Qazaqqa syrttan keler ýlken kómek bar, ol – oralmandar!
Osydan dәl 20 jyl búryn, 2004 jyldyng 10 qyrkýieginde «Aq jol» partiyasynyng sol kezdegi belsendi mýshesi, oralman bauyrymyz Rahym Ayypúly maghan telefon shalyp, 12 qyrkýiekte saghat keshki 5-te Rayymbek danghyly men Rozybakiyev kóshesining qiylysyndaghy «Jibek joly» kafesinde «Aq jol» partiyasynyng teng tóraghalary oralman ziyalylarmen kezdesu ótkizetinin habarlady. Kezdesuge mening de qatysuymdy ótindi. Sonymen ne kerek, belgilengen uaqytta R.Ayypúly aitqan «Jibek joly» kafesine bardym.
Atalghan kafege Almatydaghy oralman ziyalylary men kәsipkerlerinen elu shaqty adam jinalypty. QR Aqparat, mәdeniyet jәne qoghamdyq kelisim ministri, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng teng tóraghasy Altynbek Sәrsenbayúly (Altekeng biylik tarapyna belgili bir shart qoya otyryp, qayta ministr bolghan kez), serikteri Tólegen Jýkeev, Seydahmet Qúttyqadam jәne kómekshisi Aydos Sarymmen birge keldi (keshiginkirep Qarlyghash Jaqiyanova da osynnan tabyldy). Aman-esendikten keyin, Altekeng ózi sóz bastap, kelgen maqsattaryn aityp, oralman ziyalylarmen erkin pikir alysqan edi. Qansha degenmen jurnalist emespiz be, sol kýngi bolghan әngimelerding bәrin jazyp alghan edim. Biraq, ókinishke oray Altekenning tiri kezinde búl matrialdy baspasózde jariyalaugha mýmkinshilik bolmady. Altynbek Sәrsenbayúlyn qandy qol jauyzdardyng oghynan mert bolady dep kim oilaghan?! Aragha eki jyl salyp Altekenning oralman bauyrlarymen bólisken sondaghy әngimesin «Qazaq últyna syrttan keler ýlken kómek bar, ol – oralmandar» degen edi Altynbek Sәrsenbayúly» degen taqyryppen «Jas Alash» gazetine (№2 (15146) 11 qantar, 2007 j.) berip, oqyrman nazaryna úsynghan edim.
Altekeng memleketshil, halyqshyl boldy jәne óz últyn janynday sýidi. Sonysyn qyzghanghan, kóre almaghan «qorqaular» Altekendi mert etti.
12 qyrkýiek A.Sәrsenbayúlynyng tughan kýni. Tiri jýrgende biyl 62 jasqa tolar edi. Osyghan baylanysty sizderding nazarlarynyzgha búl maqalany úsynyp otyrmyn. «Oralmandar – onbaghandar» dep baybalam salyp jýrgen qaysy bir aghayyndargha berer jauap ta osy bolar, jәne biylikke de jaqsy oy salar degen oidamyn.
Jatqan jeriniz jayly, topyraghynyz torqa bolsyn, asyl Alteke!
Qúrmetpen Álimjan Áshimúly.
– Qúrmetti bauyrlar, sizder meni syrttay bilesizder. «Aq jol» partiyasy sizdermen kezdesudi maghan ótkizsin dep tapsyrdy. Sirә, soghan qaraghanda mening oralmandargha kýieubala ekenimdi eskergen bolsa kerek (du kýldi). Óitkeni mening әielim – Reseyding qazaghy, – dep sózdi Altekeng әzilmen bastaghan bolatyn. Ol odan әri bylay dedi:
– Al endi әngimening negizgi taqyrybyna kóshsek. Búl tek saylau (Parlament saylauyn aitady – red.) aldyndaghy kezdesuimiz emes. Sebebi, saylau 19-y kýni bolady. Sodan keyin ótedi, ketedi. Ary qaray da ýlken ómir bar. Al ýlken ómirding bizdi kýtip otyrghan «últymyzgha, halqymyzgha beretin nesi bar?» degen ýlken taqyryp barlyghymyzdy oilandyrady. Sol san myndaghan súraqtardyng ishindegi ózektisi de, ýlkeni de – qazaq últynyng potensialyn qayta qalpyna keltiru mәselesi. Búl – óte ýlken mәsele. Sebebi, imperiya túsynda, 1931–33 jyldardaghy asharshylyqty bylay qoyghanda, 1937-38-degi qughyn-sýrgindi bylay qoyghanda, soghysta joghalghan azamattardy bylay qoyghanda, 1950 jyldardaghy qiyndyqtardy bylay qoyghanda, «beybit, jaqsy» degen Brejnevting zamanynda da qazaq últynyng potensialy kýn sanap kemip bara jatty. Sebebi, «birtútas Kenes halqyn qalyptastyramyz» degen iydeya arqyly qazaq halqynyng tamyry joyylyp, betindegi shybyghy qalghan jaghday da boldy. Últtyng ishinde de, ainalasynda da, damuynda da ýlken daghdarys boldy. Kenes Odaghy qúlaghannan keyin, biz sol daghdarys kezeninde túrghan últpen jana memleket qúrugha kiristik. Áriyne, últtyq burokratiyanyng kómegimen, qoldauymen alghashqy kezende memleket tiziginin qolgha alghanymyzben, ol últtyq burokratiya ekonomikanyng keybir tústaryna kelgen kezde ózining últ, halyq aldyndaghy negizgi jauapkershiligin úmytyp, býgin oligarhtardyn, belgili toptardyng burokrattaryna ainaldy.
Demek, últtyng ózin tәuelsiz memleketke tireu bolatynday jәne ony algha alyp jýretindey ishki qaynar kýsh kerek. Eger biylik halyqtan tuyndaydy desek, aldymen halyqtyng potensialyn qalyptastyrudyng jolyn izdeuimiz kerek. Ol ýshin, eng bastysy, elge erkindik beru, elding damuyna, mandayaldy azamattardyng ósip shyghuyna mýmkindik jasau kerek. Búl – ýlken ózgeristi kezen. Ol ýshin әdil saylau kerek, әdil qozghalystar kerek, әdil partiyalar kerek, әdil baspasóz kerek. Al ekinshi jaghynan sol ýlken daghdarysta túrghan til, din, dil jәne últtyq bolmys mәselesinde, qazaq últyna syrttan keler ýlken kómek bar. Ol – oralmandar. Men múny «kómek» dep әdeyi bólip aityp otyrmyn. Sebebi, oralmandardy últqa kómektesushi adamdar retinde qabyldauymyz kerek. Últtyng sanyn molaytatyn, sapasyn jaqsartatyn, últtyq ekonomikagha ie bolatyn, syrttan kelip qosylyp jatqan «jana kýsh» retinde qarauymyz kerek. Ásirese, gumanitarlyq salada, til, mәdeniyet salasynda biz kórip otyrghan qiynshylyqtardan alyp shyghugha óz ýlesin qosatyn kýsh retinde qarauymyz kerek. Sondyqtan da, sizdermen býgingi kezdesuding basty taqyrybynyng biri osy bolmaq. Tek qana elimizge kelip jatqan oralmandardyng basyndaghy qiynshylyqtardy taldap jatsaq, siz de, biz de jylap jiberemiz. Oghan úzaq uaqyt kerek. Ýshinshiden, bolashaqta ne isteymiz? At sabyltyp kelgen oralmandardyn, aghayyndardyng qaymaghy sizdersizder. Ghylym, bilim, mәdeniyet ókilisizder. Sizdermen osy kelip jatqan bauyrlarymyzdyng qazaq últyna, Qazaqstan memleketine qalay ynghayly jaghdayda kirigudin, birlesuding jolyn aqyldasuymyz kerek. Barlyq mәselede, biz biylikke jýgine beruimizdi qoiyymyz kerek. Biz halyq bolyp birigip, halyq bolyp tútasuymyz kerek. Jәne últtyng ishindegi óz problemalaryn ózi sheshetin, ýlken qoghamdyq sayasy kýshke ainaluymyz kerek.
