Devalivasiyany ýsh mәrte bastan ótkergen Qazaqstannyng tól tengesi qazirgi qúnyn qansha uaqytqa deyin ústap túra alady? Sarapshylar bir dollar ýshin 185 tenge bolyp belgilengen baghamdy artyq qormen jasaldy dep esepteydi. Desek te búl tenge aldaghy jyldary qúnsyzdanbaydy degenge kepildik bola almaydy. Sarapshy Aydar Álibaev elimiz naqty óndiris oryndaryn ashyp, ónerkәsipti jolgha qoymayynsha, tenge aragha belgili bir merzim salyp qayta qúnsyzdanady dep esepteydi.
Devalivasiyany ýsh mәrte bastan ótkergen Qazaqstannyng tól tengesi qazirgi qúnyn qansha uaqytqa deyin ústap túra alady? Sarapshylar bir dollar ýshin 185 tenge bolyp belgilengen baghamdy artyq qormen jasaldy dep esepteydi. Desek te búl tenge aldaghy jyldary qúnsyzdanbaydy degenge kepildik bola almaydy. Sarapshy Aydar Álibaev elimiz naqty óndiris oryndaryn ashyp, ónerkәsipti jolgha qoymayynsha, tenge aragha belgili bir merzim salyp qayta qúnsyzdanady dep esepteydi.
– Aydar Baydәuletúly, Últtyq bankting tóraghasy Qayrat Kelimbetov reseylik “Ogonek” jurnalyna bergen súhbatynda jarty jyldyng ishinde tengening búrynghy baghamyn ústap túru ýshin 6,4 milliard dollar júmsalghanyn, sondyqtan devalivasiya mәjbýrli shara bolghanyn aitty. Búl rasynda da solay ma, әlde odan qashyp qútyludyng joly bar ma edi?
– Joq, odan qashyp qútyla almaytyn edik. Búl – osymen tengening ýshinshi mәrte devalivasiyagha úshyrauy. Alghashqy eki qúnsyzdanu әlemdik daghdarys kesirinen boldy dep, onyng sebepterin syrttan izdedik. Al qazirgisine Resey rublining qysymy bolmasa, basqa syrtqy faktorlar әser etken joq.
Óz basym devalivasiyanyng birneshe sebebin atap óter edim. Birinshiden, Resey rublining qúnsyzdanuy. Búl bәribir tengege әser etpey qoymaydy. Ekinshiden, әdette tengege múnay baghasy әser etetin. Qazir qara altynnyng baghasy túraqty, barreline 100 dollardan artyq. Sondyqtan múnay faktory da joq. Degenmen tengege búl joly tau-ken metallurgiyalyq ónerkәsip sektoryndaghy shiykizat baghasynyng tómendeui әser etti. Metaldyng әlemdik naryqtaghy baghasy arzandady.
Taghy bir sebep – memlekette aqshanyng tiyimsiz júmsaluy. Múnaydan týsken tabys, budjet qarjysy, halyqtan salyq retinde jinalatyn alym-salym kóp-kórim bolghanymen, búl aqshagha zauyt-fabrikalar salynbady. Biz eshtene óndirmeymiz. Olay bolsa, tengening qúnyn toltyratyn eshtene joq. Onyng qúny joq, ol bos, bylaysha aitqanda tek dollargha baylauly múnay tengeleri. Múnay baghasyna tәueldi múnay tengeleri desek te bolady. Ónerkәsip jәne tútynushylyq tauarlar, qyzmetter, azyq-týlik týrindegi naqty baghasy joq.
Ózge damyghan elderge ekonomikalyq daghdarys nelikten onsha auyr tiymeydi? Sebebi olardyng ekonomikasy myqty. Al myqty ekonomika degen ne? Búl óz elin ónerkәsip, óndiris tauarlarymen qamty alatyn, óz elin kiyindiretin, óz elin tamaqtandyrugha qabiletti ekonomika. Bizde múnyng biri de joq. Sondyqtan tenge әlsiz.
Songhy on jyldyng ishinde yuanining dollargha qatysty qúny otyz payyzgha kýsheydi. On jyl búryn 100 dollar ýshin 805 yuani berse, qazir 600 yuani sanap beredi.
Tayland baty turaly da osyny aitugha bolady. Bes jyl búryn battyng qúny bir dollar ýshin 42-43 bat bolsa, qazir ol 31-32 batqa jetti. Nelikten? Bylay qaraghanda, Taylandtyng eshqanday shiykizaty joq. Qytayda shiykizat bar bolghanymen, ol elding tútynu kórsetkishi joghary, sondyqtan shiykizatty syrttan satyp alady. Shiykizaty joq nemese tapshy elderding ózi valutalaryn nyghayta aldy. Sebebi búl elderding óndirisi jolgha qoyylghan,óz ónerkәsibi bar. Býkil tútynushylyq qajettilikterin ózderi óteydi. Qytay óz qajettilikterin bylay qoyghanda, әlemning jartysyn kiyim-keshek, basqa da tauarlarmen qamtamasyz etip otyr. Valutasy sondyqtan myqty.
