Ukraina halqynyng ýsh aigha sozylghan janqiyarlyq kýresi, ondaghy qaytpas qaysarlyq, múqalmas erik-jiger әlemdi tang qaldyrdy. Shynayy erkindik jetken qazirgi shaqta kógildir planetany mekendegen kýlli adamzat «Biz seni sýiemiz, Ukraina!» dep jar salugha dayar otyr. Jana qúramdaghy Verhovna Radanyng eng alghashqy qadamyna qaranyz: orys tiline «regionaldyq til»  statusyn bergen aldynghy zang kýshin joyyp, ukrain tili jalghyz, dara  «memlekettik til» ekendigi qaytadan bekitildi. Kәne, erkindik demey kór. Biraq dәl osyghan keybir el «fashizm» dep qatty shýilikti. Búl endi әdiletsizdik. Nege deseniz, Ortalyq Ukrainada ukrain tili ayaghyn tәi-tәy basqan qorghansyz sәby siyaqty, al shyghystaghy túrghyndar búl tilden mýlde maqúrym. Aytayyn degenim, múny ózderiniz de bayqap otyrsyzdar, Kiyevtegi maydandy tútatqan ishki ya syrtqy jaular emes, oghan kәduilgi qayran til «kinәli»!

         Osymen, Euromaydannan qazaqtyng alar sabaghy degenge auysalyq.

Ukraina halqynyng ýsh aigha sozylghan janqiyarlyq kýresi, ondaghy qaytpas qaysarlyq, múqalmas erik-jiger әlemdi tang qaldyrdy. Shynayy erkindik jetken qazirgi shaqta kógildir planetany mekendegen kýlli adamzat «Biz seni sýiemiz, Ukraina!» dep jar salugha dayar otyr. Jana qúramdaghy Verhovna Radanyng eng alghashqy qadamyna qaranyz: orys tiline «regionaldyq til»  statusyn bergen aldynghy zang kýshin joyyp, ukrain tili jalghyz, dara  «memlekettik til» ekendigi qaytadan bekitildi. Kәne, erkindik demey kór. Biraq dәl osyghan keybir el «fashizm» dep qatty shýilikti. Búl endi әdiletsizdik. Nege deseniz, Ortalyq Ukrainada ukrain tili ayaghyn tәi-tәy basqan qorghansyz sәby siyaqty, al shyghystaghy túrghyndar búl tilden mýlde maqúrym. Aytayyn degenim, múny ózderiniz de bayqap otyrsyzdar, Kiyevtegi maydandy tútatqan ishki ya syrtqy jaular emes, oghan kәduilgi qayran til «kinәli»!

         Osymen, Euromaydannan qazaqtyng alar sabaghy degenge auysalyq.

         Jana aitqanday, Dneprding ong jaq beti, yaghny batysyn mekendegen halyqtyng kóbisi ukrain tilinde, al sol jaq bette – әkimi de, qalyng búqara da tek oryssha sóileydi. Maydandy kókjәshikten ýzbey qadaghalan әr adam da bayqay alady: eki jaq túrghyndary qany bir bolghanymen, ruhy alshaqtyghy sonshalyqty, tap bir ózge planetada ómir sýrgender siyaqty. Osy faktiden son, adamnyng kýlli ruhany bolmysy tilmen birge ózgeredi degen qaghidagha senbeuge lajyng da joq.  

         Toq eteri,  til joq jerde, últ ta joq. Búl -  aksioma.  Biz she, Euromaydannyng «meni tany, kórip al» degen birinshi tarihy sabaghy da osy.

         Ukraina jәne Qazaqstan, shyn mәninde, taghdyrlas elder. Ghasyrlar boyy  «tizeni» de (aq patshanyng otarlau ezgisi, kenestik rejimning qyzyl  noqtasy), kóreshekti de (alapat asharshylyq, ayausyz sayasy repressiya, últ mektepterin  orystildi mektepterge almastyru) ekeui qatar kórdi.  

          Kiyevtegi oqigha astaryn týsingisi keletin jastar ýshin aldymen Resey imperiyasy tarihyna ýnile ketsek artyqtyq etpes. Imperiyanyng europalyq bóliginde mordva, chuvash, cheremiys, permyak, naghaybaq degen aty bar da, zaty joq  últtar kóp.  Olar fizikalyq túrghydan, әriyne, tiri, biraq shynayy ómirde salt-dәstýri joyylghan, eng bastysy, tili óship-sóngender. Jasyryp-jabary joq, Resey Federasiyasy býgingi tanda Batys Sibirdegi halyqtardy (yakut, hakas, toba, eskimos t.b.) orystildi qylu qamynda myqtap shengeldep, shyrmap aldy. Mineki, alyp imperiya kóksegen - orystandyru sayasatynan ukraindyqtar da shet qalmady, әsirese, Ukrainanyng shyghys aumaghy (ortalyghy – Harikov qalasy) túrghyndary.  «Auru batpandap kiredi, mysqaldap shyghady» demekshi, endi olardyng ukraindyq bolmysyna oraluy qiynnyng qiyny, bәlkim, mýmkin emes nәrse.

         Osymen, elding ekinshi sheti - túrghyndary «banderovsy» dep atalatyn Karpaty tauly aumaghyna at basyn búralyq. Batys Ukrainanyng ereksheligi - Sovet Odaghy qúramyna tek ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanynda ghana qosylghan. Banderashyl jamaghatty últtyng bas kóterer estisi, ruhany mәiegi, ashytqysy qylyp otyrghan mine osy jәit. Qazirgi Kiyevtegi kóterilis kórigin laulatqan erlerding kóbisi tauly aumaqtyng oghlandary bolyp tabylady.