Sizderde qanday oy bar? Bәlkim, bizding partiyanyng kóleminde me, partiya kóleminen tys jalpyúlttyq qozghalys kóleminde me? Nemese biylikke qalay yqpal etuge bolady? Qanday qozghalystar jasaugha bolady? Osynyng barlyghy siz ben biz qozghaytyn, qauzaytyn nәrse. Sizderding bizge aitar qanday tilekteriniz bar? Ol ýshin aiqyndyq kerek. Sony aiqyndap aluymyz kerek. Sonda ghana sizder men bizder bir-birimizdi jatsynbaugha mýmkindik jasalady. Sonda ghana búl memlekette jana qúrylym qúrugha, jana jýie jasaugha jol tabylady. Áriyne, sizder ózderiniz jol taba alasyzdar. Bilimderiniz bar, ýlken dayyndyqtarynyz bar. Al arttarynyzdan erip kelgen, endi keletin búqara halyqqa qanday kómek kerek, qanday jәrdem kerek? Osy mәseleni sóz etsek.
Nәbijan MÚQAMETHANÚLY, tarih ghylymynyng doktory, professor:
– Qazaq eli tәuelsizdik alghannan keyin Qytaydan negizinen jas, orta jastaghy ziyalylar otangha birinshi kezende oraldy. Onyng eng ýlken basty maqsaty – Qazaqstannyng tәuelsizdigi jәne qazaq halqynyng bolashaghy ýshin. Jәne el bolyp, halyq bolyp Qazaqstanda toptasyp, ýlken dengeydegi halyqqa, últqa ainalu edi. Búl oilarymyz otandastarymyzdyng oiymen bir jerden shyghyp jatty. Áriyne, Qazaqstannyng oralmandargha qatysty sayasaty, baghdarlamasy bar. Ishinara ókinishter de joq emes. Múnda sayasy partiyalar qalyptasyp, ózderining qoghamdyq ornyn alyp jatyr. Biz oilaymyz, janaghyday ýlken últ bolu ýshin, qazaq halqyn damytu ýshin, kórkeytu ýshin, órkeniyetti el qatarynan oryn alu ýshin, jana Alteke jaqsy aittynyz, birinshi kezekte «qazaq halqynyng últtyq potensialyn» kýsheytuimiz kerek. Búl sanadaghy birinshi úghym boluy tiyis. Búrynghy ótken dәuirdegi sanamen, ondaghy qúndylyqtarmen, ondaghy qyzmet tәsilimen býginge jauap beruge bolmaydy. Biz dýniyening tórt búryshynan elge oralyp jatqannan keyin, osy oralmandardyng Qazaqstannyng sayasi, ekonomikalyq jәne mәdeny ómirindegi ornyn anyqtap aluymyz kerek. Búlar Otangha oralyp jatqan jýk pe, joq Otangha oralyp jatqan últ pa? Bir auyz sózben aitugha bolady: «Oralmandardyng otangha oralyp jatuy – berekeli qútty is».
Qazir dýniyejýzinde zaman ózgerip jatyr. Árbir sheteldegi qazaqtar әr memlekettegi shaghyn toppen últtyq qasiyetin, últtyq mentaliytetin, jalpy últtyq erekshelikterin saqtay almaydy. Tek qana Qazaqstangha toptasu arqyly saqtay alady, órkendey alady, damy alady. Onysyz olardyng kýni qaran. Sondyqtan ýkimet oralmandar sayasatyn memlekettik, últtyq sayasattyng manyzdy bir qúramdas bóligi retinde qarastyrghany jón. Qazaqstannyng bolashaq damuymen baylanystyryp qarau kerek. Janaghy aitqanday Qazaqstangha kelip qosylatyn kýsh retinde qaraghanymyz jón. Osynday týsinikte, osy sanada qaraghanda ghana biz jergilikti halyqqa tez arada sinisip ketemiz. Búl – birinshi kezekte. Ekinshi kezekte, men údayy aitam, qazir memleket ózimizdiki, biz ózimizdi-ózimiz qútqara alamyz jәne damyta alamyz. Oghan tolyq mýmkindigimiz joq emes, bar. Sondyqtan bizding Qazaqstannyng qoghamdyq, sayasy ómirinde mynanday bir mehanizm jasauymyz kerek. Mәselen, biylik basynda bolsyn jәne qay-qay salada bolsyn talanttylardy, daryndylardy shygharu mehanizmi jasalyp, múnda konkurs, bәsekelestik jollarymen kadr tandaytyn mehanizm ornatuy kerek. Osy mehanizmder ornaghanda ghana, meyli syrtan kelip jatqandar bolsyn, meyli el ishindeshiler bolsyn, barlyghy da qoghamnyng belgili salasynan óz ornyn ala alady. Sayasy partiya bolghandyqtan osyny eskersenizder degen úsynys aityp otyrmyn.
Ekinshi úsynysym, eger shyn mәninde oralmandargha biz joghary dengeyde últtyng bolashaghy, últtyng damu strategiyasy boyynsha qaraytyn bolsaq, búdan keyin olargha kórsetiletin ekonomikalyq kómekti әli de arttyra týsuimiz kerek. Ýkimettik jәne ýkimettik emes jalpy halyqtyq túrghydan kómek kórsetu joldary jasalsa jaqsy bolar edi. Ýshinshi kezekte, shetelde orta mektepti bitirip, Otangha oqu izdep kelip jatqan oralman jastardyng kóptegen joghary oqu orny men orta tehnikumdaryna kirukiruine mýmkindik tughyzu kerek. Múnda da ýkimettik jәne ýkimettik emes qoghamdyq úiymdar negizinde. Óitkeni, biz últtyq potensialdy kýsheytemiz desek, búl jastardy – bizding kýre tamyrymyzgha qúiylyp jatqan qan dep qarauymyz kerek. Qazirding ózinde oralmandar qazaq eline jana lep әkelip jatyr. Mәselen, mәdeniyette bolsyn, kórkemónerde bolsyn, ghylym salasynda bolsyn, ekonomika bolsyn, orta-shaghyn biznesti damytuda bolsyn, ýlesi az emes. Áriyne, ómir bolghan song qiynshylyq ta kezigedi. Ómirding ózi sol qiynshylyqtan túrady.
