(Amanhan Álimúlynyng «Ataqonys» jyr jinaghyn oqyghanda)

Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin,

Shekpen jauyp ózine qaytaramyn.

Múqaghaly Maqataev

(Amanhan Álimúlynyng «Ataqonys» jyr jinaghyn oqyghanda)

Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin,

Shekpen jauyp ózine qaytaramyn.

Múqaghaly Maqataev

Kýngeyden lekite soqqan kerimsalmen ilese úly dariya jaqtan jyly dymqyl lep, jiyde júpary, jusan men dermenening aralas ashqyltym iysi jelpiydi qaghilez qanatymen jelpuishtey. Birtýrli ómir tynysy kenip sala bergendey. Oq jylan arbady ma, joq tiytimdey taghdyryna tótenshe qauip tóndi me, tang qylang bergennen kókke shyrlap, júdyryqtay bozsha qús әlemdi tәtti әuenmen әldiyledi. Búl qyrdy qúshtarlyqpen kezip, el-júrtynyng túrmys-tirshiligine elgezek qúlaq týrip, kiyeli asatayaqty Qyzyr Ata núrly nazarynan tasa qaldyrmay jýrgendey. Ol altyn besikte bolashaqpen birge jyr terbetken auyldy da ainalyp ótpey, ystyq qamqorlyq qúshaghyna alyp, bәle-jaladan qorghashtap kele jatqan syqyldy. Qanshama yrghasyp, keyde itjyghys týsip, kýn men týn almasyp, qayda da әli jasampazdyq pen joyympazdyq kýshteri teke-tires jaghalasa jalghasyp, olardyng arasyndaghy ymyrasyz bitispes mәngi maydan tolastap tausylmaytynday. Beymaza mezgilding biyik minberinen sony kórip túryp, әleumettik-qoghamdyq qúbylystardyng dýmpu jaryqshaghy suretker jýregi men sezimine shauyp, olardan beytarap beyjay qala almaydy. Údayy ótkir ústaranyng jýzinde jýretin adam endi qaytedi?

Talant tughan topyraqqa tartyp tuady. Amanhan Álimúlyn Syr boyynan, Arystandy – Qarabastyng ótinde jatqan ólkeden ótejara ony bólip ala almaytynymyz sondyqtan. Jalpygha tәn taqyryp onyng Prometey otynday alaulaghan jyrlarynan da jaqsylyq pen jamandyqtyn, zayyrlyq pen zúlymdyqtan, parasattylyq pen púshaymandyqtyn, tuasy júmyrbasty pendede bola beretin kýrdeli qadir-qasiyetteri men bitim-bolmystardyng nobayy men nyshandaryn angharu qiyn emes. Ol túldyrsyz, aitaqyr aidalada tughan joq. Kýni keshegi jahany qúbylys Jambyl Jabaev ústazdarynyng biri Maylyqoja, Kenesary hannyng kýieubalasy batyr әri aqyn Mәdeliqojanyng kindik qany tamyp, shandaghyna aunap-qunaghan jer. Aqyndar men arghymaqtardyng qasiyetti mekeni, taza qazaq iysi anqyp túr. Tayauda ghana Astananyng jas zertteushisi Ghaziz Qoylybaev dýniyeni dýr silkindirgen Shynghys qahannyng Arystyng Syrgha qúyar saghasynyng ong jaghynda jerlengenin búltartpaytyn qújattar men derekter arqyly dәleldep beretinin mәlimdedi. Eger búl shynymen ras bolatyn bolsa, tek oqigha bolyp esepteletini yqtimal. Búl jer de Qojatoghay auylyna tiyip túr. Demek, qasiyeti arylmaghan qútty qonystyng keleshegi alda әli. Amanhannyng alghashqy qarlyghash talpynysy osy aimaqtan bastalyp, balapan jyrlary temirqanattanyp, qatayyp, búghanasy bekidi.

Janylmasam, 1968 jyldyng jazy. Mәskeuding M.Gorikiy atyndaghy Ádebiyet institutynyng ýshinshi kursyn tәmamdap, shymshaharda demalyp jatyr edim.