       Batys jәne Shyghys Ukraina ahualyn qysqasha aityp óttik. Al, Ortalyq Ukraina she? Búl aumaqta «barsha orys qalalarynyng anasy»  - kóne Kiyev ornalasqan (HI-ghasyrda búl shahargha bizding qypshaq babalar  eren ýles qosty). Abyroy bolghanda, Ortalyq Ukraina túrghyndary tәuelsizdik jyldary últtyq tegine, óz ýiirine qosylyp ýlgerdi, әiteuir. Búl, әriyne, óz ózinen bola qalghan sharua emes. Leonid Kuchma, Viktor Yushenko basqarghan jyldarda otarsyzdandyru tónireginde ótken zor aiqas-tartystyn, tabandy sayasattyng tatymdy jemisi deuge kerek.   

         Sonymen, Ukraina elining ýsh bóligine de kóz saldyq,  ondaghy shiyelenisti oqigha, taghy bir qaytalayyq, bizdi til men últ egiz, til - últty saqtap qaludyng negizgi faktory degen oi-qazyqqa jeteleuge tiyisti.   

        Euromaydannyng ekinshi sabaghyna keleyik. Mәsele sonda, Ukrainanyng shyghysy bizding soltýstik ónirden esh aumaydy.  Atalmysh aumaqta orys tilining seni sógiluding auyly alysta. Tayauda Eduard Limonov degen aty-shuly orys sayasatkeri «búl aumaqtaghy qalalar orystiki» dep eki mәrte mәlimdedi. Oqushy balagha da ayan osy aqiqatty bizding ýkimet bilmey me, bilse nege úiqyly-oyau hareketsiz hәlde, nege niyettenbeydi - týsine almaytyn shygharmyn. Sol siyaqty bilim beru jýiesinde ótken san aluan reformadan ne taptyq? Onan da, sol orasan qarjyny aralas mektepterdi qazaqtildi qylugha salsaq qayter edi? Eldikting keleshegin sheshetin maydan osy arada ekeni ekibastan belgili emes pe. Qazaq biyligi alugha tiyisti manyzdy sabaq osy.

          Sóz etilgen ekinshi sabaqtan tuatyn úsynystar mynau:

          Birinshiden, qazaq balalary týgeldey sauatyn ana tilinde ashugha tiyisti. Eger qazirgidey aralas mekteptermen ózimizdi ózimiz aldauqyrata bersek, uaqyttan myqtap útylarymyz haq. On jyl boyy orys tilin, әdebiyeti men mәdeniyetin ýirengen bala orystanbaghanda qaytedi. Qazirding ózinde ata men nemere bir tilde úghysa almaydy, oryssha aqparattyq kenistik mýlde ýstem. 

         Ekinshiden, soltýstik aumaqtargha barlyq kerekti jaghdaydy jasay otyryp, jasyl orman jastardy jәne oralman qandastardy qondyru sayasaty auaday qajettilik. Til - beyqamdyq pen salghyrttyqty kótermeytin fenomen. 

        Ýshinshiden, últtyng mentaliyteti, salt-sanasy, týisigi, jan sarayy eskerilgen, bylaysha aitqanda, ruhtanghan  ekonomika ghana tabysty bolmaq. Qazaq ýshin tabighy baghyt - auyl sharuashylyghy, ony industrialandyru ekendigi sózsiz.  Halyq sanyn shapshang kóbeytu - demografiya mәselesin sheshu de auyldy kóterudi qajetsinedi. Qashan múnay qory  tausylghanda auylgha bet búramyz desek qatty qatelesemiz.

         Osy atalghan ýsh strategiyalyq baghyt «Amerikany ashu» emes, myng san ret aitylyp-jazylyp keledi. Biz de qaytalaymyz - olargha kýsh-qarjyny qansha tókseng de adal. Óitkeni, elding bayandylyghy, mәngiligi de, múnayghan qazaqtyng kónilin jadyratar qúdiret te osy jaqta.

        «Euromaydan» alauyna qaytyp oralayyq.  Sarapshylar sózinshe, Batys jәne Ortalyq Ukraina tútasyp, unitarly, tas-týiin últtyq memleket qúrady (tipti territoriyasy qysqarghan kýnning ózinde onyng keleshegi bayandy desedi). Batys әlemi kómekke orasan (20 mlrd dollar) qarjy bólmekshi. Al, Shyghys jәne Ontýstik (Qyrym jartyaraly) túrghyndarynyng taghdyry aq týtek boranda adasqan tabyndy eske salady. Qashan, qayda baryp tireleri beymәlim, tipti boljamdau da mýmkin emes.  

        Sóitip, ekige jarylghan  Ukraina tayau bolashaqta bas biriktiredi deu qate, ol negizsiz jәy arman ghana.  Búl rette «E, nege, eki lagerge bólingen nemis halqy  qayta qosyldy, әneky Soltýstik jәne Ontýstik Koreya da qosylugha beyildi» deuiniz bek mýmkin. Dúrys. El men elding materialdyq (óndiris, zauyt, fabrika jәne t.b.) jәne әleumettik (basqaru, bilim beru, tәrbie jәne t.b. jýieler) túrghydan qosylu mýmkindigi joqqa shygharylmaydy, eger til birligi bolsa. Qosyludyng eng úzaq prosessi – til men sana birligi. Kiyevtegi revolusiya kósemderi men jana ýkimetting eng alghashqy qadamyn «Ukrain tili - memlekettik til» degen zandy bekituden bastaghany sol. IYә, batyrlar búghaudy byrt-byrt ýzdi. Endi salmaq biylerge týspekshi, yaghny endigi keregi - sayasy birlik jәne sәttilik. Qazaq halqy atynan Sizderge aq jol tileymiz, bir Tәnirim jar bolsyn, kekildi aghayyndar!

Asan Omarov –  ghalym-jurnalist.

Abai.kz