Altynbek SÁRSENBAYÚLY odan әri bylay dedi:
– Qazaqstanda qazaq halqynyng talantty azamattarynyng kóbirek kórinuine, shyghuyna jaghday jasau mәselesi qazir óte ózekti. Men Mәskeude elshi bolyp istep jýrgen kezimde Qazaqstannyng Reseydegi mәdeniyet kýnderin ashugha Qazaqstannyng óner qayratkerleri keldi. Sonda bir jarym saghattyq konsert kórip otyryp bir oida qaldym. Jәne osy oiymdy sol kezde preziydentting kómekshisi bolyp jýrgen Oraz Jandosovqa aittym: «Osydan on jyl búryn qanday adamdar bizde әn salyp, skripka tartyp, fortepiano oinap jýrse, dәl sol adamdar әli de jýr. On jylda basqa jana esim shyqqan joq», – dep. «Búnyng sebebi nede?» degen mәselege biz oilanuymyz kerek. Nemese 1990 jyldardyng basynda qaulay shyqqan qalyng qazaq biznes ókilderining artynan ilesken jana esim qazir qarasan, taghy da joq. Múnyng sebebi nede? Nemese bizding artymyzdan ile-shala izimizdi basyp kele jatqan jasy 30-dan asqan sayasatker azamattar jәne joq. Múnyng sebebi nede? Demek elimizde talantty azamattardyn, ónerde, ghylymda, sayasatta, bizneste kórinu mýmkinshiligi mýldem azayyp ketken. Búnyng negizgi basty sebebi, qazir biylik, atqarushy biylik, ókinishke qaray, barlyq prosesterdi ózining baqylauyna qaratyp alghan. Eger atqarushy biylikting nazarynan tys dýnie bolatyn bolsa, tys túlgha bolatyn bolsa, tys ýlken joba bolatyn bolsa, ol tez arada joq bolady nemese damymaydy, óspeydi. Óitkeni biylik oghan mýmkinshilik bermeydi. Sonyng kesirinen qazir Tәuelsizdigimizding 14 jylynda biz sol 1990 jyldardyng basyndaghy azghantay potensialmen ómir sýrip kele jatyrmyz.
«Syrttan kelgen oralmandargha elimizding potensialyn kýsheytetin ýlken kýsh retinde qaraymyz» degende osyny da menzegen edim. Ol ýshin oralman ghana emes, Qazaqstannyng barlyq azamattaryna jan-jaqty damityn bәsekelestik orta kerek. Bәsekelestik orta tek demokratiyalyq instituttar qalyptasqan kezde ghana payda bolady. Qazir bizde atqarushy biylik barlyq biylikten joghary túr. Eger beynelep aitsaq, biylik halyqtyng moynyna eki ayaghyn salbyratyp minip otyr. Býgingi kýni, dәl qazir men biylikting ókilimin, osynday shyndyqty aitugha mәjbýrmin. Siz jana ýkimettik emes úiymdardyng oralmandargha qatysyn nemese ýkimetting kózqarasyn aittynyz. Bizde oralmandargha jaghday jasau jóninde metodikalyq qate bar. Budjette qanday mýmkindik bar, soghan qarap kvota jasayyq deydi. Halyqtyng «oralmandardy elimizge alyp kelip qosyp, últtyng potensialyn qalay attyrugha bolady?» degen súraghyn aldymen qoyyp, sol ýshin qansha qarjy keregin anyqtap, qanday jaghday qajettiligin oilastyrsaq, sodan keyin esep-shot jasasaq, jaghday mýlde basqasha bolar edi. Ýkimetting qazirgi mýshesi retinde, búrynghy mýshesi retinde aitayyn: sizderding taghdyrlarynyzdy kóbine-kóp budjetti josparlaytyn, bóletin. Qorjova degen hanym sheship jiberetin. Biz ol kisimen talay aitystyq ta, tartystyq ta, talay әngimelerge barystyq ta. Mine, sondyqtan da, oralmandardyng kelu mәselesi Qazaqstannyng parlamentinde bir ret te keng týrde talqylanyp, ýkimetke salmaq salghan joq. Demek, parlament ózining negizgi bir ókiletti, maqsatty isin oryndap otyrghan joq. Men keyde oilaymyn, osy bizding ýkimet qazaq halqyn problemasy joq halyq dep oilaytyn boluy kerek. Sondyqtan da búghan kóp nazar audarmaydy. Ol ýshin biylikting qúrylymy ózgeru kerek. Konstitusiyagha ýlken ózgeris qajet. Biylikti biz tendestiruimiz kerek. Biylikte tepe-tendik bolmay, biylik birin-biri baqylamay, әrqashanda ertoqymy bir jaghyna auyp ketken at siyaqty bolyp jýremiz. Ol shyndyq. Mine, sodan kelip songhy 14 jylda janaghy siz aityp otyrghanday, men aityp otyrghanday, últtyng potensialynda ýlken ózgerister bolmay jýr. Tipti qazaqtyng birtuar azamaty, gharyshker Toqtar Áubәkirovting ózin neshe soqpaqqa saldyq. Bizde últtyng paydaly, qúndy, baghaly túlghalaryn dúrystap paydalanu mәselesi joq. Onda da tek sayasy biylikting yqpalynda bolsa, sayasy biylikting shenberinde bolsa, sonda ghana paydalanady. Qalghan kezde últty damushy kýsh retinde qarastyrmaymyz. Biz kóbin ýlken adamdargha, biylikke qajet pe, qajet emes pe dep qaraymyz.
Al últqa qajet pe, qajet emes pe degen súraq kóp tuyndamaydy. Ziyaly qauymnyng kóp ókilderi Kenes zamanynda osy súraqqa ózderinshe jauap berip ýirenip alghan. Biz halyqqa qajetpiz be, qajet emespiz be dep eshkim oilamaydy. «Osy biz biylikke qajetpiz be, qajet emespiz be? Bir kýni ghayyptan tayyp qajet bolmay qalsaq qaytemiz?!» dep alandaydy, basyn qatyrady. Sodan jaltaqtyq tuady. Jaqynda «qazaqstandyq últ qúru» jóninde dayyndyqsyz pikir aityldy. Biz odan ótkenbiz. Kezinde «bir tútas Kenes halqyn qúramyz» degen kezde býkil qazaq mektepterin jauyp, tilimizdi, bәrin soghan ynghaylaghanbyz. Sebebi, «bir últ» bolghan song ol últtyng bir tili bolu kerek. Mәselen, aghylshynnyng – aghylshyn tili bar, japonnyng – japon tili bar, fransuzdyng – fransuz tili bar. Al «qazaqstandyq últ» qúrsaq, onyng tili qay til bolady? Qay últtyng mәdeny negizinde qúrylady? Ol qay últtyng dinining negizinde qúrylady? Osynday mәsele jóninde súraqtar tughan kezde bizding bir ýlken jazushy aghamyzdan jurnalist: «Qalay qaraysyz»,– dep súrasa, әlgi jazushy aghamyz: «Aynalayyn, men múnday súraqtargha jauap bermeymin, uaqytym joq», – dep jauap beripti.