– Au, aghayyn óstip ýn-týnsiz jata beresing be? Bizge týsken ólenderge sholu jasap ber, – dep oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetinen qonyrau shalyp, qolqa saldy. Sonda kóp belgisiz oqyrman ólenderining ishinde mektep oqushysy A.Álimúlynyng ayaq alysyna kónil audaryp, airyqsha aitylghan bolatyn. Endi esime oraldy.
O, mening jarqyn asyghyp kýtken aq tanym,
On jeti kóktep japyraq jaydy baqtarym.
Alysqa tartqan arghymaqtardy kórgende
Kelmeydi eshbir ayaldamagha toqtaghym, – deytin ol әuelgi jyr saparynda. Búl kezdeysoq emes. Odan ýlken aqyn shyghyp, qoltanbasy qyzyq qalyptasty. Ol aqyn ba? Aqyn bolghanda da, qanday aqyn! Alty asqardy artqa tastap, kemeline kelip, sóz sanlaghy sәigýlikter sapyna qosyldy. Almatynyng bergeni azday ol Mәskeu mektebinen ótti. Kóp kórip, kókirekke kóp tәlim týidi. Syr boyynda asau jelmen jarysyp, tabanyn shóngesine tildirip jalanayaq jýgirgen býldirshin bala men ashy-túshysy qatar keletin ómirdegi bal mahabbat, tamyljyghan tabighat, adam men zaman, t.b. manyzdy taqyryptargha barghanda shynayy sheshim tauyp, ózinshe órnektep, ashyna, ashyla jyrlau A.Álimúly shygharmashylyghynda bolatyn asyl aishyqtar. Qazaq ólenin bútarlap, satylap buynyn syndyrmay-aq ishtey qúlpyrtyp týrlendirdi. Týrine týr qosyp, mazmúnyn bayytty. Últtyq poeziyanyng ruhany kókjiyegin keneytip, mýmkindikterin ashty. «Ataqonys» kitabyndaghy bas­ty beyne aqynnyng ózi ne lirikalyq keyipker. Shelekbas iyt, syryq ­moyyn tyrna, býkir toranghyl, altyn balyq Ay, sypyrushy qúnys qart, mahabbat maqamdaryndaghy erni kýigenshe sýiisetin eki jas – búnyng bәri Amanhannyng tól tabysy, kózimizge ystyq basylar bekzat bolmystar. Barlyghyn ol ghashyq kózben kóredi. Kez kelgen tuyndy syrly suretke tolyp, kesteli kórinis kókeyge qona ketedi. Mәselen:

Qystaghyday qytymyr joq minezi,
Kýnning qyzyp keledi otty kózi.
Byldyr-byldyr búlaqtyng tili shyghyp,
Búldyr-búldyr mezgilding ótti kezi.

Shoqtay janyp túr, әne, esken leppen,
Boyjetkenning kózine kóshken kóktem.
Syr jaghalap barady so bir súlu,
Bozbalanyng kókeyin tesken kópten.

Júpar iysi jiydening esti ala,
Jasarghan bir keyipti keshti dala,
Kóniline jel bitip kóktemmenen
Qas-qaghymda qarystay ósti bala.

Túr almastan kók aspan jerden kózin,
E, Jaratqan, bәrinde bergen de ózin…
Kóz aldyma keledi o bastaghy,
Qozy-laqtay, o, tirlik órgen kezin.

Qanday kózayym kórinis! Qúldyghynyz bolyp keteyin, búny jyrdyng qay móltek taqyrybyna jatqyza alasyz. Tabighat lirikasy ma? Joq, mahabbat syryn sherte me? Álde jayrandaghan jastyq dausy ma? Býkil kónil-kýy jymdasyp, qozghalysqa týsip, siqyrly sipat jandy arbaydy. Eng bastysy, minez bar. Eger poeziyada (әdebiyette dey beriniz) minez-qúlyq, is-әreket, qimyl-qozghalys bolmasa enbek esh, túz sor. A.Álimúlynyng órnekti de, kórnekti ólenderi keudeden iyterip, syrtqa teppeydi, qayta qúiqyljyghan qiyalgha qanat bitirip, terenine tartady. Kitapqa jazghan onyng kiltindey tizginqagharda daraboz daryn, Memlekettik Abay atyndaghy syilyqtyng iyegeri Esenghaly ­Raushanov ondaghy ólenderdi baqayshyghyna deyin shaghyp taldaugha tyryspay shygharmashylyqtaghy bas­ty-basty baghyt-baghdardy baghamdaudy maqsat etkendey. Ári onysy aqtalyp túr. Aqyn Syr suyna ayaghyn malyp otyratyn ghashyqtar turaly jii jazady. Oqulyqqa enetin onday óleng «Ataqonysta» da bar:

Qas pen kózdin, bauyrym arasynda,
Asqaq keude sonyna qarasyn ba?
Basym ketip barady bileginde,
Sanam ketip barady sanasynda.

Jaulap alghan janymdy talma keshte,
Keremet kýn keshegi qalmady este.
Ernim ketip barady erininde,
Shayqalady shattyghym alma tóste.

Kesh úghynghan qadirin tiregim be,
Sol qyz qazir múratym, tilegim de.
Kózim ketip barady búrymynda,
Ózim ketip baramyn jýreginde.