Devalivasiyanyng taghy bir sebebi – Resey rubli әlsiregendikten, bizding eksporterler útyla bastady. Olardyng býkil әreketi arzandady degen sóz. Al bizding elde eksporterler mýddesi aldynghy oryngha qoyylady. Eksporterlerdi qoldau ýshin de devalivasiya jasaldy. Olargha myqty tenge tiyimsiz.
– Aqshany ondy-soldy shashu, tiyimsiz júmsaudy qúnsyzdanudyng bir sebebi retinde aittynyz. Búl rette memlekettin burokratiyalyq apparaty turaly sóz bolyp otyr ma?
– Memlekettik imidjdik jobalargha kóp aqsha júmsaydy. Aziada, Ekspo, taghy da basqa sharalargha ketetin shyghyn shash etekten. Búl bizge tabys әkelmeydi, kerisinshe, is-shara ayaqtalghan song sol qondyrghylar men qúraldardy ústap túru ýshin de aqsha ketedi.
Eldegi burokratiyalyq apparat ta tym ýlken. Ministrlikter, әkimdikter, memlekettik kompaniyalar, “Samúryq-Qazyna” últtyq әl-auqat qorynda qyzmet etip jýrgen jýz myndaghan adam budjet esebinen qarjy alady. Kýshtik qúrylymdar, әsker da solay. Olardyng eshqaysysy eshtene óndirmeydi. Tek memleket esebinen jaqsy qarjy alyp kýn kórip jýr. Bar óndiretini – qaghazdargha jazylghan jobalar, paydasyz konferensiyalar.
– Demek, búlay jalghasa berse, aldaghy jyldary da devalivasiyadan kóz ashpaytyn shygharmyz?
– IYә, devalivasiya bola bermek. Biraq onyng naqty merzimin, aragha qansha jyl salyp tenge qayta qúnsyzdanatynyn tap basyp aita almaymyn. Qazir devalivasiya artyq qormen jasaldy. Osy qor tengeni birneshe jyl boyy dealivasiyalamay, beyqam ómir sýruge mýmkindik beredi. Áriyne, múnyng ózi múnay qúny tómendemegen jaghdayda ghana mýmkin nәrse. Al eger múnay 70-60, tipti 50 dollargha deyin qúldyrasa, bizdi taghy da devalivasiyalyq prosester kýtip túr.
Desek te elde zauyt, fabrikalar joq bolghandyqtan, bәribir devalivasiya bola bermek. Al qazirgi sayasy rejimde zauyt, fabrikalar salynbaydy. Sebebi múnyng tәuekelderi tym kóp. Jemqorlyq kórsetkishi joghary, onyng ýstine bólingen qarjy talan-tarajgha týsedi. Demek, tyghyryqtan shygharar jalghyz jol – sayasy ózgerister. Bizge tәuelsiz sottar, әdiletti jolmen saylanghan parlament, halyqqa jәne parlamentke esep beretin ministrler kerek. Sheneunikterding halyq aldyndaghy jauapkershiligi boluy kerek. Sheneunikter baghdarlamany qalay oryndady, budjet qarjysyn qalay júmsady, sol ýshin jauapkershilikti atqaryp, parlament aldynda esep berui tiyis.
Búlay bolmayynsha, bizding ekonomika devalivasiyalyq bola beredi. Devalivasiya osy ekonomikanyng mazmúny bolyp túr.
– Tenge devalivasiyasynan keyin halyqtyng salymdary, onyng ishinde zeynetaqy salymdary da qúnsyzdandy. Búdan shyghudyn qanday joly bar?
– IYә, júrttyng zeynetaqy salymdary, banktegi depozitter, jastyqtyng astyna jasyrghan jighan-tergeni, jalaqysy qúnsyzdandy. Onyng ýstine bәri syrttan әkeletindikten, tauarlar baghasy da ósedi. Halyqtyng satyp alu qabileti tómendedi. Bylay qaraghanda, zeynetaqy shottarynda jatqan halyqtyng salymy tengemen saqtalghandyqtan ol sol kýiinde jatqan siyaqty. Desek te ol qarjynyng qúny tómendedi. Múny endi óteytin naqtyly mýmkindikter de joq.
Múnday jaghdayda tyghyryqtan shyghudyng jalghyz joly – júmys berushiler jalaqyny 20 payyzgha kóterse, múnyng septigi tiyer edi. Biraq ony bәri birdey jasay bermeytini týsinikti.
Múnday jaghymsyz ýrdisterding ishinde kónil júbatatyn jalghyz nәrse – bәribir shiykizat resurstarynyng arqasynda tengening әiteuir bir qúny bar. Shiykizaty joq postkenestik memlekettermen salystyrghanda bizdegi jalghyz jaghymdy nәrse – osy shiykizat bolyp túr.
– Ángimenizge raqmet!
Ángimelesken
Elnúr BAQYTQYZY.
"Jas Alash" gazeti