Qytaydan kelgen azamattardyng oqugha týse almay, nemese eline qayta almay, dýbәra bolyp qinalghan kezin de men «ýlken sayasy oqigha» dep esepteymin. «Jas Alash» gazeti sony shyrqyrap túryp jazdy. Sonda selt etken sheneunik bolghan joq. Selt etken premier-ministr bolghan joq. «Múnyng qalay?» dep Altynshash Jaghanovany shaqyrghan preziydent bolghan joq. Búl da ýlken mәsele. Parlamentte bir-eki deputat sóiledi de qoydy. Sondyqtan biz әrbir qoghamdaghy ýlken mәselelerge tereng qarap ýirenuimiz kerek. Basqalay bolmaydy. Bizding qazirgi damu qarqynymyz, mýmkinshiligimiz soghan jaghday jasaydy. Sizderding bәriniz әr elden kelgen bilimdi azamatsyzdar, ózderiniz de bayqaghan shygharsyzdar, bizding damuymyzda keminde bes jyldyq keshigu bar. Al mynau ghalamdastyru kezeninde keshigu biz ýshin óte qauipti. Reseyding Kavkazdy tynyshtandyru reformasy jýrip ketse, biz odan keyingi 10–15 jylda damymay osy kýide otyrsaq, «Tәuelsizdigimizdi saqtap qalamyz» dep men aita almaymyn. Eger Resey últtyq ekonomikasyn eki ese úlghaytsa, biz «artta qalghandardyng (Ózbekstannyn, Qyrghyzstannyng jәne Tәjikstannyn) aldynda jýrmiz» dep maqtanyp jýre beretin bolsaq, onda bizding tәuelsizdikten aiyrylyp qalu qaupimiz bar. Shekaramyzdy syzyp bergennen keyin, eshkim bizge «Tәuelsizdiging mәngilik» dep kepildik bergen emes.
Qytaydyng órleu qarqynyn bilesizder, Reseydi bilesizder. Endeshe, Qazaqstannyng mandayyna ýzdiksiz damu ghana jazylghan. Ýzdiksiz damu arqyly biz ózimizdi-ózimiz últ retinde saqtay alamyz. Ózimizdi-ózimiz Tәuelsiz memleket retinde saqtay alamyz. Songhy ýsh jylda, myna ekonomikalyq reformalar ayaqtalghannan keyingi jyldary, erkin parlament, erkin baspasóz bolsa, oralmandardyng kóp mәselesi ornyqty sheshilip ketken bolar edi. Qoghamdyq talqy arqyly sheshilip keter edi. Bizde sizderding azamattyq alularynyzdyng ózi problema. Sizderge beretin jenildikti korrupsiyagha ainaldyrghan. Pәlendey payyzyn qaytarmasanyzdar, kópshiliginiz kvota ala almaysyzdar. Ony da bilemiz, gazet jazyp jatyr.
Al mynau Litva memleketinde janadan saylanghan preziydent bir Reseyding azamatyna zansyz azamattyq bergeni ýshin otstavkagha ketti. Litva halqy alansyz, qoryqpay, tynysh úiyqtap ómir sýre beruine bolady. Sebebi olar «tóbege shyqqan, biyliktegi kez kelgen adam ózining oiyndaghy jeke maqsatyn istey almaydy» dep sezinedi. Olardyng konstitusiyasynda sonday mýmkindik bar. Kez kelgen biylikting adamy baqylauda. Parlamenttin, baspasózdin, qoghamdyq sayasy kýshterding baqylauynda. Al bizde qansha tólqújat qanday jaghdayda ketkenin kim bilip jatyr?! Mine, osynday mәseleler sizderdi de, bizderdi de tolghandyrady, oilandyrady.
Dәuletbek TOQTASYNÚLY, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty:
– Qymbatty Altynbek Sәrsenbayúly, siz Qazaqstandaghy ýlken oryndarda júmys jasadynyz. Aqparat, mәdeniyet jәne qoghamdyq kelisim ministri bolyp istediniz. Qazirde sol salada jumys jasap otyrsyz. Oralmandardyng taghdyryn bir bilse, siz jaqsy biledi dep oilaymyn. Janadan beri aityp otyrghan oilarynyz, súraqtarynyz óte oryndy. Oralmandardy mazalaytyn súraqtar óte kóp. Ayta bersek uaqyt jetpeydi. Men ústaz retinde, bizding jastarymyzdyng mәselesin qayta aitqan bolar edim. Kóbi oqusyz qalyp jatyr. Biylghy jyly Kýlekeev myrza bәrin qatyrdy. Oralmandardyng 98-100 ball alghan balalary oqugha týse almay qaldy. Olardyng sózin tyndap jatqan eshkim joq. Olardyng jazghan maqalalaryn gazetke baspaydy, eptep bastyrsa keybir aty atalghan aghalarymyz «Eline jalanash qaytaram» degen sekildi sózder aityp, polisiya jiberip ýrkitedi, qorqytady, qysym kórsetedi. Ol oralman zaryn qayda baryp aitady? Sondyqtan sizge Qúday aldy ótinish! Eger sheteldegi bes million qazaqtyng kóz jasy kórsin deseniz, osy sheteldegi qazaq diasporasyna arnalghan bir joghary oqu ornyn ashyp berse. Búghan mamandar jetedi. Múnday mýmkindikke ie bolghanda shetelden kelgen balalar bir jerden dayyndalyp, bir jerden ózi qalaghan oqu ornyna emtihan tapsyryp, týsuine tamasha jaghday jasaghan bolar edi. Qazir Qazaqstannyng týkpir-týkpirindegi joghary oqu oryndaryna 10-20-dan bólinip dayyndyq oqyp berekesi qashyp jýr. Ekinshi mәsele, bizding jastardyng densaulyghy syn kótermeydi. Mýgedek, kemtar balalar men jetim balalardyng mýmkinshiligi esh jerde qarastyrylmaghan.