Búl óleng býgingi mahabbat lirikasynda oqshau orny bar asa sәtti tuyndy. Olay deytinimiz, jalpy qazaq ghashyqtyq jyrlary men dastandary turaly barynsha taysalmay aitatyn kez jetti. Áuelden jyr oy men sezimning sharpysyp, órkeniyetke atazamanda jetken kóshpelilerge jasyn jarqylynday qyzmet etip, janyna jalau bolyp, jýregi men kózine ot úyalatyp keldi. Qyruar kómbening der kezinde ashylghanyna ne jetedi! Jyr júldyzy jogharyda janady.

Uaqyt pen aqyn! Naghyz aqyn eshuaqytta uaqyttyng qolbalasy bolghan emes. Ol mazasyz mezgil minberinen onyng jan týkpirine ýnilip, dәrigerdey dertine diagnoz qoyyp, ishmerez qoghamnyng qoyasyn aqtarady. Bizde bir kezde Lenin men Stalindi, partiya men súnghyla sayasatyn atýsti oqigha betin qalqyp, jenil-jelpi jyrlau jaman әdetke ainalyp, әdebiyet pen ardyng qúnyn týsirip alghan ótpeli kez boldy. Ol syrqattan týgel aiygha qoyghanymyz joq әli. Sergek has suretker qalay bolghanda da óz uaqytynan, әriyne, syrt qalyp túra almaydy. A.Álimúly da «Ataqonysta» kezenning ózekti mәselelerin keyipker kónil-kýiimen astastyryp, tigisin jatqyzyp, jerine jetkize jyrlaydy. Árbir óleng ómirding ózining ózeginen órilip, nәzik lirizmge úlasady. Múnda da jútaghan jazira, tabany kórinip tartylghan ózen, tozghan tal-terek, toranghy, tasbauyr tasqala, qamkónil kisi beyneleri kezdesedi. Biraq ózgeshe. Olar nege múnaytady? Kózge jas ýiirilip, kókjiyekti saghynyshtyng saghymy basqanday. Áldene jetpeydi. Ishki ýilestik pen ýndestik tilep túratyn taqyrypty qasaqana qoldan taryltyp, ayaday auqymnan shygha almay qalatyn key kez bolmasa, onyng qoltanbasynan kezdeysoq aqau-min izdeu әbestik bolar edi. Poeziya patshalyghyna shyq juytpay, parasat qúshtarlyq et pen teri arasyndaghy qúr jelik qana bolsa, ol sholaq sayday tez tasyp, kóp úzamay tyghyryqqa tirelgen bolar edi. Onday nyshan-belgining aty aulaq, Amanhan Álimúlynyng shygharmashylyghynda mýlde kezdespeydi. Ol әdebiyet tarihy men ondaghy әrtýrli aghymdardy (realizm, akmeizm, futurizm, sosrealizm, modernizm, pos­modernizm,…) jaqsy biledi, oghan qanyq. Ásireleushilikke salynbaydy. Soghan qaramay, dәstýr men janashyldyq tizginin qaqpaylamay, óner ólkesinde myqtap taban tiredi. Sheberlik shenberinen shyqpaydy. Dýniyede bolyp jatqan úsaq-týiek oqigha bolsa da aqyn syrt enjar baqylaushy emes, bәrine qatysy bar elgezek jannyng qúlaghy saq, kózi kóregen, aqyl-oyy zerek bolsa ghana býkil tirshilikting tamyr býlkil soghysynan qaqas qalmaydy. Eger ol tylsym tabighat lirikasynda tamsandyryp, mahabbat maqamdarynda mayyn tamyzyp, has sheber tartqan órnektey arqauy qayda, tarqauy qayda ekenin bildirmey, oqyrmanyn soghan ortaqtastyrady. Syr pernesin basady.

Syr men qyrdyng auasy jetpey maghan,
Jatqandyghyn janymen sezinemin, – degende adam qalay shydaydy? Sarytap saghynysh keudesin qysyp, qapas tordaghy búlbúl qús erkindikti ansaydy, shiderleuli arghymaq at dalany túyaghymen ot shashyp dýbirge toltyratyn kenis kókjiyekke qarap kisineydi. Búlardy kórip túryp aqyn qanday kýrdeli kýy keshedi.
Oyyn qudy balalyq qyrda qalyp,

