aitarymdy aityp alayyn. Sosyn soyyp jeseniz de maqúl.

Meni tolghandyratyny - «sol «qazaqstandyq últ» qay tilde sóileydi?» degen mәsele.

Birde taksiyde kele jattym. Radiodan kezekti evrey-arab qaqtyghysy turaly, sosyn ile-shala orys tilining Latviyada bayaghy әluetinen airylyp, tek shet tili bop qana qalghany jayynda aqparat berildi. Sonda últy orys taksist maghan bylay dedi:

- Týsinbeymin, osy júrt tilge bola nege janjal shygharady? Kimning qay tilde sóilegeninde túrghan ne bar? Eng bastysy - bәrimiz de adambyz, bir-birimizdi syilasaq, qúrmettesek, tatu-tәtti ómir sýrsek, ózara týsinissek, sol jetpey me? Shirkin, jer betinde bir-aq til qalyp, býkil әlem halqy sol tilde týsinisse ghoy! Qalay oilaysyz?

- Meyli, solay-aq bolsyn, - dedim men. - Biraq siz sol jalghyz tildin  qay til bolghanyn qalar ediniz?

Ol:

- Maghan bәribir,  - dedi.

- Óziniz qansha til bilesiz?

- Orys tilinen basqa til bilmeymin.

- Demek, siz býkil әlem orys tilinde ghana sóilesse dep armandaysyz ghoy sonda?

Ol ýnsiz qaldy. Men bәribir onyng kókeyinde osy oidyng ghana túrghanyn sezdim.

- Joq, men azdap qazaqsha ýirenip jýrmin, - dedi sosyn saparlasym sәl ynghaysyzdanghanday bolyp. - Kóptegen qazaq dostarym da bar. Jalpy men «qazaqstandyq últ» degen iydeyany qoldaymyn. Sebebi, bәrimiz de - meyli, ol qazaq bolsyn, orys, tipti nemis bolsyn - qazaqstandyqpyz ghoy! Qazaqstan - ortaq Otanymyz.

- Sonda sol últ, «qazaqstandyq últ», sizdinshe, qay tilde sóileytin bolady?

- Árkim ózi qalaghan tilinde sóiley bersin!

Men taghy da súhbattasymnyng tek orys tilining ýstemdigin menzep otyrghanyn týsindim. Yaghni, «qazaqtar ózara qazaqsha sóilese bersin, biraq ózge últ ókilimen týsiniskende, memlekettik qyzmetke túrghanda, parlamentke deputat bop saylanghanda... bәribir orys tilining kómegine jýginedi» degen kózqaras! Almatylyq beytanys taksisting oiy osynday bolghanda, sayasatkerlerding pikiri qanday bolmaq? Sonda búlar ózderining «orys últy» bop ataluynan da bezuge dayyn: tek sóileytin tili orys tili bolsyn!

...Býgin, yaghni, 22 qyrkýiekte qazaq tilining memlekettik til bolyp qabyldanghanyna, óziniz bilesiz, tura 20 jyl tolyp otyr. Búl mereke elimizding barlyq aimaqtarynda atap ótilip, el abyr-sabyr bop jatyr-aq. Balabaqshalarda, mektepterde, mekemelerde, ýiirmelerde, kәsiporyndarda ózge últ ókilderi arasynda qazaq tilin mengeru dәrejesi boyynsha bayqaular men jarystar úiymdastyrylyp, ózin qazaqsha tanystyryp, taqyldap taqpaq aityp bergen orys, ukraiyn, týrik, ózbek, korey, úighyr jәne taghy basqa halyqtardyng úl-qyzdaryna qúrmet kórsetilip, syi-siyapat ýlestirilip degendey... әiteuir mәre-sәre júrt.

Biraq, birden aitayyq, jalpy alghanda, merekelik kónil-kýiding sezilmeytini ras. Jo-joq, men til merekesining ótkiziluine, Qazaqstandaghy barlyq halyqtardyng tilderining damuyna, qazaqsha biletin ózge últ ókilderining ózara bilim-bilik jarystyruyna tipti de qarsy emespin. Qúday aqyna, óte bersin! Meni qynjyltatyny - erten-aq múnyng bәri bitedi de, elimizdegi tildik ahual bәz-bayaghy taz qalpyna qayta týsedi. Nege?