Odan keyin oralmandardyng kóp payyzy Almaty oblysy men Almatynyng manynda túrady. Egin egip, sharuashylyqpen ainalysatyn bir gektar jer ala almay jýr. Al Almatynyng manynan ýy salatyn uchaskelik jer mýldem berilmeydi. Olardyng ýy satyp alugha qyruar aqshasy joq. Almatydaghy ýiding baghasyn óziniz bilesiz, naryqtyng talabynan asyp ketti. Ipoteka, nesie degenderding auyly bizden alys. Naryqtyq bәsekening shanyna ilese almay jatyrmyz, múnymyz ótirik emes. Jaqyn jyldary Almaty qalasynda baspana arzandaydy degenge óz basym senbeymin. Oralmandar baraholkanyng manyn jaghalap, ýy jaldap, azyn-aulaq sauda jasap, kýnin әzer kórude. Ýiding pәter aqysy da qymbattap ketti. «Baybesik» degen jer berilgen, ol jerding ózi de kýl-qoqsyqtyng ortasy. Sonda bizge Boraldaydyng many bola ma, Qaskelenning many bola ma, Talghardyng many bola ma, oralmandar qonystanatynday qalashyq sekildi ashyq jer berilse. Jer tegin berilse, men oilaymyn osy azamattar ózderi enbektenip bir kýrke salyp alar edi. Sizderding «Aq jol» partiyasynyng halyqqa joldauyn oqydym, ótkende ózinizding joldauynyzda da jaqsy mәseler aittynyz. Bir sheshse osy mәselelerdi sizder shesher dep oilaymyn. Sondyqtan aqparat kenistiginde biz erkin boldyq. Eshkim bizge ala kózben qaramaytyn bolady. Biz beybit ómir sýrsek.
Byltyrghy jyly ónerpaz oralman jastardyng basyn qosyp, «Atameken - altyn besik» degen shaghyn konsert berdik. Biraq ýkimet tarapynan bizge eshkim qoldau kórsetpedi. Jalpy oralmandardyng ónerin dúrys baghalamay otyr.
Shetelde saqtalghan dәstýrli әnder óte kóp. Biz osy dәstýrden kóz jazyp qalmauymyz kerek. Mәselen, bir Qytaydyng ózinde qazaqtyng qanshama әn-kýileri jatyr.
Qazir Almatyda qanghyryp qalu tansyq emes. Qyzmet jasap jatqan bizding ózimiz әreng ómir sýrip otyrmyz, jasyratyn týgi joq. Osy azamattardyng kóbisi jarty kýn júmys istep, jarty kýn biznespen ainalysady. Biz sizding osy kezdesuinizdi «ýlken qút boldy-au!» dep jaqsylyqqa balap otyrmyz. Sondyqtan oralman jastar atynan sizge myqty densaulyq tileymiz. Osy pozisiyanyzdy qoldaymyz!
Altynbek SÁRSENBAYÚLY:
– Oralmandargha jana institut ashu jónindegi mәselege kelsek, ol oilanatyn jaghday. Sebebi, men de oralmandargha arnalghan mamandandyrylghan dayyndyq kurstaryn ashu qajet dep oilaymyn. Ol alghashqy dayyndyq satysynan ótkennen keyin, qalghan qazaqstandyq studenttermen teng týsip, birdey oqysa dúrys bolady. Sebebi, oralmandar institut bitirgennen keyin onyng diplomy basqa instituttyng diplomymen birdey bola ala ma, bola almay ma? Erteng oquyn bitirip alghannan keyin, ol azamattardy júmysqa qabylday ma, qabyldamay ma? degen mәsele tuady. Kim biledi? Bәlkim jergilikti instituttardan da kýshti kadr tәrbiyelep jiberuleriniz de mýmkin. Oghan men senemin. Biraq, dәl soghan, qalghan oqu salasyndaghy naryqty jaulap alghan nemese mynau әrbir tesigin bekitip otyrghan sheneunikter men rektorlar sizderge sonday mýmkindik bere qoya ma, bere qoymay ma? Ol da ýlken mәsele.
Myna Malayziyany jaqsy biletin shygharsyzdar. Mahathir Múhamed «malay halqynyng dәrejesin kóteremin» degen kezde el aldymen óz últynyng sapalyq jaghyna statistikalyq analiz jasaghan. Mәselen, qazir onyng Densaulyq saqtau ministrinen «Elinizde qansha dәriger bar?", – dep súrasanyz jalpy dәrigerding sanyn aitady. Al, «onyng ishinde malay halqy azamatynyng sany qansha?», – dep súrasanyz, malay halqy ókilderining sanyn da naqty aityp beredi. Árbir salagha ie bolatynday adamdargha kәdimgidey esep jýrgiziledi.
Mәdeni, ruhany qúndylyqtar qanday salada, qanday jolmen kelui kerek? Ekonomikada, orta-kishi biznes salasynda. Mәselen, qanday dәrejemen kelui kerek? Sebebi, Qytaydan kelgen, Týrkiyadan kelgen aghayyndardyng búghan beyimdiligi myqty. Bilim salasynda qanday dәrejede kelui kerek? Ghylymda bizde damyghan qanday ghylymy mektepter bar? Olardy nyghaytu ýshin kimder kerek? Qajeti bolsa, shetelden sol azamattardy tikeley shaqyryp alu kerek. Sonda ghana birin-biri tolyqtyryp, memleketting ishki damuyn algha jyljytady. Ol ýshin búghan da memlekettik baghdarlama kerek. Ony sizdermen júmys isteytin әlgi agenttik jasauy kerek edi. Ol agenttikke «tek memleketten aqsha súrap al da, kelgen oralmandargha bólip berip, sonymen qarap otyr» deu jetkiliksiz. Onyng funksiyasy әldeqayda joghary, bólek boluy kerek.
Dosan BAYMOLDA, «Azattyq» radiosynyng tilshisi:
– Shynyn aitqanda «oralman» degen kim? Osyghan әlige deyin dúrys jauap bere alghamyz joq. Ókimet te, jalpy shetten kelgen aghayyndardyng ózi de. Mine, Qazaqstan tәuelsizdik alghanyna 14 jyl tolyp otyr, biz qashangha deyin «oralman» bolyp jýre beremiz? Osy kýni Qazaqstanda oralmandardyng qúqyqtyq mәrtebesin anyqtaytyn jibi týzu zang joq. Oralmandargha qatysty janaghy aitylyp jatqan qiynshylyqtardyng bәri zannyng joqtyghynan shyghyp otyrghan mәsele. Mysaly, «Kóshi-qon turaly» zanda oralmandar jay birneshe bap bolyp engen. Sondyqtan atajúrtqa oralyp jatqan aghayyndar qansha jyl oralman bolyp jýrui kerek? Qazaqstan azamattyghyn alghannan keyin biz ómir baqy oralman bolyp jýre beremiz be? Álde, Qazaqstan azamattarymen birdey qúqyqta bolamyz ba? Joq, biz basqasha adam boluymyz kerek pe?