Otyrushy ek ayaqty Syrgha malyp, – deytin әdemi kezdi saghynady. Múndaghy kindik oqigha Múqannyng «Qaraly súluyndaghy» әngimesinen mýlde basqa. Qúdiretti ekensin, múnday sәuleli sәtterdi saghynbay kór! A.Álimúlynyng kósemsózi (publisistika negizinde kósemsóz emes, dúrysy – serkesóz bolatyn shyghar) men maqalalaryndaghy ótkirlik pen batyldyqty poe­ziyasynan izdeytinder siyrek bolsa da tabylady. Ár janrdyng óz jýgi bar emes pe?! Auzy qyshysa Amanhannyng «Nobeli syilyghy kerek pe?», «G.Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghyn» men qabylday almadym» dey saluy mýmkin. Bәrining sebep-saldary bar. Qazirgi qazaq syny әdebiyetpen, onyng ishinde poeziyamen ainalysudy qoydy dese, kýpirlik bolmas edi. Bir kezderi qúiryqjaly kýdireyip túratyn jauynger janrdan endi eshkim taysalmaydy da, ayaghyn tartpaydy. T.Ismaylov, Ó.Qojamúratov jәne basqalardy aitpaghannyng ózinde, Úlyqbek Esdәuletov, Qoshym Noghay Baybota, Gýlnar Salyqbaeva, Tanakóz Iliyasova turaly saliqaly sóz nege aitylmaydy? Oghan últtyq synnyng qauqar qarymy jetpey jýr me? Oidy oy qozghaydy, sezimdi sezim týrtedi. Biz syrtqy aulada HHI ghasyrdyng alghashqy shiyregi ótip jatqanyn mýlde úmytqandaymyz. Yrghalyp-jyrghalugha endi uaqyt az.

Adamzat óz-ózine Qorqyttyng kórin qazyp jatqanday. Kýlesing be, jylaysyng ba? Ormandy otap, toghaydy tonap, ermekke bola andardy ayausyz atyp, qústardy qyryp qúrtu ýirenshikti daghdygha ainalyp keledi. Tenizding tartylghany, en-dariya sudyng sualghany azday әlem auasy jylynyp kele jatqany aitylyp, ana jaqtan da, myna jaqtan da ýreyli SOS ýni shyghyp, oqymystylar dabyl qagha bastady. Songhy bes jylda Arktikanyng túz qabaty jarty metrge júqarypty. Sonda taghy tabighatty iygeru óstip bey-bereket jalghasa bere me? Jemqorlyq pen paraqorlyq dendegen qoghamda biz óz elimizde auyz su mәselesin sheshe almay otyrsaq, búl kýiinde endi jer betinde ishuge jaramdy su 30 jylgha ghana jetedi eken. Eger búlay damyghan elder ómir sýru daghdysyn ózgertpese, 2040 jyly tapshylyq 100 %-gha jetetin qúsaydy. 2005 jyly jerasty baylyghy 30 % artyq óndirilse, omyrtqalylar sany 30 % kemigen synayly. Teginde tabighattyng túqymyn túzday qúrtyp bara jatqandargha tosqauyl bola ma?.. Ony aitasyz, ontýstiktegi dermenege taghylyq, tútynushylyq jәne jyrtqyshtyqpen paydalanghan song azghyndap qúryp ketu qaupi tóndi. Endi pysyqaylar adyraspangha auyz salyp, qyzyl miyagha jauday tiyip jatyr. Qaltarys-qaltarysta bolmasa qozyqúiryq ta qalmaghanday. Múnday bir-birinen asyp týsetin jaghymsyz qorqynyshty habarlar jýregindi shoshytyp tas tóbene shygharyp, qúlaq týrshiktirip týsip jatsa, aqyn qalay bәrinen beytarap qala alady?

Bizding Qaratau jaqta tәmsilge bergisiz әngime úshyrasady. Erterekte Omar degen aqyn ótipti. Balasynyng kishigirim toyda aitysyp ataghy shyghyp jýrgenin estip, ony synaghysy keledi. Shaqyryp alyp, «úlym, mynau әken: men – Omarmyn. Sony qosyp qiynan qiystyryp, bir auyz óleng aitshy» dep qolqalapty.
Ánsheyinde auyz jappaytyn anau:
Súrasanyz әkemning nyspysy Omar,
Anadaydan kóriner kýigen tomar, – dese kerek.
Sonda Omar túryp:
– Toqta! O, әkennin… Omaryn? Omar, al kýigen tomaryng ne? – depti balasyna kýiip ketip.
Aqyn azapty da auyr joldan ótedi. Búltarysty da búralang úzaq sapar. Amanhan Álim balasy azamattyq ta, aqyndyq ta biyik ústanymmen ýlken joldyng ýstinde kele jatyr. Ol «Ataqonysymen» kókeyge kýdikten góri senim men ýmitti kóp úyalataldy. Mәngi joqshy aqyn ruhany azyghy hәm sóz sarasyn jamighat janynan, tabighat tәninen, zaman zarynan, adam arynan izdeydi. Qanshama dana, aqyn bolyp tughanmen halyqtan ýlken, úly eshkim joq. A.Álimúlynyng Qojabergen jyrauday «Elim-aylap» ezilgen jýreginen әli talay jyr tuatyny ay men kýndey shyndyq. Alghashqy alaókpe aptyghyn basa almay, jaghasyna jas ghashyqtardy shaqyryp, úly ózen Aralgha qúimay toqtamaydy. Syrdariyanyng jyrdariyagha ainalmasyna kim kepil?!

Abai.kz