Bayqasanyz, merekening kórigin meylinshe qyzdyryp, jýldeden jýlde qoymay, aqkónil qazaqty airan-asyr etip jýrgender - tughaly qazaq auylynda túryp kele jatqan nemese túrghylyqty últ ókilderi kóp qonystanghan ónirlerden shyqqandar. Yaghni, qalasyn-qalamasyn, qarshadayynan memlekettik tildi biluge mәjbýr bolghandar, oghan degen qajettilikti kýndelikti ómirinde naqty sezinip óskender. Sondyqtan olargha qarap, «Qazaqstandaghy ózge últ ókilderining barlyghy bir kisidey qazaq tilin qarqyndy týrde ýirenip jatyr eken» dep týsinu - anghaldyq.

Shyn mәninde, elimizde memlekettik tildi mengeruge degen talap, talpynys әli de әlsiz. Sebebi, ony ýirenuge degen qajettilik joq. Qazaqstanda qazaq tilin biluding eki-aq jerde zәruligi bar: biri - jylyna bir ret ótetin til merekesinde kózge týsu ýshin; ekinshisi - ...memleket basshysy bolu ýshin. Ras, bizde qazaq tilin mengermegen adam tek Preziydent qana bola almaydy, qalghan qyzmetting bәrine jol ashyq. Kerisinshe, memlekettik tildi ghana biletin, orysshagha shorqaq adam biylikke barmaq týgili, kez kelgen mekemening esiginen de syghalay almaydy. Osynday ózine kýndelikti esh paydasy bolmay túrghan tildi kimning ýirengisi keledi?

Demek, bizge qazir eng basty nәrse - Qazaqstanda qazaq tilin biluge degen qajettilikti qalyptastyru kerek (osy oidy aityp-jazyp jýrgenimizding de 20 bolmaghanmen, 15 jyldyq «mereytoyy» kelip qaldy-au, әtten, qúlaq asar eshkim joq). Ol ýshin Konstitusiyada «teng dәrejede qoldanylady» delingenimen, shyn mәninde qanshama jyldan beri elimizde memlekettik tilding funsiyasyn atqaryp kele jatqan orys tilining qoldanylu ayasyn meylinshe taryltu qajet. «Orys tilin ornynan qozghamay-aq, qazaq tilin de qatar qaryshtata damytyp jibereyik!» degen úransymaq - esh qisyngha kelmeytin, jayaudy atty adammen jarystyryp, ol sorlynyng әlgiden ozyp keluin talap etkendey absurd týsinik. Óitkeni, kez kelgen qogham - «rezinovyi» emes, sondyqtan tilderding birining qoldanylu ayasyn barynsha keneytu ýshin ekinshisinikin meylinshe taryltu qajet. Qazirgi «qazaq tilin damytu ýshin jasalynyp jatyr» deytin әreketterding bәri (oqulyqtar, sózdikter, tilasharlar shygharu, key jerlerde is qaghazdaryn qazaqsha jýrgize bastau, qazaqsha bastalatyn jiyndardyng kóbengi, salaqúlash baghdarlamalar men tújyrymdamalardyng qabyldanuy, t.b.) - týpki maqsaty dúrys bolghanymen, eshqanday nәtiyje bermeytin, berse de әseri әlsiz sharalar. Beynelep aitqanda, sugha ketken adamdy syrtqa shygharmastan sol sudyng astynda-aq ayaq-qolyn uqalap, betin beri qaratugha tyrysqanday dalbasa tirlik. Orys tilin Qazaqstandaghy ózge diasporalar (ukraiyn, ózbek, úighyr, korey, t.b.) tilderimen bir dәrejege týsirip, qazaq tilin biylik pen qoghamnyng barlyq salasynda basty qatynas qúraly ete bilgende ghana әlgi izgi niyetti ister naqty nәtiyjege úlasar edi.

...Endi, baghanaghy entiginiz basylsa, maqalamyzdyng taqyrybyna qayta oralayyq. Eger qazaq tili әlginde men sipattap ótken dәrejege jetse, yaghni, tek qaghaz jýzinde ghana emes, shyn mәnindegi naghyz memlekettik tilge ainalsa, eldegi býkil halyq qazaqsha sóileytin bolsa, men «qazaqstandyq últ» bolugha qarsy bolmas edim. Naqtyraq aitqanda, jappay qazaq tilinde sóileytin «qazaqstandyq» atanugha әzirmin!.. Alayda, qazaqtan «qazaqstandyq últ» jasugha beyim bizding biylikting kózqarasy mening búl pikirimmen emes, baghanaghy almatylyq taksisting oiymen kóbirek ýndes-au dep qorqamyn...