Juyrda Germaniyanyng Saksoniya ólkesinde Semey oblysynan kóship baryp, әieli nemis Bekbolat degen aghamyz «Azattyq» radiosyna telefon shaldy. Álgi kisining aituyna qaraghanda ol jaqta otandastaryn aldymen qabyldaytyn lageri bolady eken. Sol jerde bir jyl boyy túrghyzyp, nemis tilin ýiretip, mamandyqtary boyynsha dayyndap, qajetti oryndargha bólip-bólip jiberedi eken. Bizde Qytaydan keledi, Mongholiyadan keledi. Qytaydan, Týrkiyadan jәne Irannan kelgen aghayyndar qazaqsha sóilep jýrgenimen, krillisany bilmeydi. Al, Mongholiyadan kelgenderde búl jaghy sheshilgen dese de bolghanday. Óitkeni, Mongholiya kezinde Kenes Odaghynyng yqpalynda bolyp, ondaghy qazaqtar Qazaqstannan oqulyq aldyryp krillisa qarpimen sauat ashty.
Germaniya, Polisha, Vengriya, Mәskeuding joghary oqu oryndaryn bitirip kelgen myqty-myqty ghalym, injener, jurnalist azamattar bar. Olarda da júmys joq, úsaq-týiek sauda isteydi. Shetten kelip jatqan otandastardy qabyldaytyn ortalyqtar ashyp, Qazaqstannyng jer jaghdayyna qaray beyimdep ornalastyrsa sauap is bolar edi. Mysaly qazir Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng janynan ótseniz, jylaghyng keledi. Qytaydan kelgen qanshama aghayyn ne isterin bilmey shyryldap jylap jýredi. Anau «Qazaq kuәligin» alu ýshin Syrtqy ister ministrligi konsuldyq departamenti men Qazaq qauymdastyghynyng arasynda aptalap kezek kýtedi. Ol kisilerding qújattaryn audaryp, retteytin, jol silteytin eshkim joq. «16 qújat kerek» dep jazyp tastaghan, sol «qújatty jiyamyn» dep sandalyp sharshap jýr. Oralmandardy eng qinaytyn nәrse Qazaqstandaghy burokrattyq jýie. "Qazaq kuәligi" degenning mende de bireui bar. Onyng týkke de keregi joq. Sóite túra tirkeluden bastap, azamattyq alugha deyingi birneshe basqysh osy «Qazaq kuәliginsiz» bitpeydi eken. Ayta bersek, osynday jaghdaylar óte kóp.
Múhan MAMYTHAN, kәsipker:
– Alteke, әngimeni tótesinen bastay bereyin. Qazaqstanda 8 million qazaq túrsa, shetelde 5 million qazaq bar. Qyrghyzben salystyryp aitqanda, shetelde bir memleketting qazaghy túrady degen sóz. Mine, qazaq óstip ekige bólinip túrghanda «osy 5 million qazaq Qazaqstangha kerek pe?» degen súraq tuady. Shyghysta qytay, batysta orys túrghan kezde ata-babamyz bizge tastap ketken osy úlanghayyr jerge qalay ie bolamyz? Osy bar qazaqqa maldanyp, arqany kenge salyp jýre beretin bolsaq, keyingi taghdyrymyz ne bolmaq?! Joq, bayaghy Abylay hannyng ýsh jýzding basyn qosqany sekildi, annan, múnnan kelgen az ghana qazaqqa bola «qazaqtardy atajúrtqa oraltyp jatyrmyz» degen qúry ataq ýshin kerek bolsa, onda qajeti shamaly. Shyn mәninde oralman kerek bolatyn bolsa, biz aldymen «Kóshi-qon zanyn» qayta qarauymyz kerek. Óitkeni «Kóshi-qon zanynda» elge keletin aghayyndardyng qaysy ónirge, qaysy audangha, qaysy auylgha, tipti mamandyghy boyynsha júmysqa ornalastyru kerektigi jazylmaghan. Eng bolmaghanda oralmandardy qansha jylda kóshirip alugha bolady? Kelgen song baspana men júmyspen qalay qamtu kerek? Balalarynyng oqu mәselesin qalay sheshu kerek? Osynday súraqtar tóniregindegi ýlken strategiyalyq josparlardy Ýkimet ne Agenttik aldyn ala jasap aluy kerek edi. Qazir múnyng bireui de joq. Sondyqtan «Kóshi-qon zanyn» janaghy aitylghan strategiyalyq jobagha sәikestirip jasau kerek. Sizder Kóshi-qon agentiginen «oralmandardy qalay ornalastyryp jatyrsyzdar?» dep súrasanyzdar, olar onyng birinede jýieli týrde jauap bere almaymaydy.
Qazir oralmandardyng kóbi «biri Aqsayda, biri Kóksayda...» degen sekildi ynghayy qay jerge keledi, sol jerge ornalasyp jatyr. Onyng ózi problema tughyzyp otyr... Mysaly tirkelu jaghdayyn aitayyq. Narynqolgha kelgen oralman jergilikti oryngha tirkelu ýshin Narynqoldan Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghangha barady nemese Almaty qalasyndaghy bólimshesine kelu kerek. «Kóshi-qon zany» dúrys jazylsa, múnyng bәrin jergilikti әkimshilik rettegen bolar edi. Olardy Almatygha, Taldyqorghangha sabyltudyng ne qajeti bar?! Múnyng bәri «kóshi-qon mәselesindegi әlsizdik» dep atalady.
Ziyalylar turaly bir mysal keltireyin. Qazaqstan Qytaygha jylyna myndap oqushy jiberip, budjetten arnayy qarjy bólip oqytady. Al, Qytaydan әr mamandyq boyynsha joghary bilim alyp kelgen oralmandardy nege júmysqa tartpasqa. Búl da «Kóshi-qon turaly» zannyng әlsizdiginen. Óitkeni, oralman ziyalylar turaly bap mýlde joq. Olarmen qazir tórtinshi jýzge ainally...
Qazirgi bizding zang myn, million gektardan jer alyp alghan oligarhtardyng qúqyghyn qyzghyshtay qorghap otyr. Qara halyq pen shetelden kelgen oralmandar últaraqtay jerge zar bolyp qally. Oralmandargha Qazaqstan azamattyghyn alghan song jer beremiz deydi de, azamattyqty alghan song jer súrasa, «jer joq» deydi. Jer bólinip ketken nemese bayaghyda satylyp ketken. Sonda endigi kelgen oralmandardy qaytu kerek? Álde jeri kóp baylargha úlyn qúl, qyzyn kýng jasap beruimiz kerek pe? Múny da oilanu kerek?!. Sondyqtan sizder sekildi halyqtyng múnyn tyndap, mәselesin sheshuge kómektesushiler parlamentke kóp baruy kerek. Biraq qazirgi biylik sizderdi parlamentke jibertpeuge tyrysady.
Altynbek SÁRSENBAYÚLY:
– Býkil bizding qoghamymyzdyng ishinde bar problemalar, siderding bizding memleketimizge kelgennen keyin, últpen birigulerinizge kóptegen qiyndyqtar tudyryp otyr. Ol sizderding oralman bolghandyqtarynyzdan tughan joq. Ol qoghamymyzdyng ishki qayshylyghynan tuyndaydy. Janaghy sizder aityp otyrghan korrupsiyanyng belgili bir bóligi sizlerge ghana qatysty emes. Ol memleketting damuyna qatysty ishki problema. Solay ghoy? Ekinshi, әleumettik nemese basqaday mәselelede sizderdi dúrys baghalaudyn, dúrys josparlaudyng jetimsizdigi. Sizder oralman bolghan song әdeyi josparlamay otyrghan joq. Óitkeni osy mәseleni josparlaytyn, baghalaytyn bizding biylikte memleketshil adamdar, bilikti adamlar az. Biylikting jýiesi dúrys jasalmaghan. Ýshinshiden, sizder alyp kelgen ýlken ruhani, mәdeny potensial әdeyi eskerilmey jýr. Ol әste de sizderding mәdeni, ruhany potensialdarynyzdyng ýlken jәrdemining әlsizdiginen emes. Qazaq últynyng jalpy mәdeni, ruhany damuy qazir bizding memlekette arbanyng eski donghalaghy siyaqta. Sondyqtan da sizder kirige almay kelesizder. Sizderding kóptegen problemalarynyz bizding qoghamnyng ishki qayshylyghynan tuyndap otyr. Al sizder tólqújat alghannan bastap «oralman» degen sózdi úmytularynyz kerek. Sebebi, sizder azamattyq alghan song osy jerding azamatysyzdar. Sizderding qýqyqtarynyz da, mýmkinshilikteriniz de bizben birdey, ten. Biz osy dәrejege jetuimiz kerek. Ol dәrejege nege jete almay jatyrmyz? Sebebi, bizding últtyq oilau, damu dәrejemiz әli de tómengi jaghdayda qalyp qoyghan. Al sizder kelgennen keyin tek qorghanshaqtay bermey, belsendi polisiya ústanularynyz kerek. Ásirese, jalpyúlttyq mýddeler jóninde. Mәsilen, sizderding kópshiliginizde biz bilmeytin artyqshylyqtar bar. Til jóninen, din jóninen, dil jóninen, jer jóninen. Bizding Qazaqstanda kóp azamattar aitpaghan jana, tosyn әngimelerdi sizder aita alasyzdar. Sonda siz ben biz birigip sheshuimiz kerek. Sonda ghana birige alasyzdar. Sonda ghana sizder tórtinshi jýzge ainalmaysyzdar, sonda ghana 13-partiyagha ainalmaysyzdar. Sizder ózderinizge jaqyn últtyq demokratiyalyq baghyt ústanghan partiyagha kirip, sodan qoldau tabularynyz kerek. Soghan qoldau kórsetsenizder ol sizderding partiyalarynyz. Kez kelgen partiyany qoldau degen saylaudan ótkizu ghana emes, sol partiyany damytu, sol partiyany ilgeriletu. Sonyng ishine aralasyp, últtyq mýddeni kýsheytu. Sonda ghana sizder ózderinizge ózderiniz kómektese alasyzdar. Al eger saylauda dausymdy berdim, bitti desenizder, onda bolmaydy. Kez kelgen partiyagha ýnemi jana kýshter kelip qosylyp, ýnemi damyp, algha jyljyp otyruy qajet. Eger ol partiya halyqtan qoldau taba almasa ómiri úzaqqa barmaydy. Keyde bizden súraydy: «Osy sizderde 5 tóragha, búl kóp emes pe? Bireuin tóbelerinizge qoyyp almaysyzdar ma?» dep. Bizding mindet bireuimizding tóragha boluymyz emes, bizding maqsat – demografiyalyq últtyq bir partiya qalyptastyru. Bizding últ aldyndaghy paryzymyz da, mindetimiz de solay bolmaq. Bas-basymyzgha kósem bolu emes, elge qorghanysh bolatyn dúrys partiya qalyptastyru. Maqsat sol. Al beseuimizden basqa bir azamat shyghyp kelip bizge jetekshilik etse, biz ol azamatty tik túryp, qol soghyp qarsy aluymyz kerek. Sizder de Qazaqstan azamattyghyn alghan song aldylarynyzgha ýlken maqsattar qonlarynyz kerek. Kelgen әrbir adamgha deyin solay boluy kerek. Biz birigip ishki qayshylyqtarymyzdy sheshsek, býtkil qazaqstandaghy problemalar sheshile bastaydy. Sonda baryp sizderding de problemalarynyz ózdiginen sheshiledi. Ol ýshin últtyq iydeologiya basty oryngha shyghyp, memlekettin, biylikting salmaghy azangy kerek.
Men Narynqol audanynda óstim. Men bilemin, 1958-63-shy jyldary Qytaydan kelgen azamattar bizding audanda kóp túrdy. Solardy Kenes Odaghy jergilikti halyqtardan bólip, «qytaylyq» dep atatqyzyp qoydy. Olardy 1990 jylgha deyin 30 jyl «qytaylyq» dep atap keldi. Sol kisilerding keybireui әri-beriden keyin kommunistik partiyanyng qataryna ótken adamdar... «Mongholiyadan kelgen», «Qytaydan kelgen» degen әngimeler órbimes ýshin sizder últtyng aldynghy shebinde shyghularynyz kerek. Mýmkindiginshe aldyda bolu kerek. Shyndyghyn aitqanda, biz 1990-shy jyldardyng basynda tәuelsizdik qarsanynda daghdarystaghy últ boldyq, әli de sol daghdarys bar. Tilding daghdarysy, últtyng teng jartysy ózining tilin bilmeydi. Solay ghoy? Bolymystyq daghdarys. Ne orys emes, ne qazaq emes, ne shýrshit emes. Sonday bolyp kettik. Dinning daghdarysy, 90 payyz ateiyistik kózqaras. Kenes Odaghy qúlaghan kezde odan shyqqan halyq tәuelsizdikke ie bolugha, shyndyghyn aitqanda, ishki mýmkinshiligi joq boldy. Áli de sol kezdegi jetimsizdik qayta-qayta bilinedi. Halyqtyng ózinen de bilinedi. Al biylikte otyrghandardyng is-әreketinen soraqy bolyp kórinedi. Osyny siz bop, biz bop qayta jasauymyz kerek. Qazaqstan degen bәrimiz minetin bir keme ghoy. Eger tek qana biylik jóninde anau-mynau dep otyrsaq, mening biylikte 14 jyl jýrgende týsingenim, búl kemeni kýrdeli jóndeuden ótkizbesek, úzaqqa baratyn keme emes. Sondyqtan sizderding azamattyq pozisiyalarynyz kerek. Bizge qosylynyzdar. Birge bolayyq. Birge qúndylyqtar jasayyq. Sonda ghana sizderding balalarynyzdy, nemerelerinizdi, «oralman» dep eshkim kózine shúqymaytyn bolady. Qazaqtyng myqty azamaty dep qaraytyn bolady.
Qazir bizding partiyagha «últshyl partiya» degen әngime shygharyp jatyr. Biz últtyq namysty jaqsy kóretin partiyamyz. Qazaqtyng últtyq namysy bolmasa, búl jerde bereke bolmaydy. Búl jerde memleket bolmaydy. Ana Yugoslaviya siyaqty byt-shyty shyghady. Onday byt-shyty shyghu birde-bir halyqqa kerek emes, Qazaqstan túrmaq. Al qazaqtyng bar baylyghyn qaltasyna salyp, zauyttaryn iyelep alghan Mashkevich sekildilerding kózin shúqyp kórsete bastap edik, bizdi dereu «últshyl, mynau últtyng birligin búzyp jatyr» dep aiyp tagha bastady. Biz endi Mashkevichting «últyn» aitqamyz joq qoy, onyng zauyttardy qanday jolmen menshiktenip alghanyn aittyq qoy. Eger qazaqtar solay alyp alsa, bizdi de solay aitqan bolar edi. Ekinshi bir ýlken mәsele, myna «últtyq ekonomika» degen bar. «Sonda ishki ónimde qazaq últynyng ýlesi qansha payyz?» dep sanap kóretin, bas qatyratyn kez keldi. Men oilaymyn, 1-2 payyzdan kóp emes. Ol sayasat ýshin emes, qyzyghu ýshin. Sonda kóretin edik. Ózderiniz bilesizder, myna Malayziya 1960 jyly tәuelsizdik alghannan keyin malay últynyng ishki ónimindegi ýles salmaghy 1-aq payyz bolghan. Sodan song 1969 jyly ne jaghdayda qaldy? Biz onday jaghdaygha deyin jetkizbeuimiz kerek. «Memleketting kýshimen últqa bir nәrse tartyp alyp ber» dep otyrghanymyz joq. Últtyng damuyna jaghday jasauymyz kerek. Mýmkinshilik ashuymyz kerek. Jalpy ekonomikamen shúghyldanghanda «múnda últtyq ýles salmaghy qalay?» dep bir kóz salyp qoygha bolady. Sonda ghana mýmkinshilik bolady. Sizderge últtyq ónim jasaugha mýmkinshilik tughyzatyn jer berilmey jatyr. Onda sizder qalay últtyq ónim óndire alasyzdar? Onda sizderding qanday últtyq ýles-salmaqtarynyz bolady? Bizding últ jәrdemaqy men zeynetkerlikpen budjetten bir nәrse alyp ómir sýretin masyl, mesheu últqa ainalyp ketpeui kerek.
Qazirding ózinde jer bólisin qarasanyz qazaqtar qúnarsyz, naryqtan alys jerlerde otyr. Búl problema ghoy. Demek, eger últtyq tendik mәselesin oilasaq, ol azamattardy qúnarly jerlerge, naryqqa ynghayly jerlerge alyp shyghuymyz kerek. Qazaqstannyng ishki qúrylymyn qayta qarap, belgili mólsherde qazaqtardy bir jerden ekinshi bir jerge kóshirip, «oralman» jasauymyz kerek. Qostanaygha, Kókshetaugha, Soltýstik Qazaqstangha jyljytuymyz kerek.
Men Naryn qúmynyng ishinde otyrghan bir qariyanyng ýiinde boldym.
– Aqsaqal, Oralgha jaqynyraq bir jerde kóshpeysiz be? Naryqqa jaqyn bolady. Egerde bir siyrdy soyyp 600 shaqyrym jerge aparsanyz, onyng narqy aspandap ketedi, – dep týsindirdim ghoy bayaghy.
– Áy, shyraghym, ata-babamnyng molasy osynda ghoy, – deydi.
– Molagha kýn sayyn barasyz ba? – desem.
– Joq, jylyna bir-eki ret, – deydi.
– Sol Oraldan da kelip túrugha bolady ghoy jylyna bir-eki ret. Mine, sonday jalghan qaghidalar bizding basymyzgha ornyghyp qalghan. Biz ekpindep, ekonomikagha qosyluymyz kerek. Al memleketting basyna kelgen sayasatshylar soghan aqyryn-aqyryn jol ashu kerek. Ayghaylamay, ret-retimen. Deputattar sonday zandar qabyldauy tiyis. Ýkimettegiler aqyryn-aqyryn esikti ashyp qoiyy kerek. Sonda ghana songhy 10-15 jylda myna tәuelsizdikke ie boludyng mýmkindigin iyelenemiz. Qazirgi iyeligimiz – formalidyq. Al últtyq burokratiya jemqorlyqqa әbden dendep ketken. Demek, densaulyghy jaqsy emes, auru. Erteng ol qúlasa, halyqtyng mýldem seniminen shyqpasa, ol últqa ie bolatyn – dinbasy da joq, últqa ie bolatyn – sayasy kýsh te joq, últqa ie bolatyn – basqa qoghamdyq úiymdar da joq bolady. Mineki, basty shyndyqty taratyp aitsaq osynday. Eger ghayyptan tayyp býgingi biylik qúlasa, «Otan» partiyasy eki kýnning ishinde tarap ketedi. «Asar» partiyasy «Otan» partiyasy qúlaghannan keyin bir kýnnen keyin tarap ketedi. Solay ghoy? Sodan keyin myna últqa kim ie bolady? "AIST" pa? "AIST" sol kýni... úshyp keter! Sonyng ar jaghyn oilap qarasaq, biz nege sayasatqa keldik? Nege jýrmiz? Sizder biylikting sózin sóilep jýre bermeysizder me? Mәselege terennen ýnlisek, bәrining «soqtasy» terende jatyr. Últqa ie bolatyn kýsh qalmay qaluy әbden mýmkin. Onda býgingi biz әngime etip otyrghan oralmandar ghana emes, osynda ejelden túryp jatqan qazaqtyng jaghdayy qiyndap ketedi.
Men sizderding biraz uaqyttarynyzdy alyp qoydym. Búl birinshi kezdesuimiz bolghanymen, songhy kezdesuimiz emes shyghar dep oilaymyn. Azamattargha, arttarynyzdan kelgen aghayyndargha osy әngimelerimizdi jetkizinizder.
Rahym AYYPÚLY, kәsipker:
– Alteke, myna qarbalas kezde uaqyt bólip kelgeninizge raqmet aitamyn! Osy otyrghan oralman ziyaly qauym ókilderining artynda myndaghan, on myndaghan adam bar. Býgingi bolghan әngimelerdi solargha jetkizedi dep esepteymiz. Osy otyrghan aghayyndar "Aq jol" partiyasynyng baghdarlamasyn jaqsy bilgendigi ýshin, partiyagha tileules bolghandyghy ýshin kelip otyr.
Álimjan Áshimúly
Abai.kz
